Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 34 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 24 Nov 2012 14:11 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 31 Okt 2009 12:49
Postitusi: 49
Olen ise seda eksamit teinud ja ei pääsenud läbi. Hinnatakse väga rangelt, ehk liigagi. Sest minul oli välismaal eksamiks tundmatu purjekas esimest korda ja ilm oli tormine, mõtlesime tükk aega, kas üldse merele minna. Sõitsin marsuudi läbi, jamasid polnud, aga öeldi, et oleks võinud kiiremini sõita ( tormis !?) Ette antud öine rada oli ikka väga slaalom, osad pöörded 200 m järel ja ilma plotterita öise linna taustal õigeid tulesid leida suht keeruline, eriti purjekaga vastutuules. See tagantjärgi kõige rohkem häiriski, et tänapäeval, mil kogu elektroonika igapäevane ja taskuski varuks, kasutada ei tohtinud. Eilne päev ja seletus, et aga mis siis saab, kui rikki läheb, on sama, kui auto mootor eksamiks vändast käivitada ( aga kui starter rikki läheb? ) Kel väga vaja ja aega palju, siis osalegu.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 24 Nov 2012 15:23 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 31 Okt 2009 12:49
Postitusi: 49
Teooria eksamid sain läbi, aga samuti päris rasked. Väga palju materjali peab pähe õppima, abimaterjali kasutada ei tohi ja spikerdada vaevalt õnnestuks. Ja matemaatikaga peab sinasõber olema. Endal kõrgkoolis matemaatika oli 5, aga mereeksamil oli pusimist, et tohutu hulk ülesandeid ajalimiidiga ära lahendada. Neid edasi tagasi mitme muutujaga arvutusi oli sedavõrd palju, et vigu tuli sisse. Mingi hulk vigu on lubatud, aga kui trassi algupoolel arvutusega eksid, on kohe kõik järgnevad ka vigadega ja limiit lõhki.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 25 Nov 2012 12:57 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 12 Juun 2008 15:46
Postitusi: 31
Asukoht: Tallinn
myller kirjutas:
RYA paber ei vabasta paraku meie aknakaabitsa tegemisest. Olgu paber kui kange tahes, Eesti politseionule ei seleta kuidagi ära, kui kõva meremees sa tegelikult oled.

Tsiteeri:
The RYA is not permitted to issue the ICC to the nationals of other UNECE countries unless they are British residents. This means that the RYA cannot issue the ICC to the nationals of: Albania, Andorra, Armenia, Austria, Azerbaijan, Belarus, Belgium, Bosnia and Herzegovina, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia ja veel 39 riiki.


Vot ei oska seda kommenteerida, minul on ja tean veel nelja Eestlast kellel on RYA paberid.
Lisaks on osades nendest loetletud riikidest lausa oma RYA koolituskeskus või olen ma eelnevast tekstist valesti aru saanud.
Kui oma paat UK või USA lipu alla viia siis ei tohiks Eesti politseil midagi küsida olla, mina isiklikult küll ei tunne puudust Eesti lipust ja sellega seonduvast kammajaast...
Kui "Eestlane olen ja Eestlaseks jään" tunne välja lööb siis võin väikse Eesti lipu kuskile ju riputada :)

Need paberid ongi pigem mõeldud nendele kellel soov töötada väljaspool meie vahvat konnatiiki :)

Ma ei oska öelda kus Hr. Reinz oma aknakaabitsa tegi, minul Revalis oli see küll tagant järgi mõeldes pehmelt öeldes VÄGA lihtne. Peale plastiku saamist sain tööd deckhandina Hollandis, ma olin küll kuulnud kuskilt tõusust ja mõõnast aga hommikul vaatasin suu ammuli kui vesi oli vahepeal 5m langenud, kursustel sellest absoluutselt mitte mingisugust juttu ei tehtud. Hoovusega oli sama asi aga selle sain ma selgeks omal käel Bulgaariast Kreekasse sõites, eks need tasemed on kooliti ikka väga erinevad.

Nende märkide ja tuledega on see asi, et kui nad on korralikult selgeks õpitud siis on nad selged ja kõik, kui autoga igapäevaselt ei liigu ei tähenda, et sa unustaksid pooled märgid ära... okei no pole parim võrdlus kuid siiski :) Viled on jah teine teema sest neid VÄGA ei kasutata, kui siis kolme nelja levinumat ning lippudest on ka põhilised ikka ainult 3 või neli lippu...
Eesti sadamates tolgendades pole juhtunud märkama üldse, et keegi lippe või vilesid kasutaks aga kuskil soojemates maades on need suht tihti kasutusel.

Eks see eksami raskus tuleb tegelikult reaalselt hiljem kasuks kui on plaanis keskmisest pisut rohkem paadis aega viita.
See on küll eilne päev, et KUI midagi juhtub elektroonikaga aga reaalne elu näitab, et sellised olukorrad pole mitte harvad ja seda eriti privaatsete aluste peal kus peetakse paljuks emergency power supply loomist. Parem raske õppustel ja kerge lahingus kui vastupidi.


T.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 25 Nov 2012 16:11 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 06 Veebr 2006 11:08
Postitusi: 852
Asukoht: Tarvastu, Mustla-Tartu
Ma tegin Tartus ja koolitaja oli vana merekaru, kes muheda naerukurruga suunurgas selle väina kaarti välja tõmbas. Loe "selle" võrdub skleroos ;) Lisaks tihedale liiklusele oli nii tuul, hoovus kui ka tõusu mõõna teema. Inglismaal miski?
PS: aknakraabits see päris ei ole, võib ära murduda. Ei soovita selleks otstarbeks kasutada ;)

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 26 Nov 2012 18:11 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 31 Okt 2009 12:49
Postitusi: 49
Enamik koolitusi ja tõendeid on tänapäeval lihtsalt kellegi bisness, ei midagi enamat. Endal on elu jooksul kogunenud juba niipalju koolitusi ja tõendeid, et juba eraldi sahtel nende jaoks. Uutes kohtades on alati ikkagi uusi tõendeid tahetud ja kohe uusi koolitusi pakutud. Seepärast enda jaoks teen vaid neid, mida homme vaja läheb. Igaks juhuks tõendeid teha on risk. Mille iganes õppimine muidugi peale rahakoti kahju ei tee, aga õpitu kipub ikka ruttu ununema, kui ei kasuta. Mina küll enam peast ei mäleta neid kõiki valgus triipkoode ja ma purjetamisel ei ole kordagi pidanud kasutama kompassi eksimiskorrektuuride tabelit erinevatel kurssidel ( eksami põhiteema). Eraldi väitlus on elektroonika või oskused ja jälle vaidleksin vanale koolile vastu. Mis kasu on kaartidest , kui sa ei tea täpselt, kus oled? Sekstant? Aga kui on pilves või udu? Pealegi sekstandi hinna eest saad tänapäeval kolm gepsu ja väikest akut neile varuks ( või käsivändaga laadija 15 eur, nutitelefonile ). Kui elektroonika läheb rikki, siis sõidad ettevaatlikult koju ja ostad uue, lihtne. Pole keegi merele ega maale ekslema jäänud. Täna on elektroonika juba nii hea tasemega, et pakub kindlamat kurssi, kui hea koolitus. Eksami ainestik ja korraldus on elust maha jäänud


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 26 Nov 2012 18:36 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
avr70 kirjutas:
Eksami ainestik ja korraldus on elust maha jäänud

Kõik Sinu öeldu vastab tegelikkusele ja ongi nii. Kõike võiks teada ja tore on tark olla ning kõike teada aga enamust sellest "jurast" ei lähe tänasel päeval enam vaja.

Lihtsalt see võimalus on nii olematu, et rääkida midagigi ohust elule - andke andeks, absoluutselt iga sekund väljaspool "vatti" olels võib juhtuda midagi. Meri ei erine mitte kuidagi suvalisest tänavast... nii suures piires. Ainult et tänaval on veel suurem võimalus kelelgi/millegi läbi "blackout" peakolusse saada, kui merel täiesti navigatsioonitehnikata jääda. Nii, et tõesti vaid sekstant ja paberkaart aitab. See on praktiliselt võimatu ja kompass on tänasel päeval mitte kursi määramiseks vaid mõnusamaks purjetamiseks. Hea, kui näitab õigesti aga pole ka hullu, kui näitab valesti. Kursi määrad ikka elektroonikaga. Jne.
Täpselt samamoodi ei lähe tänasel vaäikelaevnikul vaja puulaeva iga detaili nimetust sest neid ei ole enam plastlaevades. Enen leiab samasuguse detaili keevitatuna metallist kerest. Ning tõesti ei pea noor väikelaevnik oskama knii materjali valida ning seda õigesti välja lõigata. Samas on kogu koolituse juures täiesti olematu praktiline pool, Eestis hakak asjast üldse rääkima. Praktikuid on lihtsalt niigi vähe, enamus suudavad tuvastada parimal juhul Tahkuna tuletorni, kõik sealt edasi on täiesti tume maa. Kes on juba Kõpu plinki selle paistmisala piirilt näinud, need ei vaja aga enam õpetamist.
Jääbki järgi bisnis, kus võimalikult suure raha küsimiseks tuleb igatsugu lolluseid juurde mõelda. Sitta see praktika ja reaalne merekogemus!

Hetkel kehtiv Valitsuse määrus on üldsõnaliselt õige aga justnimelt üldsõnaline mula. Midagi valet seal ju pole aga reaalsed kursused, mis selle üldsõnalise mula põhjal tehakse, paljuski veel ka inimeste poolt, kelle tegelikud kogemused saab panna suure küsimärgi all, on teine teema. Selge, et kõigega ei olegi võimalik õpilastel sõita, rääkimata erinevatest olukordadest. Kõikmõeldavad simulaatorid on "simulantidele", nendega võib tõesti jumbojeti ja suure aurikuga sõitmist harjutada. Väikelaevad, mis "lube" nõuavad, on lihtsalt liiga palju ja liiga erinevaid.
Kuid üks täiesti ajuvaba punkt muudab kogu selle määruse sisuliseks mõtetuseks:
§3. Nõuded püstuvusalastele teadmistele

Väikelaevajuht, kelle lubatud sõidupiirkonnad on meri ja siseveed, ning väikelaevajuht, kelle lubatud sõidupiirkond on siseveed, peab teadma:
1) väikelaeva püstuvuse ja uppumatuse aluseid;
2) väikelaeva mereomadusi ja trimmi.

No kuulge? See on ikka päris ulmevaldkonda nõue ja kirjutatud selgelt kurat-teab-kelle poolt. Nii ongi kogu see määrus kirjutatud kurat-teab-kelle poolt ja põhjusel.
Huvitav, kas uutelt autojuhi lubade kandidaatidelt nõutakse ka fundemantaaltedmisi moodsa auto ehitamisest, aktiivturvalisusest, veermikugeomeetria arvutamise põhitõdesid ja vedrustuse häälestamise oskust???
Samas on täielikult väljas tänapäevase elektroonikaga ümberkäimise oskus, nende erinevad lahendused etc. Näiteks kasvõi selline pilt "tuleb aparaadil ette" (kui Reeds'i ei juhtu käepärast olema) ja nüüd küsimus: mis sellega teha? Konkreetne näide reaalsest elust enesest.
Pilt

Ehk loomulikult võiks/peaks koolitus olema aga minu arust tuleb rõhuasetust kõvasti muuta. Ning üleüldine praegune lubade nõue on ka kergelt nõukajäänuk. Vähemalt selles mahus, mis töötab koos absurdse väikelaeva alumise" pikkusega.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 26 Nov 2012 20:59 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2550
Asukoht: Tallinn
avr70 kirjutas:
Pealegi sekstandi hinna eest saad tänapäeval kolm gepsu ja väikest akut neile varuks ( või käsivändaga laadija 15 eur, nutitelefonile ).


Nii hull see asi ikka pole:
http://www.tecepe.com.br/nav/cdsextantproject.htm
vähemalt õppimiseks see ikka kõlbab ;)

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 27 Nov 2012 08:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
PriitV kirjutas:
Kuid üks täiesti ajuvaba punkt muudab kogu selle määruse sisuliseks mõtetuseks:
§3. Nõuded püstuvusalastele teadmistele

Väikelaevajuht, kelle lubatud sõidupiirkonnad on meri ja siseveed, ning väikelaevajuht, kelle lubatud sõidupiirkond on siseveed, peab teadma:
1) väikelaeva püstuvuse ja uppumatuse aluseid;
2) väikelaeva mereomadusi ja trimmi.


Lõpuks ometi saan oponeerida. See osa küll mõtetu ei ole. Paadist tuleb siiski elementaartasemel aru saada ja püstuvust ning trimmi algtõdede tasemel mõista. Siis jääb ka vähemaks lauakoormaga ja liiga suure mootoriga otsa saanud inimesi. Kui me end mererahvaks tahame nimetada, siis peaks aabitsatõdesid ikka valdama vähemalt samal tasemel kui vennasrahvas Soome lahe taga. Midagi keerulist siin ju ei ole ja mahukas osa see ka ei ole. Vähemalt nii kaua kuni selle osa õpetamisega üle võlli ei minda.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 27 Nov 2012 09:16 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 22 Juul 2008 20:40
Postitusi: 238
Asukoht: Saaremaa
Seadus kehtib 2.5 kuni 24 meetriste aluste kohta. Osadel juhtudel on oluline, et meeskond korraga ühte poordi ei roniks ja selle teadmise kohustus ongi seaduse järgi väikelaevajuhil.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 27 Nov 2012 10:55 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark, ma just mõtlesin Sinu peale, Sa ju meil konkreetselt asja õppinud. Ning justnimelt sõnastus on täiesti absurdne, sisu on teatud mahus tõesti vaja teada. Kui püstuvus ja "uppumatus" on puhas koolifüüsika ja seda kooliajast, mis on kohustuslik kõigile ehk siis põhikool, no milleks? Pigem tuleks mereriigina niisama arusaamatute faktide pähe tuupimisele õppeprogrammi niipalju muuta, et IGA Eesti tulevane kodanik, kes on saanud kätte põhikooli lõputunnistuse, omaks sellest aimu. Pigem on see meie koolihariduse karjuv puudujääk reaalainetes, kus esiteks õpetajad ja teiseks programmid ei võimaldagi noortel targaks saada. Kogu füüsika keskkooli lõpuni on täpselt ja ainult see, mida läheb vähegi huvidega (mehel) elus kogu aeg vaja. Kui oled õppinud korralikult füüsikat, saad enamusest maailmas toimuvast tehnikavaldkonnas aru. Mati poolelt on vaja vaid elementaarset arvutamisoskust või kalkulaatorit ;)

Mereomadused ja trimm on aga nii puhtalt järgmine tase, mis tuleneb vaid ja ainult kogemustelt, ise tead, kui pikk ja keeruline see teema on.
Nii on kogu see üldsõnaline mula suures piires kas ebavajalik algastmeks või puudulik reaalselt vajalikust. Sellest on siingi korduvalt kirjutatud, et praegune süsteem on ühtviisi küll hea ja oluliselt lõdvem endisaegsest ehk puhtalt nõukamentaliteedist (kus "ärakargaminse" ohus oli kõik keelatud) aga 21.sajandisse sobiks ka selle süteemi oluline muutmine. Alates tõesti paatide registreerimiskohustuse muutmisest kuni nendega sõitmiseni. On kusagil palju kaugemal praegusest 2,5-meetrisest; 25 ruutu või 30 Hj see mõistlik igameheõiguse piir. Kus see täpselt on, see on pika ja kõiki pooli/ohte arvestava mõttetöö tulemus. Aga täiesti absurdne on ka see olukord, kus täiesti loll tuleb "koolipingist" ja võiks kohe sõita 23,99 LOA kuitahes suure purjepinna, kaalu ja mootorivõimsusega alusega. Mul lihtsalt jälle isiklik ja äsjane kogemus muidu väga meeldivast inimesest, kel on "kogemust" ühe suve jagu üldse veepeal olla, "plekkpersega" on läbitud kenasti koolid ja käes nii väikelaevajuhi kui ROC-operaatori paberid aga Tema teadmised, oskused ja kasutegur reaalsel merel on NULL.

Seega on olemas mingi "koolitaja", kes on suutnud toota suure papi eest "paberitega", kaudselt ühiskonnaohtliku, "meremehe". Seega on kogu praegune koolitussüsteem üdini mäda, koolitajad minu mitte kõige tagasihoidlikumal hinnangul suures pildis ebapädevad (kindlasti üksikute eranditega) ja selline jama tuleks praegusel kujul ära lõpetada. Omamoodi on RYA-süsteem täiesti hea, mis puudutab just eelneva kogemuse ja õppimise ajal reaalse sõitmise vajadust. Ning suisa ideaalne Roosti oma, seda justnimelt aluste suuruste poolelt. Viimasega olen ma kahe käe ja kõigi jalgadega nõus.
Analoogia maismaaga oleks see, et ka autojuht ei saa kohe kõiki õiguseid vaid need tulevad koos aja ja kogemustega. Ning põhimõtteliselt täpselt sama sõiduki, lihtsalt gabariitidelt ja massilt suurema juhtimiseks tuleb läbida eraldi tõsisem koolitus.
Mootorpaadi asjadest suurt ei taipa aga kui keegi kipperlane, ja siin ikka kerkib üles küsimus koolitusest, tahab 2013 saada tegelikult targaks ja teha omale paberid, siis on nende tegelike oskajate koolitajate nimed siit kordi läbi käinud. Üks seltskond alustab täna iseenda lõpp-taseme koolitust ja siia tagasi jõudes tasub "nõuda" iseendale just konkreetseid õpetajaid - reaalselt merele purjeda alla pikemale otsale.

Ma julgen täie tõsidusega öelda, et suutke omale saada õpetajateks see kaasfoorumlaste seltskond:
Kapteniks Virko, roolimeheks-"kolakaga nikerdajaks" Kaspar, navigatsiooni õppejõuks Ain ja meteoroloogia ning üldiste (kõike hõlmavate) teadmiste pealt Peebuste ning see nelik võib koolitada kõiki tänaseid "koolitajaid".
Olles siiski elus väga-väga paljudega koos purjetanud, julgen kohe kindlasti väita, et see nelik on hetkel konkurentsitult parim Eestis, kui räägime purjetamisest. Seda nii teadmiste, kogemuste, vanuse (mis pole ka vähetähtis, andku vanemad härrad teatud piires andeks), isikuomaduste kui õpetamise oskuse poolelt. Vanemad härrad oleks ideaalsed klassiruumi eetika, käitumisreeglite ja üleüldise elukogemuse õppejõud, kes küll veel merel ka kestavad aga purjetamine ning pikamaasõit ei koosne vaid laeva peal tegevustest. Oluline koolituses on ka kuivamaa tegevustes vastupidavus... kasvõi pikk käimine ja turnimine.
Täiesti eraldi koolitaja on kindlasti herr Haldre ja seda purjelaeva poolelt.
Purjespordi ja võistlusreeglite poolelt on teised väga kõvad tegijad (edit) aga teatud tugeva tasemeni, mida on tavapurjetajal vaja, teab ja oskab õpetada ka Ain.

Selle neliku tase on RYA (vist kellelgi ei ole aga eraldi seda paberit, Ain on lihtsalt suure laeva paberitega), kõik ülejäänud jooksevad lati alt sirge seljaga läbi. Mina olen õnnelik, et olen saanud selle koolituse, kusjuures olin enne seda kõike muud, kui loll. Ja võib-olla midagi ja hästi natuke sain ka mina Neile õpetada. Ma lihtsalt olin seal peaaegu kõikjal enne ka käinud.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 27 Nov 2012 12:50 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Ega seda püstuvuse ja trimmi teooriat ei pea, või õigemini suisa ei tohigi, kursustel peensusteni ajada. Üldteadmised püstuvusest, üldteadmised uppumatusest, sh kindel veendumus, et ka kõige uppumatuma paadi saab lõppudelõpuks ikkagi põhja kui väga "püüda". Nii püstivuse kui ka trimmi osas peab see paatur, kes hakkaba kohe-kohe kogemust ammutama, teadma seda, et mingi viiemeetrise paadi juures peab isegi selle peale mõtlema kuhu kaasavõetavad õlled ja spordikott panna jne. Minu arust ongi kõige tähtsam, et seal asju liiga peeneks ei aetaks. Piisavalt üldsõnaline selgitus ja näited põhjustavad valdaval enamusel inimestest soovi iseseisvalt veel nipet-näpet asjast rohkem teada saada.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 27 Nov 2012 14:41 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark, ma olen nõus aga: igasugune väikelaevandus on täiesti vabatahtlik ja eeldaks nagu selle inimese HUVI antud teema vastu! See ei ole üldhariduskool, kus noort ja lolli sunnitakse targaks saama. See ongi täiesti absurdne olukord, kus täielik loll veeasjanduses läheb "kooli", nühib korralikult pinki läikima oma tagumendiga, ahvi kombel omandab "teadmised" ja siis teeb edukalt ära eksami ning saabki õiguse sõita eelkirjeldatud tohutu elukaga. Aga kuna mitte üksainsam koolitaja pole sellise elukaga kunagi sõitnud ega ükski eestlane sellist isegi projekteerinud, jääb kõik see, mis isegi koolis võib-olla räägitakse, täiesti teoreetilisele tasemele. See on täpselt sama küsimus, mis Sa minult küsisid nende ülisuurte "trammide" kohta! Teoorias on iga veesõiduk siiski veesõiduk ja neile mõjuvad kõik täpselt samad loodusjõud. Aga praktika oleks kindlasti selline, kus sõidaks kaisse sügava kanali sisse... või hoopis otse madalale.

Kipperlastest, keda ma tean-tunnen, on kõige õigema tee läbi käinud ksf!Tim. Kõigepealt merekogemus üldisemalt läbi lohesurfi. Sellega on veepeal tuule jõul liikumise teoreetiline pool selge. Siis väike jaht, millega õppida reaalselt sõitma ja omandada teatud kogemused ja alles siis järelkoolitus, kui on juba reaalselt vaja suuremaga/kaugemale sõita. Nüüd ongi küsimus, kes Albin57 või selle sarnane on nüüd "see õige" õppejaht? Kvantiteet on ammu saavutatud, vaja oleks kvalitatiivset taseme tõusu! Hetkel kvaliteeti aga "koolitajatelt" ei tule. Kvaliteet tuleb reaalselt merelt reaalsete veesõidukite pealt. Aga lõputu "ohtlike kogemusteta paberiomanike" treimine on ju puhas papp kellegi taskusse. Vastutust neil ju pole!!! Kes vastutab selle konkreetse inimese pärast, kes oli purjeka peal suhteliselt kasutu ja kohe kindlasti ei kõlvanud üheltki teadmiselt iseseisvalt vahti??? Öövahist parem ärme räägi, see on ka kogenumale vähemalt esimene öö paras katsumus. Kas koolitusfirma või Liiklusregister dokumendi väljastajana või VA???
Jällegi: kiired mootorpaadid/kaatrid ja nende juhid on teine teema, millest ma suurt midagi ei tea. Sama ka jetijuhid. Jutt on eelkõige purjejahtidega sõitjatest aga ka diislituulega "popsutajatest".

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 27 Nov 2012 16:03 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5901
Asukoht: Saaremaa
Haha, ei no päris tujude järgi ka asju ajada ei saa :lol:
Kord räägime Soomest-Rootsist, et näe, seal pole lube vaja ega midagist ja siis räägime jälle, et nõuded peaks karmimad olema. Minu arust on meil väga mahemõnus kesktee. Võib jah tulla keegi mees Alutaguse metsadest ja peale kursust ta ikka on vähemalt millestki midagi kuulnud. Samas ei ole ahistatud mitte keegi kes selle pisiku endale äkki saab. Mulle sobib.
Ma ei saa nõustuda väitega, et ilmtingimata peab alustama väikse paadiga. Kui mitte arvestada mootorlaeva "Heinlaid" mille rooli ma kunagi lapseeas isa valvsa kamandamise all keerata sain, oli mu esimene paat millega täiesti üksi pidin Soome saarestiku vahel tuuritama 26 jalane mootrpaat/perekruiser. Alla 23 jala pikka aega ei näinudki. Nende kogemuste pealt oli 4m 20hj päramootoriga paadi slipilt treilerile ajamine täielik mission impossible - loobusin peale 20..30 minutit jummimist ja tõmbasin ta lihtsalt ühe käega otsast vedades supsti peale :lol:

Ei pea väikse paadiga alustama. Minu poolest andku kohe 40..50 jalasega tuld kui rahakott kannab. Ka soomlastel oli üheksakümnendate alguses, kui ma sealmail elasin, entry level purjetamisse 30 jalga. Ei mingit probleemi. Tänapäeval kipub ebtry level olema 35...40 jalga purjetamises ja 30 jalga mootorpaadinduses. Meil on lugu teine, rahvas vaene. Aga areng on täiesti jälgitav. Olen koduturul silma peal hoidnud 1994 aastast. Mingite kohustuslike RYA lubadega pidureid panna? Mitte mingil juhul. Üldse lubade nõue ära kaotada? Meie "mererahva" puhul ilmselt siiski mitte ;)

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 27 Nov 2012 17:07 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark kirjutas:
Mingite kohustuslike RYA lubadega pidureid panna? Mitte mingil juhul. Üldse lubade nõue ära kaotada? Meie "mererahva" puhul ilmselt siiski mitte ;)

RYA on lihtsalt selle threadi teema ja minugi arust täiesti ebavajalik. Kuid teatud mõtted on seal õiged! Ning ma üldiselt pooldaks jälle Jahtkapteni eraldi pabereid... mingist suurusest jahist alates. See viimane lõpp praeguses väikelaevade klassis ehk 55+ jalga/16-24 meetrit on siiski absoluutselt teine, kui näiteks 50 jalga Bavaria. Väga üksikute eranditega on kõik 55+ jalga juba väga tõsised kolakad nii pikkuselt, laiuselt kui kaalult. Ise tead ju, kui suur on JM60!

Muuseas, see on ka vahe kunagistel võidupurjetajatest Jahtkaptenitel ja tänastel suhteliselt "suvaliste" lubadega kaiaksõitjatest "kaptenitel". Et sinnani jõuda, pidid kunagi "ennevanasti" reaalses elus olema olnud sõitnud ja tõestama seda teatud kogenud Kaptenitest kolleegiumile. RYA on kaudselt sama asi, ainult et see on selgelt üle võlli keeratud ja puhtaks rahategemise süsteemiks muudetud. See võiks olla EJL'is korra aastas kokku kutsutav "Tarkade Kaptenite Nõukogu", kes siis viib läbi kergekujulise Jahtkapteni eksami, seda suulises vormis ja ülejäänu vaadatakse soovituste/sõidupäeviku põhjalt. Võiks toimuda talvisel ajal, kui enamus on selle hooaja omad sõidud teinud k.a. kasvõi seesinane ARC. Midagi samasugust peaks olema ka suurte mootorjahtide juhtidele.
Veel üks täiesti absurdne olukord praegu: Sa võid sõita kuni 24 meetrit kolakaga aga ROC-tunnistus pole vajalik!!! Samas pead Sa seda eraldi tegema... kuigi VHF on 21.sajandil elementaarne navigatsiooni- ja töövahend.

Mina näeks tulevikus asja sedapidi:
- Kuni 10 meetrit LOA, kuni 50 m2 purje ja/või kuni 150kW mootor on igameheõigus kohustusega eelkirjeldatud Määruse nõudeid autodidaktina osata ja täita. Võrdlus: nagu Liiklusseadust PEAB igaüks tundma ja täitma.
Lubatud sõidupiirkond: Läänemeri mõttelise piiriga Helsingborg/Helsingor ja Taani saarestiku lõunapoolne mõtteline joon.
- 10-16 meetrit LOA, piiranguteta väikelaevajuhi loa olemasolul, ROC ei ole vajalik. (See oleks siis praegune situatsioon ja seadusandlus.)
- 16-24 meetrit LOA, piiranguteta, lisaks väikalaevajuhi loale vajalik EJL Jahtkapteni või analoogne Mootorjahi kapteni tunnistus, ROC vajalik. Kui tahad sõita mõlemat tüüpi alusega, peavad olema mõlemad "tehtud" ehk soovijal peab olema mõlemat tüüpi alustega teatud kogemus ja läbitud miilid ette näidata. PS: sellest Jahtkapteni eksamist ei päästaks ka mitte üksainsam merekool mitte ühtainsamat kaubiku/trammijuhti. Suure purjejahiga peab olema reaalne kogemus olemas, muu seal ei aita! Soovija peab olema teatud miilid kuni 16-meetrisega enne sõitnud. Sobib, kui pabereid väljastaval merekoolil/akadeemial on jaht ja selelga on piisavalt õpingute ajal sõidetud... ja Eestis on need ju olemas.
- RYA ja muud analoogid on niigi. Ja seal on reaalne kogemus igal juhul vajalik.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 27 Nov 2012 17:44 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 31 Okt 2009 12:49
Postitusi: 49
Eksamit pole mõtet keeruliseks ajada. Elementaarteadmised on kõigil kaasasündinud ohuinstinktina olemas ( hakkab vajuma, muutub ebakindlaks jne on ilma arvutusteta tunda). Paadi püstuvusest piisavaid teadmisi nõuda tavasõitjalt on mõtetu, see eeldaks juba inseneri oskusi. Teadmine püstuvusest ei suurendaks mereohutust, sest ilm muutub ja piisav püstuvus muutub ebapiisavaks. Ja see on taas ilma arvutuseta kõigile teada. Võib olla see ei ole kõigile teada, et tuule kiiruse kasvades jõud kasvab palju kiiremini. Väga lihtsa arvutuse järgi näiteks tuule kiiruse kasvades 11m/s kiiruseni 15 m/s ( äkiline puhang), muutub purjele jõud ligi kaks korda suuremaks ( vastavalt siis 7,86 kg/m2 muutub hetkega 14,62 kg/m2 ). Teadmisi püstuvusest on vaja jahti ehitades, mitte merel kasutades, kus pole niigi palju aega arvutada, kui eksamil. Näiteks kui paneksin carbonmasti alumiiniumi asemele, kannataksin kaaluvõiduga teoreetiliselt rohkem tuult täis purjestuses, 13 m/s asemel juba 15m/s ja rehvitud purjedega 15 ja 18 oleks carboni kasuks, sõltuvalt konkreetsest paadist. Püstuvus on sõltuv liiga paljudest asjadest, et eksamil küsida. Läks veid teemast välja, aga lihtsalt näide, et teadmised on kasuks, aga kõik teadmised pole eksami jaoks vajalikud


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 34 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group