Pärast sõjaväest tulekut oli mul kahel kiiljahil kasutusel Veterok 8,alates 1971a. Vist paar- kolm aastat hiljem tõin sellele Leningradist, teenindusest Veterok 8M elektroonika ploki. Sain kaasa meie veemoto meeste üllatuseks kontaktidega Vihri süütepoolid. Toimis nii ja teisiti. Kui üks silinder jonnib, siis tuleb kindlasti viga otsida. See tuleb ehk enda liiga kitsast silmaringist, et tea ühelgi tolle aja paadi jm. mootoril mõne silindri teadlikku väja lülitumist... Olen lugenud et Tartu vanatehnika spetside taastatud ennesõja aegsel Saurer bussil on selline süsteem
Kondensaatori kindlaim kontrollimise nipp oli: NB! Seda tänapäeval ei julge soovitada...
Paned seinakontakti (220V) 2 naela. Võtad konde dielektrilise kinda abil kätte. Paned juhtme ühe naela vastu. Konde korpust hoia 1- 2 minutit laadimas. Kui nüüd need eemaldada ja kokku ühendada siis käib väike suts koos sinise välgukesega. NB! Turvaja olgu kõrval.
Edit: 1. Kondensaatori kontrollimise vananenud meetodi juurde tuleb kindlasti lisada:
Kui üldse,siis naelad tuleb seinakontakti panna kindlasti samuti dielektriliste kindaga! Või elektritarvete poest ostetud, plastkäepidemetega näpitsatega.(Lubatud 1000V) Teatud juhtudel võib muidu saada korraliku siraka. Halvim, kui sõrmed jäävad krampi naela ümber... Paari päeva eest lipsas raadiost läbi lühiuudis, et lapsed olid huvi pärast naelu seinakontakti toppinud, õnneks midagi väga hullu ei juhtunud seekord. Aga süda jäi muretsema...
2. Veterokke oli ühe, 1989a. raamatu järgi kolm mudelit: Veterok, Veterok8E (tagurpidine E) ja alates 1988a. Veterok8M. Mina ostsin parendamiseks siiski Veterok8 E elektroonika ploki. Veterok 8M-l on see mõnevõrra erinev. Vanimal Veterokil oli suur viga- Käiku tuli sisse lülitada kõrgetel pööretel!! Muidu suri välja... Aga raksatus oli korralik... Kusagil 1973.a. paiku oli Vene ajakirjas Katera i Jahtõ sel teemal pikem artikkel. Seal õpetati, kuidas ümber reguleerida magneeto eelsüüte nurga ja karburaatori seosed. Tegin oma mootoril selle tembu ära, ning paljudeks aastateks oli käigu lülituse mured murtud. Kas see nipp oli vajalik ka V.-8E -l, ei oska öelda. Telefonis võiksin üldpõhimõtte ära seletada vist. Kui on väga vaja, ehk on leitav ka see artikkel.
3.Veteroki suur viga oli suur kütusekulu. Aga jahi ahtris, kolmveerand pööretel enamuses, oli töökindlus üsna hea. Impellereid ikka kulus siiski. Neil oli vist messingsüdamik. Kevadel käivitades hakkas vahel jonnima. Võtad lahti- pealtnäha korras, aga vett ei pumpa. Ligemal uurimisel selgus, et kummist osa oli puksi küljest lahti tulnud.
4. Vene ajal olevat väikesel koormusel töötades pooled silindrid välja lülitunud Jossiks kutsutud halli värvi linttraktoritel.
