KIPPER.EE

Tere,

Käsil ühe vana, väidetavalt Ida-Saksamaal toodetud, polüestervaigust ja klaaskiust Finn purjeka remont. Selle käigus on tekkinud mõned küsimused.

Kuigi kere on vana, pole leidnud kusagilt märkigi osmoosist ega plastiku kihtide üksteise küljest lahti tulemisest. Isegi mitte lürbitsa aukude servadest, deki ühenduse juures ega viga saanud kohtades.
(Vaik paistab olevat sinakasrohelist värvi. Klaasplast on seest pool kaetud veel mingi helesinise värviga, mis väga hästi peal püsib.) Samas kui Tallinas toodetud uuemad paadid on omadega täiesti läbi. Kas see erinevus tuleneb ainult töö kvaliteedist, või ka erinevatest vaikudest? Kas tänapäeval müügis olevatel polüestervaikudel ka miskit vahet on?

Kust hankida soodsalt klaaskiudmatti ja korralikku vaiku?

Paadi peamiseks hädaks on see, et dekil on kasutatud klaasplastikust ja balsapuidust sandwichi. millele on niiskus vahele läinud ja puidu ära mäendanud. Paistab, et täiesti võimalik on pealmine plastiku kiht ja puit eemaldada, alumine kiht puidust relakaga puhtaks lasta, alt poolt mingi poolpainduva asjaga ajutiselt toestada ja alumisele kihile uuesti peale lamineerida. Kas see oleks mõistlik plaan?

Kuidas tänapäevane vahuga sandwich koos püsib?
Äkki oleks õigem kaalus järeleandmisi teha ja sandwichist üldse loobuda ning lihtsalt paksem kiht peale lamineerida?

Kuidas saavutada selliselt valelt poolt peale hakates sile ja viisakas välispind?

Varasem kogemus klaasplastiga puudub, nii et vabandan, kui liiga elementaarseid asju üle küsin.

See seeria tundus asjakohane:

_________________
FINNARK 460

Neid videosid (ja veel mitmeid teisi) olen juba näinud. Puutuvad asjasse ainult kaudselt.

Põhiküsimus on ikkagi see, et kas on põhjust eelistada mõnda konkreetset polüestervaiku teisele ja kust seda osta?

Parandusteks eelista parem EPO vaiku, kui liiga rahakotile ei tee. Seda sai Variant OÜst, minu arust hea hinnaga.
PS samast võid ka küsida, mis ja kuidas oma paati parandada, üldjuhul saab sealt head nõu kah.

Mine jah Varianti, seal on palju näidiseid nii vahu kui klaaskiu kui ka vaigu osas ning saad nõu küsida. Võid Topplastist ka läbi astuda, sealt saab ka infot ja hinnavõrdlust. Variandi enda siltidega taaras vaike liiga heaks ja odavaks ei nimetaks. On küll vahet polüestritel, aga vajaminev kogus on nii väike, et tuleb lihtsalt valida pakutava seast. Selgitad ära, et tahad kvaliteetset vaiku paadikere käsitsi lamineerimiseks. Kui huvi pakub, võid mõne vaigutootja kataloogid lahti võtta ja vaadata, milliste erinevate omadustega polüestervaike pakutakse alates vormivaikudest ja lõpetades mingite lennunduses kasutatavate jne vaikudega. Lisaks on vahe kvaliteedis. Selle kindlustamiseks on vaikudel sertifikaadid, mida nõuavad ka erinevad sertifitseerimisega tegelevad asutused, et tootele(näiteks paadile) pärast sertifikaat väljastada. Paraku väljendub see ka koheselt hinnas. Polüestrist parem vaik on vinüülester, mis hinna poolest jääb umbes epo ja polüestri vahele. Epo on loomulikult kõige parema nakkuvuse ja veekindlusega ning sellepärast seda ka arenenud riikides remondiks kasutatakse. Miinuseks on esiteks hind ja teiseks keerulisem ja kapriissem kasutus.
Kui pole veel pealmist koorikut maha võtnud, siis võiks proovida terves tükis kätte saada. On pärast lihtsam viimistleda. Kui aga on juba maha lõhutud, siis soovitan panustada vahu võimalikult heaks viimistlemisele enne peale lamineerimist ning mõtestatult suuremate lappidena ühtlaselt lamineerimist. Pärast tuleb lihvimist ja pahteldamist nagunii, aga küsimus on lihtsalt selles, millised pahtlikilod sinna pärast peale lähevad ja kui ühtlane jääb laminaadi paksus.

Variant Oü-d (netipood: http://www.composite.ee) kiidan minagi. Olen sealt kaks korda tellinud puidu liimimiseks sobivat paksemat epovaiku. Ka telefoni teel olen saanud infot vajadusel.

Ühe aastatetaguse teadmise siiski lisaksin vaigutüübi valimisel, hilisemaid võimalikke remonte silmas pidades. Nii praktikutelt kui kirjandusest. Viidet ei oska hetkel anda. Nimelt epovaik nakkub polüestri peale hästi, aga vastupidi mitte! Mõne kuu pärast võib polüester hakata lahti lööma! Kui kellelgi on muid teadmisi, siis ootaksin siia...

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Robi, minuteada asi selles, et polüester ei nakku tegelikult mittekuhugi eriti tugevalt, nii ka Epo peale mitte.

Polüester polüestri peale peaks hästi nakkuma. Eeldusel, et polüestri pind on eelnevalt karestatud- puhastatud selle kivistumisel tekkivast vahakihist!! Üks praktik soovitas karestada siis, kui eelnevast lamineerimisest on möödunud üle 24 tunni. Kus tõde- ei oska öelda.

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Polüester ei nakku epo peale. Epo polüestri peale nakkub.
Kui paat on polüestrist, siis paranda polüestriga. Lisaks on sellega ka lihtsam toimetada.
Been there, done that. Lisaks olen sel teemal lõputult konsulteerinud ka Inglise paadiehitajatega.

_________________
Kohtume veel!

Loll küsimus, agan kuidas aru saada, kas paat on polüestrist, või epost?

_________________
FINNARK 460

Kui tegemist pole mingi erilise käsitöö, high tech asja või racing mänguasjaga siis on ta 99.9% polüester. Põhimõtteliselt on võimalik vahet teha ka proovitüki ja leeklambi abil. Epo ei põle sellise leegiga.
Polüester nakkub kindlasti viletsamalt, aga küsimus on pigem selles, kas see on piisav või mitte. Kui eeltöö on korralik ja koos sümptomite ravimisega tegeletakse ka tegeliku probleemiga, siis ei ole otseselt põhjust, miks polüester ei peaks toimima. 95% siin maailma nurgas tehtud remontidest tehakse polüestriga, ka suured ja vastutusrikkad tööd. Kui pind pole korralikult ettevalmistatud, lamineeritakse pudedale või veest läbi imbunud vanale laminaadile, tavaliselt ka kusagil välitingimustes sita suusailmaga või talvehoius paremal juhul 5 kraadi juures, siis ei anna epo erilist eelist ning ei saavuta ka kõvenedes neid omadusi, mis ta võiks saavutada, kui ta üldse kõveneb. Polüestri puhul pannakse lihtsalt rohkem kõvendit ja antakse lapile natuke sooja ning kui reaktsioon juba käima läheb, siis ta tavaliselt ka ära kõveneb.
Enamasti on polüestriga või millega iganes tehtud remontide puhul hilisema pudenemise probleemiks ikkagi see, et paadid on vanad ja kered pehmed. Koorikud (eriti viimasel 20 aastal) on ehitatud vähempakkumise tingimustes ikkagi optimaalseteks ning toimima ühtse tervikuna. Mõne jäikust lisava konstruktsiooni defekt või puudujääk võib väljenduda koheselt suurema piirkonna jäikuse vähenemises ja varem või hiljem pragude tekkes, sealt edasi veekahjustuses ning üha süvenevas jäikuse vähenemises. Sellisel puhul ei olegi mõtet oodata, et gelcoati parandus või mingi väike lapp jääks igavesti pidama.

Parema lõhnatundlikkuse ja mõningase kogemusega inimesel on abiks ka lauakäi või isegi relakas!

Aga kaasaegsete vaikude kivistumise tingimused on mulle ikkagi muret tegevad. Vene aegsetel oli sott selline:
Epovaikude kivistumine peatus, kui temperatuur langes alla 5 kraadi, ja jätkus temperatuuri tõustes. Polüestritel ei tohtinud temperatuur kivistumise käigus kordagi langeda alla 18 kraadi, siis see peatus pöördumatult... Seega oma nädalakese. See oleks küll väga meeldiv uudis, kui kaasaegsed polüestrid enam nii nõudlikud pole. Aga mure on ikka südames alles...

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.