KIPPER.EE

Selline mootor nagu veterok 8 m, on markeering. Oskab keegi midagi selle isendi kohta pajatada? Käsi juhtimisega. Väike viga ka küljes, vesi ei käi läbi, tundub, et midagi on läbi tal, kuid mis pole aega saand uurida. Jahutus vist tundub....
Tänud info eest igal juhul.

Ahjaa, üks isend selline nagu Terhi15 ning selline kiri nagu valmet ka veel mootorikatte peal kirjas. Nägin sellist asja esimest korda, käsijuhtimine.
Kes teab, oleks tänulik, kui jagaks infot. Tänud.

Veterokil asi lihtne - võta jalg küljest ära ja vaata kas veepump on korras. sealt lähed juba torusid pidi edasi..

Lääne päritolu paadimootoritel kipub ummistuma mootorist väljuv toru (kohe peale seda, kui vesi kuumaks läinud) ning seni on need ummistused lahenenud endal kõik suruõhu abil. Loomulikult pole ka veepump igavene

Paar küsimust samuti sellise mootori kohta, kuna ise päris võhik sellel alal. Plaan on paigutada see progress 4 peale.
Kuidas on seda võimalik teha kaugjuhitavaks?? Või on kellelgi riiulis vedelemas olemasolev lahendus??
Millise vahekorraga kütust sinna võib manustada? Sama nagu tänapäeva mootorsaagidel??
Kas sellel on ainult edaspidi ja vaba käik või ka tagurpidi??
Tundub, et sellisel mootoril on ka starteri lahendus, kas sellist asja on võimalik tänapäeval kusagilt leida??

Võhikul on Veterokiga väga raske osta parem korralikud aerud .

... jahh... Veterokiga on väga raske aerutada

_________________
FINNARK 460

Kaugjuhitavaks tegemine on selle mootri puhul samkompunn ehk ise teed ja nikerdad. Juhtpult käigu- ja gaasihoovaga oli venelastel olemas, aga mootoriühendused pead ise tegema. Mootori pööramine käis plokkidel jooksvate trossidega. Startereid pandi neile ka peale, aga kas need olid nüüd spetsiaalsed paadimootori starterid, ma kahtlen. Otsi guuglist vene keeles стартер Ветерок 8
Üldiselt tuli sellel ajal pooled asjad ise teha, ega mingeid valmislahendusi väga polnud.
Roolisüsteemi saad kaasaegse sinna aretada ja küllap ka mõne vanema juhtpuldi saab mootoriga ühildada, kui käed otsas ja nupp veidi nokib.

Segu teed ikka 1:50. Käigud on tal ainult ette (võib-olla uuematel on ka tagasikäik).

Ja pole see Veterok midagi hullu, et võhik sellega hakkama ei saaks. Vene tehnika võrdluses täiesti OK mootor nii käivituse kui töökindluse poolest. Mul oli samuti esimene mootor Veterok-8.
Ainus asi, et Progressi ta väga ei liiguta, liiga nõrk. Aga liikuda saab.

1-50 on väga lahja tee 1-35 segu.Ma sellega tervePeipsi risti ja põiki läbi sõitnud,siis oli sitem õli ja segu 1-20nele.Progress 4 alla 40hj ei kõlba kohe mitte.

Tehas annab Veterokile 1:50-le. Kehva vene õliga tegin igaks juhuks 1:40-le, aga tänapäevaste õlidega ei tohiks 1:50-le mingeid probleeme olla. Mõnda aega sõitsin Neptun-23 samuti 1:50-le ja kõik korras. Ei suitsenud ega tahmanud küünalt, kulumise märke ei täheldanud. Ma muidugi mingit 1000 tundi ei sõitnud ka selle mootoriga.

Tundub, et veepump/impeller vajab kontrolli.

Ma kunagi jändasin 2 suve vana Veterokiga. Mudel oli aastast´72. Peale seda kui üks kondekas andis otsad Aksi ja Rammu vahel, panin uued konded, teise suve sai isegi enam-vähem normaalselt sõidetud.

Õli/bensu segu tegemisel tuleb jälgida lihtsat asja. Kui on vanakooli liugelaagrid, siis ikka segu 1:20 -le. Kui on nõellaagrid, siis võib mõelda segule 1:40-50. Ja kasutada ikka päramootorile mõeldud 2T õli, mitte sae 2T oma. Ma ei tea kas 8M, mis on uuem,magneetoga mudel, ka nõellaagrid on?

_________________
Klaperjaht - regatil viimasel kohal purjetav jaht, üritab kõigest väest eesvõistlejatele järele jõuda.

http://www.heratech.ee

Kasutan ka vana teema ära. Nimelt tõi sõbrapoiss mulle putitamiseks ülalmainitud mootori. Diagnoosiks andis, et kodus töötab aga merel mitte Otseselt seda mootorit vaja ei ole, aga tahaks sportlikust huvist ikkagi tööle saada.

Sai siis puhastatud karbuss ja vahetatud küünlad. Proovikäivitus oli edukas, kuid mootori töö ei olnud päris õige. Katsetamisel selgus, et tühikäik puudulik ja ülemine silinder ei tööta. Suht harva ja ainult kõrgematel pööretel võttis mõlemad silindrid järgi.

Internetist abi otsides sattusin sellise http://forum.motolodka.ru/read.php?f=1& ... &t=1255095 lehe peale. Vastavalt sealsele teemale sai tellitud uued elektroonika vidinad ja jootsin süüteploki ümber. Kahjuks tegin tellides näpuka ja kondensaatorid tulid valed, need jäid hetkel vanad.

Praegune seis on siis selline, et mootor käivitub ilusti kahe silindriga, veidi aega töötab ilusti ja siis kaob taas ülemine ära. Süütepoolid vahetasin omavahel ära, ikka ülemine silinder ei tööta. Peale mõnda aega seismist käivitub taas korralikult ja hakkab sama trall peale.

Kas vahetamata jäänud kondekad võivad sellist anomaaliat tekitada või on nn juhtmähis omadega otsa saanud?

Kui ma nüüd oma lapsepõlvest õieti mäletan siis kas mitte Veterok 8 polnudki nii seadistud, et madalatel pööretel töötab ainult üks silinder ja pööretel võtab ka ülemise järgi?
Vanemad teadjamehed võiksid seda kinnitada või ümber lükata!

_________________
TÄNAN!

Pärast sõjaväest tulekut oli mul kahel kiiljahil kasutusel Veterok 8,alates 1971a. Vist paar- kolm aastat hiljem tõin sellele Leningradist, teenindusest Veterok 8M elektroonika ploki. Sain kaasa meie veemoto meeste üllatuseks kontaktidega Vihri süütepoolid. Toimis nii ja teisiti. Kui üks silinder jonnib, siis tuleb kindlasti viga otsida. See tuleb ehk enda liiga kitsast silmaringist, et tea ühelgi tolle aja paadi jm. mootoril mõne silindri teadlikku väja lülitumist... Olen lugenud et Tartu vanatehnika spetside taastatud ennesõja aegsel Saurer bussil on selline süsteem
Kondensaatori kindlaim kontrollimise nipp oli: NB! Seda tänapäeval ei julge soovitada...
Paned seinakontakti (220V) 2 naela. Võtad konde dielektrilise kinda abil kätte. Paned juhtme ühe naela vastu. Konde korpust hoia 1- 2 minutit laadimas. Kui nüüd need eemaldada ja kokku ühendada siis käib väike suts koos sinise välgukesega. NB! Turvaja olgu kõrval.


Edit: 1. Kondensaatori kontrollimise vananenud meetodi juurde tuleb kindlasti lisada:
Kui üldse,siis naelad tuleb seinakontakti panna kindlasti samuti dielektriliste kindaga! Või elektritarvete poest ostetud, plastkäepidemetega näpitsatega.(Lubatud 1000V) Teatud juhtudel võib muidu saada korraliku siraka. Halvim, kui sõrmed jäävad krampi naela ümber... Paari päeva eest lipsas raadiost läbi lühiuudis, et lapsed olid huvi pärast naelu seinakontakti toppinud, õnneks midagi väga hullu ei juhtunud seekord. Aga süda jäi muretsema...
2. Veterokke oli ühe, 1989a. raamatu järgi kolm mudelit: Veterok, Veterok8E (tagurpidine E) ja alates 1988a. Veterok8M. Mina ostsin parendamiseks siiski Veterok8 E elektroonika ploki. Veterok 8M-l on see mõnevõrra erinev. Vanimal Veterokil oli suur viga- Käiku tuli sisse lülitada kõrgetel pööretel!! Muidu suri välja... Aga raksatus oli korralik... Kusagil 1973.a. paiku oli Vene ajakirjas Katera i Jahtõ sel teemal pikem artikkel. Seal õpetati, kuidas ümber reguleerida magneeto eelsüüte nurga ja karburaatori seosed. Tegin oma mootoril selle tembu ära, ning paljudeks aastateks oli käigu lülituse mured murtud. Kas see nipp oli vajalik ka V.-8E -l, ei oska öelda. Telefonis võiksin üldpõhimõtte ära seletada vist. Kui on väga vaja, ehk on leitav ka see artikkel.
3.Veteroki suur viga oli suur kütusekulu. Aga jahi ahtris, kolmveerand pööretel enamuses, oli töökindlus üsna hea. Impellereid ikka kulus siiski. Neil oli vist messingsüdamik. Kevadel käivitades hakkas vahel jonnima. Võtad lahti- pealtnäha korras, aga vett ei pumpa. Ligemal uurimisel selgus, et kummist osa oli puksi küljest lahti tulnud.
4. Vene ajal olevat väikesel koormusel töötades pooled silindrid välja lülitunud Jossiks kutsutud halli värvi linttraktoritel.

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Lisasin mõned täiendused ülespoole.

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Ei hakka seinakontaktist katsetega tegelema - täna saabusid pakiautomaati uued kondekad.
Tinutan külge ja katsetan ära, annan siia ka siis tulemustest teada.