KIPPER.EE

Mittemiski segab - "Iseseisvalt praktilised oskused omandanud isik tõendab oma oskusi kursusi korraldavale isikule, mille kohta vormistatakse kirjalikult praktikaarvestus."

Väikelaeva osas olen ma mõistagi totaalselt roheline (ja mistahes muul alal mida igapäevaselt teen olen alati nõus 10 akadeemilist juurde harjutama, oleks vaid kursus minu tasemele sobiv) - aga ma olen päris kindel, et enamus kursusekorraldajaid (või elukogemusega väikelaevureid) suudavad üsna lihtsa vaevaga välja selgitada kas mul on umbes 10 tunni mahus oskust või ainult suur ego.

Simulaatori teemasse - ma olen igati nõus, et selle peal saab oskusi lihvida ja mängida läbi olukordi, mida in-real-life läbi mängida ei tahaks. Aga see ei ole algaja-koolituse jaoks, minusugused rookie'd tuleb kontrollitud olukorras vette visata olles andnud enne piisavalt inffi eelseisva harjutuse jaoks (tegelt on metoodika natuke keerulisem, mulle väga meeldib näiteks PADI oma - samm-sammuline liikumine lihtsamast keerulisema poole... kusjuures kursuse hind on samas suurusjärgus, ja PADI seejuures self-regulated valdkond).

Äkki me lepiks lihtsalt kokku, et kes tahavad olemasolevat oskust legaliseerida võtavad määrusest võimaluse teooria-eksamile ja tõendavad oma praktilisi oskusi viies instruktori sõitma või kalale - ja ülejäänutele kuluks ära oluliselt rohkem praktilist õpet ja vähem teoreetilist?

ps. ma isiklikult teeks miski esmaabi-alase kursuse koos mannekeeni sundelustamisega kah nõutavaks koolituse osaks, seda oskavaid kodanikke pole kunagi meie ümber liiga palju ja selle annab tööandjalt välja nuiata / kuludesse kanda kah :-)

Simulaatoril tehakse heal juhul tüübiümberõpet. Sa ei saa kõige õnnetuma ühemootorilise lennuki piloodi VFR pabereid isegi jumala nimel paludes kätte ilma vajaliku arvu REAALSETE lennutundideta. Absoluutselt mitte ühtegi piloodiluba ei saa ainult simulaatori abil. Ja kui sul mingis perioodis piisavalt lennutunde ei ole, lähed uuesti kooli.

Ma ei ütle, et see paadiga nüüd samamoodi peaks olema, aga tegelikult võiks kohustuslikku "õppesõitu" rohkem olla küll. Ja teooriat veidi vähem.

_________________
GT-205 "Anaconda"

Esiteks: Simulaator - mai äss Mis puudutab purjekat, võib selle absoluutselt ära unustada!!! See on idiootsus kuubis ja ei anna absoluutselt mitte mingisugust IRL-väärilist kogemust ega tunnetust. Kui auto-, lennu-, allveelaeva- ja mootorlaevasimulaatorid annavad veel täitsa arvestatava õppekogemuse, siis purjekaga saab vaid ja ainult sõites, sõites ja veelkord sõites ning seda ERINEVATEL alustel, erinevatel vetel ja ilmastikuoludes!

Ja siit jõuame kohe järgmise "probleemini": näidake mulle neid kursusi korraldavaid isikuid, keda üldse saab purjeka kohalt tõsiselt võtta??? Ning nagu kordi ennegi on juba kirjutatud, on selliste meeste ja aluste nimekiri Eestis väga lühike ning enamus neist kohe kindlasti ei viitsi päevast-päeva rookide koolitamisega tegeleda. Üldse on meil korralike koolitusjahtide põud aga ka koolitajate põud. Ning tõmmates KÕIK poolt/vastu argumendid koomale, jääb järgi ÜKS ettevõtlus, keda saab üldse tõsiselt võtta: sailing.ee! Ning praegu ei ole oluline see, et me oleme koos päris palju tuhandeid miile sõitnud sailingu-poistega - see on kuif faktidele tuginev tõdemus! Neil on olemas esiteks pädev purjekapark alates algõppeks sobilikust poolakast kuni ookeane kündnud bavaariani. Neil on PIKK rivi Kapteneid, kes kõik on sõitnud vähe kaugemal, kui meie kohalik silmapesukauss. Ning mis kõige tähtsam: neil on IGAKS purjekaga liikumise "eriosaks" reaalsete fenomenaalsete oskuste ja isikuomadustega Kapten. Ning ma olen oma lühikese elu jooksul väga palju mehi-naisi purjekatel kohanud ja koos sõitnud ehk üht-teist suudan arvata. Ning afäär tööpealkirjaga "odav reisser Euroopast" sisaldab palju koolitusprobleemide lahendamise mõtteid südatalvest alates! Lihsalt on Altamar 2000 miilga natuke haiget saanud ja pisut on vaja kohendada enne, kui rookie'dega pikemaid koolisõite teha.

Ja olen ka näinud ning koos purjetanud ksf! Tim'iga, kes "tuli, nägi ja võitis". Ehk purjetamises ja seejuures KOHE soolopurjetamises ei ole midagi keerulist, kui huviline on ISE ajudega, loeb, küsib ja MÕTLEB! Tahtmist ja annet peab ka olema.
Ning ühte asja ütlen ma absoluutse tõsidusega: igasugune paberkaart, sirkel ja rööpjoonlaud ning sekstant unustage ära, kui tahate päriselt-päriselt maailma vaadata ja sõita kohtades ja (kella)ajal, mis "just parasjagu on". Ehk on see südaöö ja kottpime, on see kevad ja keerutavad tsüklonid, on see sügis ja energiast pakatav suur meri. Kui tahate OHUTULT purjetada, peab olema pardal mitu korralikku plotterit korralike erinevate elektronkaartidega, ideaalis ka kõik muu elektroonika (mis osutus ebavajalikuks aga kui oleks, on VEEL kindlam tunne ja lisaohutus), lisaks tõesti Reeds'i almanahh või mõni analoog (kogemused:ilma selleta oleksime Raz'i juures parajas kuses olnud sest Audierne'i sadama, kuhu me kiirelt oluliselt aega ja distantsi kaotamata sisse pääseme oma 2,5-meetrise süvisega, otsisin ja kontrollisin just sealt) ja roolis kottpimedas kaks paari silmi koos binokliga. Vaat siis tulete elusalt kaldale. Unustage ära nõukaaegsete taatide heietused, see on absoluutselt mõttetu tühi jutt! Olude muutumise kiirus on hoopis teine, kui siin meie silmapesukausis ja MUUTUJATE ARV on palju suurem!!! Ning muutujate absoluutväärtused on ka kordades suuremad. Ning kõige tähtsamad muutujad on need, mida pole mitte ühel paberkaardil: tõus-mõõn ja hoovused. Tegelikult on, kirjadega wreck ja paljud neist pole teps mitte ilmasõdades põhja lastud kauba- ja sõjalaevad. Paljud neist on sirkli ja sekstandiga sõitjad ammustest aegadest, kellede jaoks tuli olude muutus liiga kiiresti, liiga äkki ja mingi salakaval 5-6 sõlme hoovus viis aluse kiiremini karidele, kui tattnina valgel (sest ka elekter oli kullahinnas ja seda juurde toota oli väga keeruline!) pliiatsiga jooni jõuad tõmmata.

Kõik need oskused paberkaardi ja sekstandiga tegeleda ei jookse üldse mööda külgi maha ja aboluutselt kõike sinnu puutuvat on hea teada ja osata ka kasutada. Kuid 21.sajandi teisel kümnendil on see kõige vähemtähtis osa OHUTUST purjetamisest!!! PÄRISelu käib täna hoopis teiste reeglite järgi ja ohutuse tagamiseks on pardal mitmed erinevad navigatsioonivahendid erinevate kaartidega, et siis vajadusel saaks võrrelda. See on konkurentsitult kõige kiirem ja kõige täpsem hetkeolukorra määramise ja OTSUSTAMISE viis! Ning nendest "ülim" on, kummaline et ma nii pean ütlema, korralikult laetud kvaliteetne IP67 nutitelefon või mobiilühenduse võimeline tablett taskus! Sest kui on reaalselt "sitt leivakotis" ja laine murdub saalingute vahel, on mobiilse neti eest küsitav päevamäär 5 tugrikut null-summa ja sa saad detailse info kõigest, mis sul ümber toimumas! Sest jamaks läheb tänapäeva maailmas seal, kus ON mobiililevi! Keset suurt lagedat vett pole vahet, kuhupoole tormi saabudes sõidad. Sead jahi tormikõlbulikuks, triseilid üles, kursi võtad sellise et kummuli ei läheks ning siis on aega vaadata ja arvutada, et "kui torm kestab 5 päeva siis milline manner mulle sellisel kursil ette jääb". Stella Maris pidi tulema kariibidelt otse Inglismaale aga jõudis La Corunasse... selline "pisike" kursimuutus siis tsüklonite tõttu

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Vaidleksin natuke vastu. Minule meeldiks väga harjutada sildumist erinevate virtuaalpurjekatega erinevates virtuaalsadamates erinevates ilmaoludes ja hoovustes. Ma julgen oletada (kuigi ma pole kunagi ühelgi simulaatoril harjutanud), et simulaator annaks palju kindlust pärielus tekkivateks situatsioonideks. Üks asi on kusagil meeskonnas sooti tirida, teine asi võõrasse sadamasse sisse sõites roolis olla. Minusugusel kogenematul läheb just sellises olukorras laup hirmuhigiseks (eriti, kui seda peaks tegema purjekaga, mis on suurem kui käega kinni jaksad hoida). Merel peal, jah, peab ikka palju loll olema (loe: Darwini auhinna kandidaat), et ilma praktikata ülejõukäivaid riske võtta. Selle praktikakohustuse lisamine väikelaevajuhi loa koolitusse muudaks igasuguse paadisõidu jälle ülielitaarseks hobiks. Ahjaa, vaid kübekesel eestlastest on ette näidata meremehest / purjetajast / rannakalurist vanemad, enamik praeguseid alustajaid on merd vaid kaldalt / ujudes / praamilt näinud.

_________________
Kohtume veel!

No mis arutelu? Süütevõtit ei oska keerata vä, et kogu aeg meresõidu teemadel jutt linade kuivatamiseni jõuab?

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

No see võib-olla ja tõesti väga he simulaatori ja rohkearvulise tarkvaraga oleks mõeldav. Õpid nagu ahv ära konkreetse sadama ja silla... ja siis päriselus on see, et keegi koperdab seal ees.
Ma ei ole ise lennuvahendit juhtinud ega väga kangete vormelitega sõitnud, küll pisut lahjematega + päris ralliautod kruusal ja lõputud muud masinad, k.a. puuridega spetsiaalid ringradadel. Aga ka mänginud igasuguste simulaatoritega ja neil asjadel ei ole mitte midagi ühist! Simulaatorite eesmärk on justnimelt simuleerida kuna reaalne testimine on tippautospordis väga piiratud JA kinniseid radasid kurv-kurvi kaupa pähe õppida. Uusimad ja parimad pidid suutma juba peaaegu et ideaalset tulemit anda aga üks asi jääb neil kõigil puudu: HIRM! Ja selle puudumise tõttu on igasugune simulaator mõttetu! Ainult hirm ja sellest adekvaatselt üle saamine paneb inimese õigesti ja efektiivselt tegutsema.

Tahad sildumist õppida - palun, julgen täie veendumusega väita, et kõigist nähtud tegelastest kaarega parim on Kaspar ja need pilud, kuhu Ta on Stellaga sõna otseses mõttes sisse pugenud... Jälle: teed diili, saad harjutada parima ja muheda õpetaja juhendamisel kergest poolakast raske raudlaevani, thrusterita kuunarist kahemootorilise katakani. Teed nädalakese õppetööd sailingus ja kui Sa selle aja jooksul Kalle Kuusi või ksf! Hunteri paate Vanasadamas pilbasteks ei sõida, siis on põhimõtteliselt kõik muud sadamad maailmas lumme lasta! Ei ole suurt vahet, kaalub siis alus 600 kilo või 33 tonni, on see 5 või 15 meetrit pikk. Ehk veelkord: sõita, sõita ja veelkord sõita, mitte järjekordsete lolluste väljamõtlejad elik trolle rahaga toita!

Aga Markile saab öelda seda, et kui purjetajad veel käivad kusagil, siis Eesti kaatrimeestest... Siilats, äkki ka Karu ja vist ongi suures piires kõik. Mõni käib ka üle lahe ja mõni julgeb Gotlandi ette võtta. Lisaks on see meie tavaline/keskmine "kaater" nii pisike junn (sry aga nii see siiski on), et selleks pole üldse midagi õppida vaja. Nendega saab hädapäärast naabersadamasse. Sõita on vaja, et IRL paaditunnetus kätte saada. Ja mõistust aga seda kas on või pole, seda ei saa "koolist" juurde. Teine pool asjast on see, et mõistusega inimene ei torma kohe ummisjalu a'la 20-meetrise "laeva" juhtkangide taha uutes ja keerukates oludes. Sa võid ju olla kazankaga 30 aastat jõgepidi sõitnud ja paberid on sellised, et sure surnuks aga 60-70 jalase kolliga oled hetkega kuses, kui mingisse tõsisemasse ja paadirohkesse pilusse ronid. Siis ei pääse nii "lihtsalt", kui Kalle Kuusi pandud videotel

Muidugi on simulaatorid toredad mänguasjad ja teatud puhkudel ka täitsa vajalikud aga seda mitte purjekate ja väikeste mootorpaatide puhul! Põhimõtteliselt võiks ju ka muruniitmise ja kündmise ja viljalõikuse simulaatorid ka teha... et õpid arvuti taga kõigepealt nupud selgeks. Siis teeks veel mootorsae ja puulõhkumise simulaatorid, siis nõudepesumasina simulaatori ja ongi idiootide ühiskond täiuslik!

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Purjekas või mootorpaat.... mis vahet seal on.
Küsimus on ikka selles, et kellele on vaja pikemat ja kallimat koolitust ja kes saab sellest kasu. Kas me võime täna täheldada merel põmmpäid, kes ei suuda valitseda oma aluseid ja segavad ebaadekvaatse rooli käsitlemisega neid, kes on läbinud KORRALIKU koolituse natuke pikema programmiga, kes on õhtul lugenud pakse raamatuid navigatsioonist ja hüdrograafiast. Mina pole selliste inimestega merel kokku puutunud ja pean 2006 aastal Mereakadeemias läbitud koolitust(praktiline osa simulaatoril) täiesti adekvaatseks.
Paadindus võiks olla ikka enamusele kättesaadav, mitte eliidi hobi(kes jõuab iga liigutuse eest rohkem maksta).

_________________
www.vanasukeldumine.ee

See on küll õige, et paadid-laevad on nii erinevad, et misasja praktikat me siis millega võrdleme? Sama 24m loa alla sobivad nii tavaline jaht või kaater, aga ka hõljuk, jett, üle 100 aasta vana purjelaev Blue Sirius või kummipaat. Millisega te neist teeksite MOB- testi kohe ära?
Ja see meeldib mulle eriti, et ülikallid simulaatorid, millel õpetatakse välja kutselisi laevajuhte, kes saavad ülivõimsate mootoritega laevu ohjeldatud, ei sobi väikelaevniku õppeks.
Pigem tundub, et keegi tahab simulaatorioomanikele (Reval, EMARA) ära teha.
Või siis vastupidi. Kujutage ette, kui paljudel õpilastel on praktikapaat võtta. See tähendab sõidutunde turuhinnaga, nagu autokooliski. Ehk siis muutub paadijuhi kursus vähemalt topelt kallimaks kui mitte rohkem ja seega ka kättesaamatumaks. Eriti just noortele.

Olles Revali simulaatoril ühe korra tunnis käinud ja eksami teinud - ei leia sellel nupuliigautamisel meresõiduga mitte midagi ühist olevat. Mitte kõige vähematki. Parem tõesti aerupaadiga Pirita jõel solberdada, saab vähemalt aimu, et vesi loksub, voolab ja on märg.

Selles plaanis ma teooriat vähemaks ei võtaks - 24 m LOA laev vajab juhtimiseks a) teooriat ja praktikat või b) teooriat ja palju kainet mõistust. Ma ei näe varianti, et kõik kursuslased teeksid 50-jalasega purjede abil Vanasadamas manöövreid, tormiga öisel merel MOB manöövreid ja kiirkaatriga Emajõel slaalomit sõidaks. Vajalikud oskused ju kõik, aga kuskilt jookseb piir ja keegi ei jaksa "piisavat" koolitust kinni maksta.

Minul on näiteks natuke kahju , et aastaid tagasi vana süsteem : roolimees-kipper-kapten ära lõhuti. Seda oleks võinud natuke mugandada - aga ju keegi seaduse tegijatest sai rikkaks ja tahtis kohe suure alusega suurele merele vms. Muide mida väiksem alus seda vähem simulaator toimib. Suure kaubalaevaga mis liigub inersiga jne ei saa võrrelda simulaatoris lohesurfiga .

Pole vaja üle tulistada. Eesti rahvuse eripära ongi telefoniposti toppimine teatud mitmuses nimetatavasse rõivastusesemesse. Ei tule autokoolist markomärtineid ega paadijuhikursustelt ümberilmapurjetajaid. Mistahes seda liiki koolituse ainus eesmärk saab olla oma õpilaste aitamine niikaugele, et jalg on stardipakul. Sellest piisab.

Muudatusest kumab läbi siiski soov õppesõitu korraldama hakata. Ja lähebki kallimaks....
Kui arvate, et koolipingist tulnut ei tohi merele lasta.... no las kleebivad siis endale paariks aastaks rohelise adrulehe märgi ahtrisse!

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Lõhuti ära vahepealne osa aga las see olla. Roolimees on ju säilunud: kuni 25 ruutu ja 30 hobust. Nii põhimõtteliselt.
Aga siis veel simulaatorist. Isegi kuitahes suure kaubikuga simuleerides tegeled kahe asjaga: liigkeeruliseks aetud sillaga tutvumine ja põhikoolis käimata jäänud füüsikatundide järgiaitamine. Nagu Sa ise ka ütled, on peamine "probleem" inerts ja see on puhas loodusseadus. Ok, kolmas on "arutud" gabariidid, kus mõistlik jälgimine on võimalik vaid kaamerate või walkie-talkiedega. Täiesti mõistlik on laevade ja kaide lõhkumise asemel mingi arusaam pidurdusmaast, pöörderaadiusest jms arvuti abil kätte saada. Kuigi see kõik on ette korralikult läbi mõeldes ja loogikat kasutades ka "täiesti lambist" kangide taha sattudes teoorias teostatav (nagu on ka päriselus raadio teel juhendades väikelennuk esmakordselt juhtkange nägeva tegelase poolt maandatud, kui piloot ataki sai!), siis kindlasti on kordades odavam ja ohutum seda kõigepeal mängu abil õppida. Teoorias annab see simulaator sama kogemuse ka olematul kiirusel juhitamatu glissiva 20-meetrise jaoks, millel on ka juba kaalu ning peamine murelaps: külgpind ja meeletu triiv. Moodsatel kompenseerib neid muresid igasugune pöörlev-tiirlev ja arvutijuhitav propellerindus põhja all. Hea sedasorti kaater on ju nagu iseparkiv auto, kus "ämmaboksi" tagurdamise oskust pole vaja.



Ma usun, et vaid kolmanda punktiga saavad enamus koolitajatest hakkama. 50-jalast on enamus pildilt näinud ja öösel ja tormiga meil ju ei sõideta... kerge tögamine Ning neid, kel tulnud teha päriselus MOB-manöövrit, on veel vähem. Näiteks tuli välja, et Vallol on ka see kogemus olemas. Ja nii suunavadki, ja põhjusega, enamus tunnustamisotsusega koolitajaid värskeid paberitega väikelaevnike ühte kindlasse ärisse Sest ei ole neil koolitajatel enamusel kas materjaalset baasi, oskuseid või kogemusi või hullemal juhul ühtegi nendest. Jutt jällegi purjekatest ja purjetamisest, kui olulisest osast väikelaevadest, millega ka reaalselt Eesti lipu all kodurannast kaugemal käiakse.
Täpselt nii see ring tõsiselt võetavast väikelaeva õppest koomale tõmbubki. Sest hetkel on mõiste "Väikelaeva koolitus" puhtalt pisikese mootorpaadikese koolitus, purjetamise ja purjekaga päriselus hakkama saamisega pole seal suurt midagi pistmist ja välja on see mõeldud, et adrakure tagant veemiilitsaks hakanutel oleks põhjust riigiosakuid müüa ja enanst tähtsana tunda. See on puhas mõlemapoolne äri, kus vastutust koolitatute kvaliteedis ei ole. Kvantiteet ja suur papihunnik on oluline, nagu ikka kapitalismis. Nimesid nimetamata on kogemus: paberid ja ka ROC aga kasutegur purjeka pardal on NULL! Mitte ühte ainsamat lõiku kogu sellest uhkest "programmist", mis kõik peaks kursuse läbinutel nagu vesi selge olema, ei saa soolovahti usaldada, sest 99% tõenäosusega lõppeks see katastroofiga. Või peab hirm tegema oma töö aga teised jahis magamas ei pea ju hirmust osa saama... Aga see on nüüd juba jälle rohkem kinni isikuomadustest. Täpselt sama on ju autojuhtide koolitusega: vähemalt pooled peaks terve elu vaid ja ainult ühistranspordiga sõitma.

Nüüd poogime sinna veel suure hulga vajalikku pappi juurde, täpselt sama käib ju ka autojuhtide koolitusega (ja see on juba muutunud absurditeatriks!), ja kaugeneme veel ja veel kasvõi oma naabritest MERERIIKIDEST Skandinaavias. Kõik mis puudutab meresõitu, on meie pässidest "otsustajatel" ikka see nõukaihalus nii sees, et suisa paha hakkab! Mul on selline tunne, et... no 80% sellest kaadrist, 20% on kindlasti meeldiva euroopaliku mõttelaadiga Tegijad ... peaks mingi pargase peale tapi korras aheldama ja Piiterisse pukseerima, sest Putinla peaks neile oma piiritsoonide, idiootse seadusandluse, käsumajanduse, lõputute keeldude-käskude ja baatjuška-kummardamise mentaliteediga (ja muidugi lõputu "babki(jewro) davai" värk) hobimerenduses väga mokkamööda olema. Saaks veel viisarežiimi lõputu paberite tembeldamisõiguse, väljasõiduload ja paabulinnukõnnaku õigustatuse ka juurde pookida, oleks nirvaana täiuslik.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Hmh. No kui joonlaua, pliiatsi ja kalkulaatoriga pole kaarditööd koolipingis teinud, siis jääb ilmselt suurest uhkest viiekümnejalase navisüsteemist ka osa kasutamata, sest lihtsalt ei tea ega mõista mida seee aparaat tahab, näitab või kasvõi setuppi ja kalibreerimist tehes üldse küsib. Nii et ei ole ta null midagi. COLREG ja palju muudki tuleks ikka korraks täiesti selgeks õppida, mis siis et peatselt ununeb. Ettekujutus ja mingid põhiteadmised ikka jäävad. Või siis vähemalt oskus õigest kohast oma ootamatult kerkinud küsimusele vastust otsida. ROCiga sama lugu. Kui pole käin'd ja näin'd siis ilmselt ei tulegi selle peale, et raadiojaamaga kaasa tulnud bridge card navigatsioonilaua sahtlisse pista või seda siis sealt häda korral välja võtta ja üht-teist asendades ja spikrina kasutades lihtsalt ette lugeda.

Igal elualal on kooliskäinuid kes õpitust võõrdunud või pole lihtsalt midagi külge hakanud ja on ka selliseid kes pole koolis käinud, aga on suutnud vajaliku eluteelt kaasa noppida. Need mõlemad otsad on siiski otsad, keskkoht loeb.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

_________________
www.tihend.ee

Sinuga suures osas nõus aga see enamus on a) elementaarne vähegi mõtleva tegelase puhul ja b) absoluutselt ise "kodus" omandatav. Raadio - umbes sama asi.
Üldiselt on kerge koolitus igati abiks, peaaegu piisav võiks olla nädalavahetus merel aktiivõpet + siis autodidaktina kodus ja tõesti mingine praktikaraamat. Sest lugedes seda "õppekava", mis keegi oinas on riiklikult ette näinud, koosenb 90% ulatuses ebavajalikust ibast, mil pole reaalse ohutu meresõiduga mingit pistmist.
Ning sellest "paar tundi merel reaalsetes oludes fenomenaalse õpetajaga" on kohe ka kogemus ja näide võtta: seisime kõik Stella pardal, näpp suus ja vaatasime/kuulasime Aini koolitundi moodsa radari kasutamisest.

COLREG (oluline osa sellest ilma ebavajalike nähtavusmiilide ja vaatenurkade jms spetsiifiliseta) ja kardinaal-lateraalmärgistus on jälle paar tundi lugemist/kuulamist/vaatamist. Jne, jne. Aga reaalne sõitmine vee peal, see, mis kinnistab mistahes ja kuidas tahes õpitu - see on oluline! Ning seda ütlen ma täie kindlusega, et 24 kuud ja ~10000 meremiili või 14 kuud ja 6500 meremiili pole põhimõtteliselt mitte midagi sellest "vaja" olnud! Ning need ei ole väikesed läbisõidud! Ja need pole olnud ju Väinameres kakerdamised!
Kuid OTSUSEID on selle aja jooksul välja pakutud ja vastu võetud päris lugematul hulgal. Ja siis ka vastavalt TEGUTSETUD ning seda ei saa mitte kuidagi koolis suure raha eest õpetada, seda saab vaid ja ainult praktikaga! Justnimelt SUURE RAHA eest ja selle vastu tulebki võidelda! Seda püütaksegi saavutada ,et teatud seltskonnale pappi kandikul kätte kanda ja pärast "teiselt eestilt" riigiosakute müügi ja sundtäitmiste kaudu veel manti võtta. Sest kusagilt maalt tuleb paljudel "rahaline taluvuspiir".
Aga viimane 2000 miili mitte just kõige väiksema alusega "tõestas", et päriselt-päriselt piisab maailma vaatamiseks purjekaga gloobusest (sest pikka aega oli meil plotteris vaid gloobus kaardina!), kompassist, suure Navionicsiga nutikast (kus sees on veel lõputult toredaid ja merel täitsa kasutatavaid äppe nagu näiteks google tähetaevas, mis asendab täielikult sekstanti jne!) ja Reedsi almanahhist - mitte ühte muud vidinat ei ole reaalses elus vaja! Kõik ülejäänu, eriti pimedas/udus vaatamise/nägemise vahendid, on head ja võimaluse puhul igati tervitatav nähe aluse peal aga saab ka ilma. Ja väga suures piires "polnud vaja" ka mingeid COLREGE ega muud: paalikat ja seasõrga oskad teha, mõistus on peas, suhtud aupaklikult kõigisse naabritesse merel, teed ette selgeks,kus trassil asuvad must be liiklsueraldustsoonid, tee selgeks tõus/mõõn ja hoovused ning ongi suures piires kõik. Ehk põhimõtteliselt ongi vaja korraliku ettevalmsitusega nutikat ja Reedsi, sest neis on KÕIK olemas - oska vaid lugeda.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...