Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 27 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 24 Okt 2011 10:57 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Sept 2011 13:15
Postitusi: 159
Ma ei läheks sellise hobipurjeka suhtes liig keeruliseks ja teaduslikuks.
Eks peremees ise otsustab kas taastab samasuguse võib hakkab turbulentse, veetakistusi jms. arvutama või tegeleb olulisemaga :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 24 Okt 2011 11:02 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Dillinger kirjutas:
Priit sa ajad liiga palju patumõtteid pähe. Oskajate arvutused toovad rahakulu ja ajakulu oluliselt juurde, lisaks on see ...
Eelarve on kriitiline.
dziisus, ma ei taha kohe mõeldagi.
Peab ootama natuke veel ja vaatama seda aega, kui jahid on Kalevis välja tõstetud ja tööstusspionaazi tegema hakkama.

Pole siin hullu midagi. Nagu Toivo juba ütles, siis on profiilid kõik Interneeduses olemas, samamoodi erinevad lahendused, nende head ja vead. Kui juba skeg hung jätta ja tõesti on selline ohutuse ning mugavuse poolelt hea lahendus (just meie vetes, kus suvel sõidad kui heinamaal ja suvalisi röövpüügivõrke võib kilomeetritega vastu ujuda) siis rooli lahendus pool-balansseerituna on parim võimalikest. Et pindala säiliks, saad lehe koos kannaga kitsamaks (väga oluline) ja balanseerituks, mis on jälle sõidumugavuselt oluline. Skegi nurga kere suhtes teed sujuvamaks, osa lehest balanseerib, kogu kuju saab õige ja kiirus kasvab.

Pildike sellisest, Moody lahendus:
Pilt

merilane kirjutas:
Ma ei läheks sellise hobipurjeka suhtes liig keeruliseks ja teaduslikuks.
Eks peremees ise otsustab kas taastab samasuguse võib hakkab turbulentse, veetakistusi jms. arvutama või tegeleb olulisemaga :)


Päris nii ka ei ole: kui on ikka sulaselge vedel pask, siis ei tasu seda poliitkorrektselt õige viskoossusega väljaheiteks nimetada. Kuna kogu see moodustis on rõvedus, siis ei tasu Dillingeril hakata uuesti sama jama ehitama: HIND sellest ei muutu! Meistrimees, pakun välja et ei Toivo, Küünarpuu, Urbanik ega keegi teine ei võtakski sellist jama ette, nende renomee ei lubaks sitta teha. Või suures rahahädas teeks asja topelthinnaga aga ikka mõtestatult ja palju parema, kui see käkerdis.
Aga kui ISE teha, siis mõtlemine, lugemine ja õppimine ei maksa suurt midagi, materjalikulu on lõpuks ikkagi sama. Dillinger õnneks ei ole ka "õrnapõrnaline" :roll:

Edit: leidsin Dillingerile ilusa piltidega täpselt samasuguse probleemi lahendamise koha: Pearson 40 vana kehva rooli ümberehitamine Mk.II rooliks. Sama asi kasutades ära vana roolilehte. Aga algab kogu see "jama" pihta siit: The Signet 20 was designed by American naval architect and yacht designer Ray Kaufman in around 1963. Selle aja ka parimate jahikonstruktorite teadmised hüdrodünaamikast olid pehmelt öeldes tänase kekskkoolipoisi füüsikateadmiste tasemel. Kõik teadsid Bernoulli printsiipi aga keegi ei mõistnud seda veel reaalses elus kasutada. 60'te alguses tehti alles esimesi ebaõnnestunud katsetusi maismaal autodega nn"ground effect"'mõistes ja Colin Chapman koos BRM-tiimi hüdro- ja aerodünaamikapioneeride Peter Wrighti ja Tony Ruddiga tegi ESIMESE aerodünaamilise survejõuga F1 auto 1978 (Lotus 78, Andretti tuli maailmameistriks)!!!
edit2:
Ma võin Dillingerile eraldada ka uue skegi ja roolilehe tarbeks piisava koguse kuiva tuulepraota Ukraina tamme aga seda vaid tingimusel, et Ta liimib kokku normaalse rooli, mitte ei korda seda jama. Ja uue pinni jaoks ka pisut mahagoni (südamikuks tamme jääb igal juhul alles).
Pilt

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 24 Okt 2011 14:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Sept 2011 13:15
Postitusi: 159
Targutaks veel natuke.
See auk kere ja roolilehe vahel võib täitsa vajalikuks osutuda.
Kui roolileht yles välja teha siis võib näiteks merihein, adru,vana kalavõrk või mingi muu sodi roolilehe peale koguneda lehe liikumist takistada. Yhel hetkel roolileht lihtsalt ei liigu ja paanikat kui palju.

Võibolla sellise olukorra hirmus ongi roolileht ylevalt servast langevana tehtud... töökindlus võib mõnikord õigest disainist olulisemaks osutuda.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 24 Okt 2011 15:25 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 16 Juul 2006 14:41
Postitusi: 1764
Asukoht: Tallinn
merilane kirjutas:
Targutaks veel natuke.
See auk kere ja roolilehe vahel võib täitsa vajalikuks osutuda.
Kui roolileht yles välja teha siis võib näiteks merihein, adru,vana kalavõrk või mingi muu sodi roolilehe peale koguneda lehe liikumist takistada. Yhel hetkel roolileht lihtsalt ei liigu ja paanikat kui palju.


Sellist asja pole ma veel näinud... Võibolla ma pole ka põõsastes tagurdamas käinud muidugi

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 24 Okt 2011 15:32 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Üks värskemaid SA teemasid roolidest, nõu annab Bob Perry :D

Kutsuvad nad sedalaadi (ehk tühimikuga lehe ja kere vahel/venitatud kujuga leht) roolilehte "elevandi kõrvaks", mille kohta Perry kirjutab nii: The idea behind that profile was to reduce the chord at the root, i.e. where the rudder blade meets the hull, so that interference drag would be reduced. Unfortunately the gains made in reducing the interference drag were offset by the loss of lift. Remember, no drag=no lift. Today designers take the top of the rudder right up to the hull so that flow from the high pressure side of the rudder cannot escape over the top of the rudder, thus reducing lift. The hull acts like an end plate helping to keep the flow attached to the rudder blade.

Ja teinn asi, seda küll veel hullema rooli kohta: It is a good example of a really outdated rudder design and considering the age of the boat it makes perfect sense.

Alustame Dillingeri uue roolilehe ehitust juba sellest, et valime välja üldtunnustatud tänapäevase parima profiili: NACA 0012. Ehk siis profiili paksus on 12% tema pikkusest(ehk laiusest). Et saada kogu krempli lekaal kätte, on vaja Dillingeril ära mõõta praegune moodustis pindalalt ehk laiuselt ja kõrguselt. Teoorias tuleb teha kaks käär-lekaali (millega pärast profiili mõõta/kontrollida), üks roolilehe põhipinnale koos kannaga ja teine kitsenevale/õhemale alumisele otsale. Ja nii ta tulema hakkabki...

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 24 Okt 2011 16:17 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 05 Juun 2007 08:05
Postitusi: 671
Asukoht: Keri ja vahel ka Eestis
Hmm, laual saab seda kõike oluliselt paremini isegi kalkuleerida. Erinevalt pearsonist saab mul skegi alt ära võtta koos palleriga. Palleritoru küljest võtta ei tahaks, see läheb läbi kere ja nii toores külmkõht ma pole, et kere laiali lööks... kuigi korrastades on ainult see veel tegemata...

Enne kõike ma vaatan üle kuivale tõmmatud ujumid, siis vaatan mis on Päevakoera juppide kõhus ja siis ales-annan tuld.

Lehe taguse serva tõusva joonega on asi mõistlik, alumise otsa balansseerimine samuti tundub arukas.
Aga toorelt nadi on see, kui teed valmis ja siis on poollohisev lurjus sul all - siis tuleb sama töö veel kord teha.

Kas keegi on siin muutnud oma jahi rooli ja sellega rahule jäänud?
Muidu on kiil ise Signetil kaunis pikk ja massiivne, tüürimajandus võiks olla kitsam kindlasti. Tugevus peab jääma.

kas siin pildil need kandilised heledad on mingid vahust klotsid kerguse saavutamiseks?

Pilt

ja mis on "line deflector"? ( see pulk vist siis) - see ongi abinõu, et midagi sinna prakku ei poeks?

Pilt

_________________
Mul pole õigus.
Aga mind ei koti!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 24 Okt 2011 18:04 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Seep ta on, selline kerge "nuga" pannakse ka paljudele balanseeritud roolidele ette, et kõnts või hulpiv tross ei saaks roolilehe ja kere vahele pugeda. Midagi sarnast, nagu Bemmi kurikuulus kõpsu-antenn nimetusega "haiuim", ainult teistpidi. Tuntakse rohkem "weed deflector" nime all, ehk siis maakeeli vetikalõikur vms.
Pilt

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 25 Okt 2011 08:27 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Sept 2011 13:15
Postitusi: 159
Dillinger kirjutas:

kas siin pildil need kandilised heledad on mingid vahust klotsid kerguse saavutamiseks?



Pakun, et puhtalt vormi väliskuju väljalõikamise huvides. Hea pärast klaasriide ja epovaiguga möllata.
Kas just roolilehele vahuga ujuvuse andmine hea mõte on, eks targemad selgitavad.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 25 Okt 2011 10:51 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Dillingerile paar toredat õppevideot DIY jaoks. Pole midagi keerulist, lihtsalt natuke aega ja törts raha vaja ja otse loomulikult TAHTMIST. Pisut moodsaid materjale lehe jäikuseks (kasvõi süsinikkiud), epoksiidvaiku, peenemal puhul vahtmaterjale ja vaakumkotti ning asi muudkui tuleb. Roolilehe tegu ei ole jälle kord tuumafüüsika, millega ei peaks mees, kel käed perssest välja ei kasva, hakkama saama.

Viimase video puhul mina teeks Dillingeri roolilahenduse puhul valmis toorikuna korraga ühes tükis lehe ja skegi, siis profileeriks selle ühes tükis õigeks, siis alles lõikaks šablooniga skegi osa küljest ja lamineeriks mõlemad eraldi üle. Kui teha vahtmaterjalidega, siis alguses saab palleri sisse jätta ja alumise puksi otsa (enne see näiteks üle teipides) hiljen ettevaatlikult välja lõigata. Skegi alumise puksi kinnitusega sama asi.

Edit: nagu teada, siis pisuke ajalugu käib ka alati asjadega kaasas, seekord siis enamlevinud kasutatava profiili oma: NACA 0012 confidential Wartime Report, tuuletunneli katsetused. Sinan läks veel pikk aeg enne, kui need avalikustati ja veel aeg, kuniks sarnased teooriad hobilaevadesse jõudsid.
Ja siis pisut veel loetavat teooriat: Dillingerile rooli muutmise rahustuseks või õpetuseks?

Puidust/vineerist roolilehe kodune tegemine eriti DIY moel ja tööriistadega!
[youtube]http://www.youtube.com/watch?v=HyGrrr7tlSE&feature=related[/youtube]

Komposiitmaterjalist roolileht pisut teaduslikumal tasemel koos vaakumiga:
[youtube]http://www.youtube.com/watch?v=Bk5koQmEIrY&feature=related[/youtube]

Sama asi koduste vahenditega:
[youtube]http://www.youtube.com/watch?v=9KK-3kfX7x8&feature=related[/youtube]

Edit2:
Et siis kiire joonistamine minu nägemusest Päevakoera uuest roolilehest. Pindala 25X88 cm ehk pindala ~0,2 ruutu + skegi 0,02. Vana imetabane roolileht on õrnalt märgata, uue roolilehe WC (working centre) kõrgus tuleb pisut allapoole, kaugus pallerist sama. Skeg oluliselt väiksem ja hüdrodünaamilisema kujuga, rooli "aspect ratio" tõuseb u.3,5 peale. Kiirem reageerimine - vähem stalli. Täpne joonis tuleks teha mingis CAD'is. Kerekuju täpne.
Pilt

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 11 Nov 2013 08:44 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 05 Juun 2007 08:05
Postitusi: 671
Asukoht: Keri ja vahel ka Eestis
Nii, suured tänud, kosmoseideede taustal jäi mul üle teha midagi lihtsat ja peaaegu tavalist. Tegin balanseeriva.

Tegelikult sõitsin terve aasta jagu ka sellega, et ikka töötavast asjast juttu oleks. Praegu on Koer jälle kuival ja tüüri ülevaatus tehtud, vägagi korralikult peab ja pole ka niikust sisse võtnud, sai tugevaid ilmasid ja pinni pidi ikka jõuga väänama, seega ristsed olid enam-vähem normaalsed. Madalikule tüüriga pihta pole veel saanud, eks selle testib ära tulevikus.

Kirjutan siis kuidas tegin, aga osade kaupa.


Planeerimise pildid kõigepealt:

Vana puutüüri sisu:
Pilt

Pilt

Roolipaller ise selline - materjal minu pettumuseks ikka pronksi mõni variant, ehk keevitamiseks minusugusele liiga komplitseeritud. Laual on veel joonistatud vana mõõte, et hiljem mingi ootamatuse peale saaks uuesti vaadata.

Pilt

Oleks see keevitus roostevaba, oleks palju toredam. Tegelikult vaidlesime, kas see on keevitus või joode.Või on süvitatud ja siis sisse joodetud?

Pilt

Seejärel muidugi mõõtmine ja mõõtude joonestamine kui idee valmis on. Siin on muidugi ainult tüüri skeletid. See saab roostevabast terasest (sitkus, üleüldine merematerjali pervi kinnisidee, et meres peab olema AISI 316 igal pool)

Pilt

Edasi läks asi läbimängimisele virtuaalselt - nurgad, teljed, raskuspunktid, keeramisulatused. Ka koostamise võimalused jahi all. Kuna mul on ruumiline mõtlemine väga nadi, siis enamasti pean endale puust ja punasest ette tegema.

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Tulemuseks oli Autocadi fail, mis läks koos materjaliga laserlõikusesse:

Pilt

Tegemine jätkub järgmises postis.

Professionaalsed tüüritegijad, muidugi ma pole seda absoluutselt õigesti teinud, aga enda jaoks läksid mõtted nii, isegi kui tegemine oli keerukam kui võiks. Ja tehtud ta on, midagi pole teha.

_________________
Mul pole õigus.
Aga mind ei koti!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: osa 2 - tüüri tegemine
PostitusPostitatud: Laupäev, 16 Nov 2013 10:50 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 05 Juun 2007 08:05
Postitusi: 671
Asukoht: Keri ja vahel ka Eestis
Sisu sai valitud metallraamide vahele paisuv kahekomponentne closed cell foam. Häda sellega oli, eri aegadel valatud vahud said eri mulli suurusega - kogemuse puudus on ikka halb, aga omadustega jäin laias laastus rahule, eriti esilagu.

Variandist hangitud kahekomponentne -

Pilt

Seejärel proovisin, kuidas nakkub see vaht selle konkreetse pallerimaterjaliga. Ka sellega jäin rahule:

Pilt

Siis tahtsin ma teada, kuidas seda asja töödelda saab - noaga oli üks soovitus, proovisin sellega - sai. Aga väga ebatäpne ja vaevarikas. Järgmine variant oli relakas lamellkettaga - see töötas oluliselt täpsemalt ja kiiremalt, aga suur probleem oli eralduv materjal - väga teravatipuline klaasikillutaolised peenterad, mis tundusid olevat teritatud kolmnurkade sarnased. Kui see satub silma, siis on kuri karjas (aga mitte nii kuri, kui hõõguv metalliosake relakast. Teine asi et puru on staatline - laeb ennast seintele, relakale, riietele, juustele - üldse igale poole kuhu ta ainult saab ja sellest lahtisaamine on kuri vaev. Proovi tegin toas, edaspidi tööd tegin ainult õues - kummikinnastes, 3M ülikonnas ja täisnäomaskiga. Ja siis puges ta ka sisse.

Pilt

Ja viimane mure oli reklaamteksti kontrollimine veekindluse suhtes. Ainel on paadikere ehituse jaoks vajalikud serdid ja nii edasi - aga pabereid on ennegi nähtud. Tina peale ja vette see kots. Sisselõiked on ka, et paljastada vahu sisepinda.
Nädal aega vee all ja sisse ta ei võtnud. Nädala peab tüür siis vastu küll.
Lootus oli ikkagi klaasplastkattel, mis vahtu veest eraldama hakkab.

Pilt

Detailid käes, olin teinud nad nn lego põhimõttel, et saaks poltidega reguleerida nende kaugust, tingimus oli ka et nad saaks poltida palleri külge- et mingi vaht ei saaks endale seda keeramise pinget ja ei deformeeruks ja loksuma ei hakkaks.

Pilt
Pilt
Pilt

Seejärel valamine. Pidi saama suur klots raami sees ja ümber. Ainus viga mis ma tegin- ei toestanud külgi ja kilekotis paisuv vaht läks liiga laiaks ja kõrgust tuli vähe. Seega ka ette ja tahapoole jäi vähe vahtu, kuna koti laiuse kasvades vähenes kott eest ja tagant. See sundis kordusvalamist tegema hiljem ja see omakorda tingis eri mullisuurused eri kihtides. Omavahel nakkub vaht eeskujulikult.

Pilt

Pilt

Peale esmase kuju andmist oli jupp vähe lootustandev. Pidi arvestama ka klaasplasti paksusega mis lisandub ja kahe detaili mänguruumi võimaldab.

Pilt

Pilt

Aga peale sahmimist ja teravates osakestes püherdamist oli silmale midagi ka juba näha. Lootus hakkas kerkima.

[img]http://rahvas.slk.ee/dillinger/paevakoer/20%20esmakuju.jpg
[/img]

Kuju andmiseks läks veevanni külge kogu palleriga tüür ja pinni abil siis keerasin sobivat serva/nurka/külge. Laua peal seda teha oleks äärmiselt tülikas ja ebatäpne olnud. Lisaks oli vaht siiski deformeeruv ehk kui mõlk sees siis seda enam välja ei saa. Seetõttu oli tüür edaspidi töötlemise ajal õhus. Ka pahteldada sai korraga kahte külge, ei pidanud ootama kuni kuivab, et teisele küljele keerata.

Pilt

Sai alustada ka toetuspunkti töötlemist - selleks oli vaja dremelit ja väikest pederatsioonitunnet. Siin piltidel on muidugi polüesterpahtli kihid ka juba peal.

Pilt

Pilt

Toortulemus- saab hakata lihvima seda urgast, millele klaasriide valamine hiljem niipalju peavalu toob. Siia otsa istub siis PEM puks ja tüüri hoiab see põhimõtteliselt siis helmpordis, kui pin palleri otsast maha võtta. Ja tüüri äravõtmiseks on vaja sgek allapoole lasta.


Pilt

Mõni aeg ja tund hiljem sai kuju paika ja võis mõtelda lamineerimise peale. Seda tegin ma ka esimest korda, aga vanade lamineerijate väite kohaselt oli see kukenoks (need vanad tegijad on nõuannete kohalt ikka aeg ajalt puhta tainad- teha oskavad, aga hoiatada ei oska) Probleemsed kohad nüüd vaadates on tüüri tagaserv ja toetusposti ava ja muud teravad nurgad. Ja oleks ma teadnud, et laminatsioon selle siledusega 1:0 teeb, poleks niipalju vaeva näinud - pärast pidin sama vaeva lihtsalt veel kord nägema.

Pilt

esimesed lühikesed kiud peal:

Pilt

Siis tugevuskihid - siin on all veel diagonaalkiud ka. 4-5 mm oli kihi paksusks planeeritud. Nii ta umbes tuli ka. Aga need servad,mida ma nakkuva EPO vaiguga üle serva keerasin, kerkisid mis tahes ajahetkel üles tagasi. Ja tagaserva sisse jäi õhumullimajandus. Mille ma lahti käiasin pärast ja uuesti tegema pidin. Siit moraal - kasutage vaakumit.

Pilt

Pilt

Suur õhumull otse all - ehk minu hirmukoht - madalikul vetruva riide peal kiikumine. Läks lahtilõikamiseks. Seda ma siin ei kajasta, kuna olin tülpinud ja tige, kuna see pidi olema imelihtne ja loomulikult väljakukkuv asi, nagu vanad tegijad kiitsid(screw you!).

Pilt

Järgnes rida operatsioone, mida ma edaspidi väldiksin - siin toetusposti sisu lamineerimine abivahendite abil. Tuli saastakohtadele 5-6 eraldi pisikest üleleamineerimist teha. Sgeki tegemise jaoks ülikasulikud õppetunnid.

Pilt

Valmis ta siiski sai, katsin mati krundiga, et otsida ebatasasusi. Ee..see oli ka viga. Pärast oli vaja ju kahekoponentne krunt otse plasti külge saada - seega ma pesin selle musta jälle maha. Kolm lisatundi. Ettemõtlemise vajalikkus hakkab kohale jõudma.
Kuid profiil on paigas, jäin rahule. Vaalasõbrad, on jah nurgelisi servi taga, aga võtame siis neid kui veekeerise äramurdumise kohti :P

Pilt

Pilt


See osa on siis valmis. Järgneb jahile alla proovimine ja sgeki paikaajamise jutt.

_________________
Mul pole õigus.
Aga mind ei koti!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Osa 3 -Sgek.
PostitusPostitatud: Laupäev, 16 Nov 2013 11:40 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 05 Juun 2007 08:05
Postitusi: 671
Asukoht: Keri ja vahel ka Eestis
Nüüd pidi ootama sooja ilma - jaht oli kiilplokil maa küljes kinni, maa külmunud. Auku palleri helmporti ajamiseks ei suutnud kaevata, olin teinud plaani, et panen vintsi puu külge ja kerin Koera tagumiku õhku. Kaldumine koos kiilplokiga. Käisin maapinda lakkumas ja soojaks istumas et ta kiiremini lahti annaks, aga loodus oli võimas - aga miski hetk see võimalus ikkagi saabus(kevadega koos)
Tross on ahterstaagi kinnituses ja tagumik üleval.

Pilt

Enne tuli ka sgekikinnituse poldid õige nurga alla paika saada, sest need ei jookse otse 90 kraadise nurga all. Eesmärgiks palleri helmporti suunamine ja
sgekipoltide samas teljesuunas sisseminek.

Pilt

Kogu töö tuli teha katte all, et saada kohapeal vahuvalamiseks sobiv temperatuur ja otse põhja peal asjad sobima ajada.

Pilt

Sgeki raami PEM puksi kaugus sai paika. Poltliited võimaldavad kohapeal timmida puksiava pallerile paika ja seejärel pingutada metallplaat poolte vahele kinni, ilma keevitamata.

Pilt

Pilt

Pilt

Sgeki kinnituspoltide nurgad said alguses punktitud, seejärel igaks juhuks nurgad sabloonitud, seejärel samade aukudega kogu asi pildil näidatud viisil ära fikseeritud.
Pilt

Ja sgeki raami sisepoolele siis roostevabad murtid keevitatud -kaks tükki üksteise peale, -veekindlama liite saamiseks ja keermepinna pikendamiseks.
Nagu tihti juhtub, peab keermed üle keerama, kuna murtitel on kalduvus kiuksuks mina.
Pilt

Seejärel läks see tald juba raami külge koos murtitega.

Pilt

Ja koledust ka - suutsin kauni keevise ära rikkuda. ja lisaplaat, mis läks sissepoole, selle keevitasin nii, et lõikasin sisse pilu serva pidi ja keevitasin siis läbi külje nad kokku. Nii pilu kui selle plaadiserva.

Pilt

Kuna PEM puks oli kurradi täpselt treitud, siis ei tahtnud ma teda enam seal välja võttagi. Iga korraga ta kulub ja loks tekib jne jne - eelistasin teda keevituse ajal küljes hoida ja keevitasin , puks vee sees.

Pilt

Edasi toimus kõik jahi all - poltidega paika, klaasriide osa juurde arvutatud, puks hoiab roolilehte õigel kõrgusel jne jne. Vintsiga sai Koera kergitatud ja langetatud mõne minutiga ja üksi. Väga mugav süsteem rooli proovimisel.

Pilt

Pilt

Siis oli hiigelhea mõte - saada jahi põhja istutamise jaoks täpne sabloon. Ostsin poest huge winter penosiili, et saada põhjakuju sabloon ja täpne vahe suurus. Panin kilekotti ja lasin selle täis...

Pilt

Pilt

Tulemus oli ümmargune null ja pasakera - kilekotis see vaht ei tardunuki, vajus varsti lötsuks ja kleepuvaks pasaks ja tigedalt kiskusin selle jama sealt alt ära. Olin lootnud PUR vahuga teha toas soojas ja sablooni järgi, aga nüüd otsustasin valada selle hoopis kohapeal. Jälle telk ümber, soe sisse ja kott peale ja -

Pilt

Panin jahi põhja külge määret, et vaht kinni ei jääks ja lasin paisuda otse põhja vastu. Sealt pidin pärat klaasriide paksuse võtta maha võtma, aga kuju sain kätte ja lihvimise sablooni selle järgi tehtud. See kergendas pärastist kõvasti.
Välja tuli ilge kängar, millest paistis ainult PEM puks, aga olemas oli tüürilehe eesmine kumer serva seal sees ja põhjakaar. Ja poldiaukude kaudu sain keskteljed peale joonistada, et relakaga ja kannivahele pugevate kolmnurksete osakestega taas aega veeta.

Pilt

Ja siin on kuju antud. Näha on vahu tiheduse erisus. Enam see mind ei morjendanud. Vaht ei peaks koormust saama, metallraami kaudu on kere ja puks(ja roolileht) ühendatud.

Pilt

Kui oli kuju lõplik, (selleks ehitasin muide kogu süsteemi mudeli, kus sgek ja tüür olid omavahel seotud, et keeramise nurk ja omavahelised kaared sobima hakkaks-aga selle pilti ma üles ei leidnud - seega puudub) siis hakkas lamineering.

Nüüd omasin veel teravamaid nurki, aga olin otsustanud vaakumi kasuks. Siin katan aukliku kilega sgekki (eriti tervad nurgad paistavad laua vastas, eks) ja asetan imavat kihti peale.

Pilt

Kogu kupatus läks kilekotti, peen toru imeb õhu välja siis kilekotist, kui ma vaakumi sisse lülitan. Jääb üle toru välja sikutada ettevaatlikult ja auk kinni siilida.
Saab osta ka raha eest spetsiialse korgi ja kilekoti ja spetsiaalset teipi, aga saab ka ilma, nagu näha. Ja saab kasutada tolmuimejat ka kui natu nokitseda. Aga ilma vaakumita ma enam teha ei soovitaks.

Pilt

PEM puksi nurka asetasin ma vahtplastist klotsi, et kile ei peaks sinna sisenurka ennast imema ja mingit rõvedat kortsu tekitama- kuhu muidugi EPO vaik koguneks ja kivistuks- täitsin selle nurga klotsiga ja vaakumikile pidi selle suruma ise srigelt nurka ja üleliigse vaigu välja ajama..

Pilt


Ja ongi õhk väljas, näha on aukudest imenduv üleliigne EPO vaik. Klots surub kenasti kaare ja nurga sisse ja mitte ühtegi (in your face, elukutselised llaminatsiooniduded!) lahtist nurka, serva, kiudu :) lisaks pressiti võimalikesse piludesse ka vaik sisse ja asi oli nagu üks tükk.

Pilt



Niisiis. Sellega seoses sai tüür valmis. Lihvimine ja värvimine ja need asjad on nagu lehega - analoogne, seega pole mõtet seda kõike edasi kirjeldada.

Aasta olen sõitnud, tasakaalustus toimib, krüssus luhvab kui pinn lahti lasta. Aga tugevas krüssus on surve pinnile ikka tugev, samas otse ja mootoriga sõites on tüür kiire ja erk ja kerge. Rohkem balanssi ette ei raatsi teha.
Kuigi esiserv on tehtud selline, et sinna on ruumi juurde pista vajadusel pinda.

Korra on ka madalale istutud, aga siis sai kiil vist peamise koormuse ja tüür mitte. Tüüri terav tipp on selle sihiga, et kui oled kinni, siis tipu peal annab tõõri keerata - ja tipp ei ole palleriga samas teljes, ehk siis tüüri abil peaks saama tervet keret vähehaaval liigutada. Kui ei ole pehme pinnas...

Üles panin selle jutu seetõttu, et mulle ilgelt meeldib vaadata, kuidas teised asju teevad(piltidega) ja isegi kui sama asja ei plaani teha, saab aimu, kuidas midagi teha võiks. Isegi kui see on keerulisem kui võiks olla.

_________________
Mul pole õigus.
Aga mind ei koti!


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 27 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group