KIPPER.EE

Tere taas mereinimesed,

Lugu selline, et suvel on plaan ehitada parvsaun. Aluse mõõt oleks 6x9 meetrit. Aluse peal oleks 4x6m suurune ja 2 meetrit kõrge majake. Konstruktsioon ise on veel läbi mõtlemisel, aga üks asi millele tihti mõte läheb ning millele ise lahendust leida ei oska on aluse ankurdamine. Mainin kohe ära, et elus pole ühtegi ankrut vette visanud niiet igasugune kogemus ja teadmine nende asjus puudub.
Soov oleks nimelt see tünnisaun tiigi keskele paigutada ja ta sinna jätta. Tiigi põhi on pehme ja savine. Ei oska isegi ette kujutada kui suure jõuga tuul seda alust lükkama hakkab, aga arusaadav on see, et 4x6x2m majake seal peal on ikka korralik puri. Ise olen arvanud, et ankrud tuleks panna vähemalt kahte nurka, et alus võimalikult vähe liiguks ning pöörlema ei hakkaks - vist isegi parem kui nelja? Igasugu rumalaid mõtteid on juba peast läbi käinud - näiteks mingi 200l tünn kive täis panna ja see vette visata aga sellest vist ei piisa. Kujutan ette, et ankru põhiline eesmärk on ju ikkagi tõmbamissuunas ennast ma sisse kaevata ja sellega liikumatus tagada - lihtsalt raske objekt siin palju ei aita. Ehk siis see tähendab, et peaks ikkagi midagi kokku keevitama mis igas asendis ennast maha kaevata tahaks. See tähendab, et peab ise mingi konstruktsiooni kokku keevitama aga milline ankru kuju oleks lihtne teha ja kõige effektiivsem? Samuti peab ankur olema alusest päris heal kaugusel, et nurk mille all seda tiritakse ei tõmbaks ankrut põhjast ülesse. Kas siinkohal piisab mingi 45 kraadi nurk või on vaja rohkem?
Ühesõnaga, kui teil selliste asjadega kogemusi ja mahti rääkida, siis kuulan suure huviga

Mis tiigi sügavus on?

_________________
Janek

Mina ei hakkaks nö laevaankruga üldse mässama. Sellise parvsauna jaoks võtaksin neli vana autorehvi, valaksin need betooni täis (ühele küljele istutaks aasa kah otsa kinnitamiseks) ja igatahes - põhja!

Ankur küll tore,aga ankrul ka ots küljes ja kui lavalt tulles vette hüpata ja vastu ankruköit on see ebamugav kogemus,lihtsam paar 200l vaati kive täis ja parve alla kinnitada need ronivad mutta kinni ja hoiavad ehitist paigal võib ka iga nurga alla üks.

Tänud vastuste eest.


3-4m





Selge, ma ise arvasin alguses, et nii suur ehitis on paras "puri", et lihtsalt tavalisi raskusi enda järel teisele poole tiiki lohistada.
Autorehvide mõte tundub täitsa hea. Need peaks täies ulatuses muda sisse vajuma ja kui sellised igasse nurka kinnitada, siis peaks ju päris olema.

Seda teostaks vist kuidagi nii, et paneks auto rehvi tasase pinna peale - keskele asetaks mingi 15cm läbimõõduga plastikämbri ning siis valaks ümberringi vähe paksemat segu kuni rehv ääreni täis on. Siis jääb keskele avasus kust mõni köis läbi siduda. Samuti tundub, et hoiab mudas veidi kõvemini kinni kui keskmine avasus ka muda täis on. Võib ka armatuurijupid risti läbi panna ja siis sinna külge köis kinnitada.

Siis küsimus veel selline, et millist köit, trossi või ketti selliseks otstarbeks kasutatakse?

Sellel lingil on üks võimalus, kuidas rehvist ja betoonist ankur saab.
http://www.cottageontheedge.com/2010/06 ... nchor.html

Ülevalt alla ankurdades 1 ankur vertikaalse otsa otsa, teine samasugune meetri pikkuse köie otsa diagonaalis parvega ja nii igas nurgas. Autibetoonkingad sobivad imehästi. Selline asi hoiab ka meres asju hästi paigal. Nt. slallimärgid maist novembrini Püünsis.

_________________
Tuult!

Ei saanud aru - et igast nurgast siis üks otse alla, aga mida mõtlesite, et veel üks "meetri pikkuse köie otsa diagonaalis parvega" all?

vist seda, et osad köied on veetud ankrute juurest diagonaali teise sauna nurga juurde.

Ma paneks parve keskele kinnitatult ühe autorehvist ankru, mille ots ei oleks rohkem, kui 1-2m pikem, kui tiigi sügavus. Ankru võib teha ka vanast betoonpaneelijupist. Mida laiem ja lamedam, seda parem. Nimelt istub see latakas siis korralikult muda sisse kinni ja pärast on vaja ikka tunduvalt suuremat tõstejõudu, kui "ankrul" massi on. Ühe paneks just sellepärast, et hüpates-ujudes ankruots ette ei jääks. See, et mingil määral ringi käib, on minu meelest sekundaarse tähtsusega. Ega ta ventilaatori kombel ikka ei pöörle.

Autorehvist betoonankru teeks põhimõtteliselt nii, nagu aero antud lingis, ainult et vineeri asemel kasutaks paksu plekki ja konksu teeks armatuurrauast ning keevitaks raua mõlemad otsad pleki külge kinni. Pärast betooni kivistumist paned otsa armatuurrauast aasa külge kinni ja uputad ankru sobivasse kohta ning ankurdad sauna. Sellise meetodiga näiteks Gaz-i või Zil-i rehvist tehtud ankur kaalub kuskil 200-300kg ja peaks minu meelest kenasti pidama.

Olen kunagi vast kilo raskust metall-lehe tükki, millel ots küljes, üritanud mudasest põhjast paati tõsta. Üksinda tirides ei iitsatanudki. Kahekesi tirides oleks äärepealt paadi ära uputanud, leht istus muda sees kinni, nagu iminapp. Õnneks oli ots lehele nurka kinnitatud, proovisime siis igas suunas tirida ja lõpuks tuli põhjast lahti.

_________________
"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"

Diagonaalis siis parve suhtes, et siis 1 betoonking istub otse all ja teine on kinnitatud nii meetrise otsaga selle kylge, asja point on see, et ülesalla liikuv raskus liikvele ei laheks. Slallimärkidel mahuga ca 80 liitrit oli pysimiseks vaja kahte ca10 kg kivi, et looduse suhtes aus olla, kasutame raudkive noodalinast tehtud kotis. Välimiste märkide juures on tormiga ca 1,5m lainet.

_________________
Tuult!

Selge, tänud vastuste eest. Jääb veel selline küsimus, et millist nöört/köit/ketti kasutada mis võimalikult mitu suve/talve vastu peaks ja rahakotti väga ei koormaks?

Ja veel- betoonkingale "silma" tegemiseks ma rauda ei kasutaks. 25-se veevooliku sisse kapronköis, see silmaks ja pelm-torust rist alla siduda ja ongist olemas mis betooni valada. Ei rossita ega midagist, voolik köiel hoiab köie kaua värskena.

_________________
Tuult!

Esimese mõttena teeks ma niiviisi, nagu juuresoleval pildil. Kogu pilt on sauna põhi, suured ringid on rehvidest ankrud põhjas, väikesed ringid on kinnituskohad sauna küljes. Ketid (jah, ma kasutaks kette) jäävad aluse alla ja ujumist ei sega.

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"