KIPPER.EE

Neljapäeval, 14.06.2012
Kell 18.00-22.00
Tallinna Sadama kontorihoone, Sadama 25-1, Tallinn

KIPPER.EE KAPTENITE SEMINAR 2012 + LÕPETAMINE
„VÄIKELAEVADE PÄÄSTEVARUSTUS JA KONTROLL“

Esinejad:

1. Toomas Lindjärv – „Väikelaevade kohustuslik päästevarustus, Merelõvi“
Toomas esindab Põhja prefektuuri veeliiklusteenistust.

Räägib lähemalt, milline päästevarustus on väikelaevadel vastavalt seadustele merel nõutud.
Tutvustab Merelõvi argipäeva ja patrullimisregioone.

2. Jaanus Zovo – „Väikelaevade päästevarustuse valimine ja kontrollimine, SOLAS“
Jaanus tuleb külla ettevõttest VIKING Life-Saving Equipment Estonia AS.

Tutvustab väikelaevade päästevarustust ja annab häid soovitusi, kuidas õigeid tooteid valida. Pöörab tähelepanu, kuidas ja kui tihti päästevarustust kontrollida.
Kohapeal on tutvumiseks/katsumiseks tootenäidised, lisaks on esindatud SOLAS varustus.


Peale seminari teoreetilist osa olete oodatud Vanasadama Jahisadamasse. Sadama parklas on võimalus proovida viskeliini täpsusviskamist.
Kai number 3 ääres on vaatamiseks avatud Bavaria 50 „Stella Maris“, mis on ette valmistatud ookeani ületamiseks.
Tuliuues Kai kohvikus saab süüa imemaitsvat kalasuppi. Kohvik on avatud kuni 22:00.
Lõpetame pidulikult seminaride hooaja ja tervitame suve!


Kaptenite õhtu on vanast traditsioonist alguse saanud komme koguneda talveõhtutel(nüüd ka suveõhtutel), et omandada uusi teadmisi kõigest, mis puudutab merendust (eriti väikelaevandust). Ettekanded teemadel: reisijutud, muudatused väikelaevandusega seotud seadusandluses, uued tehnoloogiad paadiehituses, purjetamise võistlusmäärustiku tutvustamine, päästevarustus jne.
Kuulama on oodatud kõik merendusega seotud inimesed, organisatsioonid ja lihtsalt meresõbrad. Seminar on osalejatele tasuta!
Seminarid on mereinimestele ka kokkusaamiskoht, kus jagada kogemusi, küsida ja samuti hea pind uute kontaktide loomiseks.

Seminar toimub aadressil Sadama 25-1 (Tallinna Sadama kontorihoone).
Parkida saab Sadama turu (endine C-terminal) kõrvalolevas parklas (1 tund tasuta, iga järgnev €1).
Ühistranspordiga tulijad toob kohale tramm nr. 1, 2 (peatus Linnahall) või buss nr. 2 (peatus Reisisadam A-terminal).


Kõik meresõbrad on oodatud!

Hoia end kursil: www.kipper.ee


Kontakteeruge meiega, kui vajate juhiseid kohalejõudmiseks:

Merike Reede +372 5333 1117
Andri Meius +372 51 19 198

Ruumidega toetab Tallinna Sadam! www.ts.ee
Seminari koostööpartner: Sailing.ee, www.sailing.ee

_________________
Tallinn SAR; foorum.kipper.ee; EvelynIII

Tõsi see on, et Stella Maris läheb 10 kuud kestvale reisile Tallinn – Kanaarid – kariibid – Bermuuda – Assorid – Tallinn. Kavas on läbida 13000 meremiili ja 20 riiki.

Ohutusvarustuse osas on tehtud järgnevad turvalisust tõstvad muudatused:

• Kaugele paistev tri-light masti topis ja reelingus dubleeritud navigatsiooni tuled
• Kokpitist lülitatavad navigatsioonituled, teki ja kokpiti valgustus
• B-AIS transponder-receiver (saadab ja võtab vastu asukoha, kursi jms infot lähedal asuvatelt laevadelt)
• Navtex (navigatsiooni hoiatused ja ilmateated)
• Dubleeritud GPS antenn
• Raymarine digitaalne radar
• EchoMax 230 passiivne radaripeegeldi, mis suvalise nurga alt omab vähemalt 5 m2 peegelduspinda (max 24m2, 60% 10m2)
• Raymarine E80 seeria plotterid nii navigatsiooni laual kui ka kokpitis
• Ettevaatav navigatsioonikaamera mastitopis
• Navigatsiooniinfo (plotter, tuul jms) ning kaamera info kõrvuti kuvamine salongi suurel LCD teleril
• Raymarine Hayler mastitopis (automaatne udusireen ja muud helisignaalid, edastab väljas kostvat heli navigatsiooni lauda, valjuhääldi lähedal olevate laevade ja vöörtekiga suhtlemiseks) - on kasutatav nii navigatsioonilaualt kui ka kokpitist.
• Digitaalne GDMSS standardile vastav VHF side nii navigatsioonilauas kui ka kokpitis
• Mastitopis ja targakaarel dubleeritud VHF antenn
• Satelliitside Iridium Sailor SC4000 (data + kõne)
• Seatalk HS võrk navigatsioonitehnika omavaheliseks suhtluseks
• Raymarine autopiloot
• Öövalgustus navigatsiooni laual
• Salongi trepi öövalgustus
• Mitmed elektri tootmist ja kulutamist näitavad mõõdikud
• Alternatiivne navigatsioon: sekstant ja almanahhid
• Ookeani tingimustele vastav päästeparv, mis on valmis veeskamiseks 15sek jooksul ning omab automaatseks veeskamiseks hüdrostaati
• EPIRB - satelliitsidet kasutav avariipoi
• SART - mereotsingu ja pääste radartransponder
• Käiguliinid mõlemas pardas
• Isetäituvad päästevestid, mis on varustatud pritsmekaitse, tule, vile, jalgevaherihma ja eluliiniga.
• Viskeliini ja tulega nn „hobuseraud“
• Danbuoy ehk märkpoi (vajab veel tulega varustamist)
• Tormipurjed ja tormiankur
• Ookeani ületuseks spetsiaalselt komplekteeritud ja teemade järgi värvidega kodeeritud (põletused, haavad, jne) esmaabi kohver
• Päikese ja vihma eest kaitseks nii sprayhood kui ka bimini (mõlemad kokkulapitavad)

Lisaks olemasolevale elektrilisele ja käsipilsipumbale on kavas paigaldada ka salongist opereeritav käsipilsipump

Kokpiti ukseluukidele mingi süsteem, mis väldib luukide kadumist (uksed või kinnitusliiniga luugid).

Kindlasti jäi midagi nimetamata aga ma arvan, et see teeb juba praegu hea ohutusvarustusega jahi ainult veel paremaks.

Palju see ilu kõik kokku maksma läks ka?
Mis tõugu kaamera on mastitopis?

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"

Kas HF raadio on juba peal või pole seda plaaniski? Keset ookeani on VHF sama tõhus, kui ruupor Läänemerel.

Eks seda näeks ilmselt ka kohapeal, aga sel ajal pole kahjuks mahti pealinna sattuda.

Kalev

Myllerile: HF SSB radio oli kaks aastat tagasi üks meie valikutest, kui lõpuks otsustasime atlandil ainult Iridium satelliitside kasuks, seega HF raadiot ei ole ega tule. HF raadiote osakaal on näiteks ARC-regatil viimastel aastatel pidevas langustrendis olnud ja nende osakaal on langenud alla 30%. Osa ARC laevastikust kasutab nii sat kui ka HF sidet, kuid ka nende osakaal on väga väike. Enamus kasutab siiski ainult sat-sidet ja ka meie tegime sama valiku seda siis nii elektritarbimise ja kasutusmugavuse kui ka alginvesteeringu ja järelturu väärtust arvestades.

Peebustele: Mis puutub selle mudru hinda, siis on see hangitud pika aja jooksul ja seetõttu kõike täpselt ei mäleta ning samuti on oma osa Ebay’st ja ARC foorumites pakutaval second hand tehnikal, seega võib öelda, et maksma läks see nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

mul on HF raadio mõnedes maailmaurgastes auto küljes olnud.
kasutada pole teist õieti õnnestunud, üsna ebakindel sidevahend. eriti kui kasutamismugavust Iridium'i või Thuraya'ga võrrelda.