Kuna eile õhtul julgesime ära teha juba ka proovipurjetamise, siis võib tasapisi ühe B31'e pisukest mereohutustamist vaikselt lõpusirgel olevaks lugeda.
Aga siis lubatud imedetailid, mis mind isiklikult ahhetama panid.
Keegi on rooliprobleeme lahendanud 10mm puupuuriga. Ning mul miskipärast on selline karvane tunne, et pagarihärral ei ole puupuure rinnataskus, kui Ta merele läheb? Lisaks ei leidunud jahist ka puudu oleva puuriga komplekti...
See puur pidi siis olema "piiraja". Tegelikult on piiraja seesinane seest tühi kummipehmendusega raud ja see peab käima vastu pildil näha põhjaplaatide alla kinnitatud puuklotse, mille kaugusega trajektooril siis roolilehe max.nurka saab timmida. Kuna jaht ei ole ju uus, siis loomulikult kipub kunagi liimitud ja vaskkruvidega kinnitet asi vaikselt otsa saama. Ravisime ära 6mm poltidega kahele poole põhjavineeri uute piirajaklotside installiga. Lisaks, kuna rool olevat mitu korda keti pealt maha visanud (sest rool sai ühele poole risti minna ja keti/trossi ühendus jooksis hamamkalt maha) ning kiirelt merel lihtsalt kokku tagasi pingutet, siis võtsin trossid rattalt lahti, lugesin roolivõllilt ketile täpselt keskkoha ja pingutasin kogu süsteemi tsentsrisse. Minu arust absoluutselt lihtne ja elementaarne töö, mis ei võtnud ulmeliselt kaua aega ehk mitut päeva. Nüüd on ka keskmine põhjaplaat peal tagasi ja mitte mingi ahtrikasti pandud jubin ei tohiks saada roolisüsteemi vahele kukkuda.
Järgmine imevidin - goosenecki tihvt või sõrm. Selle ajalises päritolus ei ole kindel, sest tegu on rullpoomiga, mida on uue groodi puhul arstitud klassikalise rehvimise võimalusega. Seega on kunagi kusagil välja võetud lühike tihvt (samasugune, kui poomi poolses otsas) ja asendatud klassikalisega. Aga teate, mõnda rootslaste kasutatud jahti on elus ikka nähtud... Lisaks oli see tihvt just täpselt sellises "konditsiooonis" ehk ühegi seibita ja näha oleva millimeetrise stopperiga sügisel poomi külge pandud. Otse loomulikult on loksuv liigend silumiinist valudetaili ära väänanud ning loomulikult ka auke rikkunud ja tagasi seda enam väänata ei tohi, sest see läheks siis puruks.
Ravi: Küünarpuu värkstoas (mida me päris aktiivselt külastasime ja suurimad tänud sellele pundile, keda enamus Udumunaks hellitavalt kutsuvad) roostevaba
10mm välisläbimõõduga hülss peale. Roostevaba materjaliga pole muud lahendust, kui vaid
õiged tööriistad ja nii siis puuris Sulev treipingis ühe vana vandi pressotsa hülsi seest läbi ja mina puurpingis mitte kõige odavamate puuridega õigele kõrgusele risti fiksaatoraugu. Ülemisse otsa seib vahele, siis hülss peale, liigendi vahele distantsseib väänamist kompenseerima ja alla suur seib koos rõngaga. Ise olen oma idee ja lõpptulemusega igatahes rahul!
Samas töökojas sirutasin ära ka kõik kõverad reelingupostid ja see on ju täiesti tüüpiline viga kõrgete kaide ääres kannatada saanud postidega enamusel jahtidel. Kui genu käib väljastpoolt reelingut, pole hullu aga B31 Mk.2 käib genu vantide ja reelingu vahelt planguks tõmmatuna ning reeling peab lihtsalt absoluutselt õiges kujus olema! Pluss muidugi see, et niigi ahtake santekk
sprayhoodi ja reelingu vahel muutub kõverate postidega peaaegu läbimatuks (Bellatrixil oli sama valus probleem). Roostevaba va jäik materjal ja olid mõned postid ikka eriti kõverad aga sirgeks nad said ning alaossa ka topeltseina teise toru sisse löömisega. Mõlke muidugi välja ei saanud aga ikkagi parem ning õigem kui enne:
Järgmine asi: Omanik ütles, et kajuti iluvineere poel mõtet tagasi panna, sest mast loksub nii palju ning need kukuvad kohe ära. Vabandust, kuidas saab kiiludega paika rihitud mast tekiaugus loksuda??? Saab, kui puukiilude asemel kasutada kahte jupikest jooksuraja tartaani ning auk on igast servast mastist 2,4 cm laiem. Seega käis Sander tegi "Udumunal" äärisega tollised tammekiilud, lõime masti kenasti paika ja nüüd saab koos tervendatud vöörstaagiga seda jahti isegi trimmima hakata! Ning peale proovisõitu ei kukkunud iluplaadid küll küljest...
Veel üks elementaarne detail, mida minu arust polnud küll "kunagi" (see on eriti umbmäärane ajamäärang) puhastatud oli manuaalne pilsipump, mida opereerib roolimees. See lihtsalt puhus õhku edasi-tagasi. Aga miks see pidigi töötama, kui oli seest selgelt veel ookeanisoola ning sitta täis?
Maha, lahti, puhtaks ja ka see elementaarne töö sai tehtud ning pump tööle.
Jäänud on nüüd totaalselt debiilne ja üliohtlik elektrisüsteem korda teha aga see on pärit juba Rootsist ja Madis16, kes selle jahi siia purjetas oli kohe öelnud, et sellega sõites peab elektrik testriga iga ajahetk pardal olema. Peavoolulüliteid pole sel üldse, sest odavate massilülitite all on mõlema poole otsad sama poldi alla pandud (see ei saagi ahelat katkestada!) ehk voolud on kogu aeg taga. Lisaks on seal pornot nii palju, et selle kirjeldamisel läheks Päike enne looja... ja ma ei hakanud sellest roppusest piltigi tegema. Aga ma julgen siiski väita, et kui seda jahti on 5 hooaega "hooldatud" ja uue katla isntall vajab igal juhul ka pisut elektri tegemist, oleks pidanud praeguseks see pornograafia sealt ammu kadunud olema! See on lihtsalt ohtlik!
Kuna meie Sanderiga ennast elektriinstallis kodus ei tunne (õigemini mina teeks selle küll ära, sest õppisin talvel raudjunni peal Hanneselt, kuidas asju korralikult teha aga just see garantii küsimus - omaenda elektritööle ma seda küll veel anda ei julgeks!), siis selle teeb ära "keegi", kelle leidmine polegi Haapsalus nii lihtne.
OK, peale proovisõitu sildusime jahi kodukai äärde Westmeris ja ei saanud ma sealgi kuivale maale nii, et mingite soss-seppade töö "kvaliteedi" peale poleks vaat et vihastanud! Kuidas on võimalik, et mingit tööd palga eest tegev inimene on lihtsalt mõtlemisvõimeta ehk ajutu või aju vaba??? See on nüüd raske ujuvkai käigusild ning selle liigend, mis on "kinnitatud" vana Nahhimovi betoonkai külge, kuskohast varastati juba valamise käigus enamus tsementi välja. Ja siis on mingi geniaalne "ehituskeenjus" merepoolse liigendi ülemised ankripoldid püüdnud panna 3-4 cm ülaservast... Tulemus on näha siit ja minu arust oli juba ka liigend natuke kõver:
Vaat seda ei oska öelda, on need olnud Haapsalu soss-sepad või Top-Marine kui kaide tootja/müüja "oskus"töölised aga hoh - ehitusbuum ja iga traktorist oli meil ju ehitaja. Kuid selle elementaarse peale ei tule, et vana ja selgelt pureneva betooni külge tuleks 4-meetrise jõuõlaga väänav käigusild panna
korralikult! Näiteks kahe pika küljega vinkliga, kuhu külge on siis keevitatud kinnistuspoldid ja vinkel ise 2X4 ankrupoldiga 20-30 cm kauguselt pudist servast betooni külge? Kui teha, siis teha
kohe korralikult. Muidu on Westmeri uhkelt arenenud ja väga mõnus: kiviparkett endise tolmava kruusa asemel), sadamakaptenil uus majake, grillinurk, ilusad rohuplatsid, täitsa euro kohe!
Rubriik "PriitV seiklused ja töökultuuri šokk Haapsalus" lõpetab. Kompenseeris seda aga "Udumuna", kus saad aru, kui vähe tegelikult tead ja kui perfektset tööd tegelikult osatakse selles linnas teha.
