Lisaks siis mõned, mis kohe meelde tulevad. Mõned tavad on ka seadustesse kirjutatud, kuid võiks alati olla ka meelde tuletatud.
1. Rannatavad
Merelt tulijale hädalisele antakse igakülgselt abi.
Veekogu serv on kõigile avatud(kallasrada).
Karjaaedade väravad suletakse iseenda järel ka siis, kui see oli enne lahti.
Vasttulijat tervitatatakse(üldine maaelu komme, eriti kehtib veekogu ääres).
2. Meretavad
Meri on sõber, mitte vaenlane.
Merd tuleb austada.
Merejumal ja kotermann tahavad "oma" saada.
Merele ei minda vigase veesõidukiga.
Merel peetakse logiraamatut.(ise olen suurim eksija
)
Võõra kalavõrgu rüüstaja on suurim kurjategija(kes vana kombe kohaselt võidakse lausa uputada).
Merel ei vilistata.
Merel ei vinguta. Kehtib eriliselt naiste-laste kohta.
Merel on otsad, maismaal on nöörid.
Kasutamata otsad soritakse kokku ohutuse jaoks.
Vastutulijat ja möödujat tervitatakse. Liputervitus oleks soliidne, soovituslik sõjalaevaga kohtudes. Muidu väikelaevade puhul piisab rõõmast käeviipest siis, kui tervitatav on traaversis.
Kapten on "jumal", kelle käsk on vanem, kui me kõik kokku.
Kapteni otsus on alati õige, kuid seda võib arukte põhjendustega alati püüda muuta.
Ära mine sellise laeva meeskonda, kelle kapteni iseloom ja antavad käsud sulle ei meeldi.
3. Sadamatavad
Sadamas ei kihutata.(kehtib muuseas ka Rein Ottosoni kohta.)
Sadamas otsitakse oma veesõiduki suurusele vastav sobilik koht.
Sadamas ei raisata ruumi.
Sadamas suhtutakse kõikidesse teistesse veesõiukitesse samamoodi, nagu iseenda omasse.
Sadamas tuleb vendreid kasutada ka siis, kui seisad seal üksinda.
Tormi ja muu ohu korral kontrolli lisaks oma veesõidukile ka teiste kinnitusotsasid.
Ohu korral või muul hädalisel vajadusel võidakse sinu veesõiduk sinu teadmata teisele poile/seisupaigale haalata.
Sadamas olgu veesõiduk alati klaaritud ning esteetiline.
Edit: eraldi tuli kohe meelde omadest kogemustest.
Slipp või looduslik veeskamiskoht olgu alati vaba, see ei ole veesõiduki hoidmise paik.
4. Laevatavad
Kapten astub laeva esimesena ja lahkub viimasena.
Tumeda tallaga, kontsaga ja nahktallaga jalanud on saatanast.
Vajadusel on iga laevapere liige nii kokk, koristaja, madrus, sibi jne.
Provianti ja vett kasutatakse mõistlikult, sest kunagi ei tea, millal maale saab. Õgimiseks ja laristamiseks jää maapeale.
Ära kujunda laeva panipaikade sisu ümber ilma selleks luba küsimata.
Iga asi pane tagasi täpselt samasse kohta, kuskohast sa ta võtsid.
kuna kõlab natuke eelarvamuslikult. või on siis mul seni olnud vaid suur õnn olnud seilata kängiga, kus vahest ehk mõned naised tegijamad, asisemad... tegelt ju laevas hinged, mitte ei jagune mehed ja naised.
