Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 4 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Ise ehitatud: Bevin´s Skiff 12j
PostitusPostitatud: Reede, 02 Okt 2015 14:48 
Eemal

Liitunud: Reede, 31 Aug 2012 13:51
Postitusi: 2
Ligi aasta tagasi tekkis mõte hankida endale pisemat sorti purjepaat. Midagi, millega saaks paari-kolme inimesega ranniku lähedal ringi tuuritada. Olin varem sõitnud Lutši, Feva ja LYSiga. Mõte jäi peatuma skaala alumises otsas ja vaatasin müügikuulutustes ringi. Silma hakkasid mõned kasutatud 470-d ja Laserid-Lutšid, kuid nende purjekate liigne tehnilisus ja räpaka, veidi pissise plastmassi tunne peletasid eemale.

Sündis otsus väikene puitpaat ise kokku klopsida. Hakkasin otsima sobivat mudelit. Uurisin erinevaid tehnikaid (klinker, stitch-n-glue jne), kuid jõudsin lõpuks algaja jaoks kõige lihtsama tehnikani. Valisin tehnikaks just esmakatsetajale sobiva veegermeetodi.

Otsuse kasuks kallutas Wooden Boati 2015. aasta alguse pisipaatide erinumber: http://www.woodenboat.com/small-boats-2015

Seal oli hea ülevaade tehnikatest ja paarikümne erineva mudeli ülevaated. Silm jäi pidama paadikesel nimega "Bevin´s Skiff". Selle kohta oli öeldud, et "kui sa ehitad esimest paati, siis ehita just Bevin´s". Tagantjärele võin öelda, et soovitus oli täiesti kohane.

Pilt

Eesmärgiks sai siis 3,6 m pikkune ühemastiline purjekas. Purjetüübi nimetuseks oli inglise keeles "leg of mutton sail", mille eestikeelne vaste on vist kolmnurkne priitpuri.

Bevins on sisemiste nurkveegrite meetodil valmistatud vineerpaat. See tähendab, et küljed ja põhi on omavahel ühendatud külgede ja põhja sisenurgas oleva liistu abil. Vöör on terav, küljed kinnituvad vöörtäävi külge. Ahtris on ahtripeegel. Paadi keskkoha laiuse määrab spetsiaalne raam või kaar. Muid kaardi konstruktsioonis ei kasutata -- parda sisekülgedel olevad liistud on istmeliistude kinnitamiseks. Bevinsi mast on päris vööris, kus on nutika kujuga kinnitus. Umbes 1/3 kaugusel vöörist on sverdikaev ja svert.

Otsustasin plaanid tellida Bevinsi loojatelt Alexandria Seaportist. Kirjutasin neile mitu korda ning olin nõus ka vajalikud 60 eurot maksma, kuid minu kirjadele ei vastatud. Lõpuks leidsin kõik joonised ja ehitusjuhise netist, tõmbasin need alla ja printisin Koopia3-est suures mõõdus välja. Vabandust, Alexandria Seaport, aga tõstke järgmine kord toru.

Plaanid olid kaks A2 joonist. Esimene oli paadi kere ja nö sõudepaadimudeli ehitusjuhis. Ära oli näidatud põhja ja küljepaneelide laotused ja mõõdud. Teine joonis oli "sõudepaadist purjepaadiks", mis näitas juba sverdi ja sverdikaevu, masti-poomi, purjede jm mõõtmeid. Lisaks on paadi kohta väga, väga korralik 60-leheküljeline ehitusjuhis. Just tänu sellele julgesingi projekti ette võtta. Juhises oli kõik ära räägitud -- mida ja mis järjekorras teha, kust kinni hoida, kust saagida jne.

Otsustasin juhist väga täpselt jälgida. Ainsad suuremad muudatused olid need, et asendasin messingnaelad roostevabade kruvidega ning tegin sverdikaevu veidi ümber. Lisaks tegin parda tolli võrra kõrgema -- seda soovitas Wooden Boat Magazine.

Materjalid ostsin järgmistest kohtadest:
- kolm tahvlit merevineeri, okumena 9 mm ostsin Massist, mass.ee
- liistud, prussid masti jaoks ja muu jämedama kuusepuust materjali ostsin kohalikust puidupoest
- kohalikust puidupoest ostsin ka tammeliistud (45x28), millest liimisin kokku kilbid sverdi ja roolilaba jaoks
- roostevabad kruvid, erinevad rõngad ja soodid sain Bauhausist
- purje valge koormakatte, kere värvimiseks kasutatud valge põrandavärvi VivaFloor ja lakid ostsin kohalikust ehituspoest
- EPO ja valge täitepulbri ostsin Variant Eestist, http://www.composite.ee
- roolilaba hinged tellisin Duckworksist http://www.duckworksbbs.com
- puidu lihvimistolmu lunisin Linconast nagu ka üks teine Kipperi foorumi lugeja, kes siin mõni aeg tagasi kajakki ehitas :)
- samuti kauplesin vöörtaavi jaoks jämeda tammeprussi jupi ühe tuttava paadiehitaja käest

Puutööriistad olid mul enamjaolt endal olemas. Töö tegemiseks peaksid olemas tikksaag, ketassaag, käsihöövel, akutrell ja peitlid-nurgikud-mõõdulindid. Spetsiaalselt paadiehituse jaoks ostsin juurde käsi-taldlihvija ning kümmekond keskmist mõõtu pitskruvi -- neid sain nii ehituspoest kui ka osta.ee oksjonitelt. Minu kogemus näitab, et 15 pitskruvi on paras kogus. Nendega saab vineerist paadi valmis ehitatud. Liimpuitkilpide kokkutõmbamiseks tuli ehitada laudadest eraldi rakised, seal kasutasin kokku surumiseks ka kiilusid.

Paari kriitilise saagimispoperatsiooni jaoks oleks ilmselt lintsaag marjaks ära kulunud. Masti materjal oli 90 mm paks, kuid mu ketassaag võttis ainult 70 mm sügavuseni. Nii pidin kaks esimest lõiget 20 mm sügavuselt ja 2x5 m pikkuses raamsaega üle saagima. Muus osas eritehnikat vaja ei läinud.

Töö planeerisin nii, et seda oleks võimalik teha tubastes oludes vaikselt, pereliimeid hulluks ajamata. See tähendas seda, et proovisin teha ära võimalikult palju ettevalmistavaid töid enne kere kallale asumist. Kõiki väikemaid töid sai teha jupikaupa, pärast töö lõpetamist sai asjad kapi alla peitu lükata ning elu jätkus normaalses tempos. Kui aga kord juba töö kere kallal algas, tähendas see kaheks kuuks ühe toa muutmist töökojaks. Selline planeering toimis hästi. Tööd juppidega tegin paar-kolm kuud, kere kallal toas umbes kaks, õues veel kuu jagu.

Töö nägi välja nii.

Alustasin lihtsamate detailidega -- roolipinn, knaabid, kniid, poom, roolilaba, ahtripeegel ja svert. Viimsed kolm nõudsid liimpuitkilbi tegemist. Kuna EPO oli minu jaoks tundmatu materjal, siis tegin sellega enne paar proovitükki ning alles siis asusin päris asja kallale. Liimimine õnnestus hästi, sest surusin kilbi külgsuunas ja pinnanormaali suunas kõvasti kokku. Ebaühtlused sai pärast lihvijaga maha lasta.

Kui liimimine oli enam-vähem käpas, võtsin ette masti tegemise. Mast on Bevinsil täispuidust, 4,5 m pikk, ülevalt peenem, piidalaua juures maksimumjämedusega ning mastikanna juures jälle veidi peenem. Masti jaoks tuli kokku liimida kaks viiemeetrist 45x90 prussi ning sellest järk-järgult mast välja saagida. Selline protsess raiskab kõvasti materjali, kuid on algajale kõige lihtsam teguviis. Kui õige profiiliga nelikantmast oli välja saetud, tuli peale märkida kaheksakandi jooned ja üleliigne materjal ära saagida. Seejärel tuli silma järgi mast kuusteistkandiks hööveldada, misjärel võis posti liivapaberiga enam-vähem ümaraks lihvida.

Pilt

Üllataval kombel masti tegemine õnnestus väga hästi. Mast tuli sirge ning talutavuse piirides ümar. Ümarama tulemuse oleks saanud ilmselt masti lintsaega nelikanti saagides, aga vahe oleks olnud minimaalne. Tegu on ikkagi käsitööga.

Kui väikesed jupid otsas olid, asusin kere kallale. Tellisin Massist kolm tahvlit 9 mm vineeri. Tahvlite mõõtmed on umbes 1,2 x 2,4 m, aga Bevinsi külje- ja põhjapaneelid on 3,5 m pikad. See tähendas vineeritahvlite jätkamist, mis oli minu jaoks järjekordne uus tutvus. Saagisin ühe tahvli pooleks ning hööveldasin kahe tervele tahvlile ning tahvlipooltele laiad ja lamedad miiud. Kirjandus soovitas miiu pikkuses u 1:10 kuni 1:12, st 9 mm materjalil 90 kuni 108 mm. Bevinsi käsiraamat rääkis 70 mm-st, mille juurde ka jäin. Erinevalt Bevinsi juhisest ei liiminud liiteid kokku ühe pakina, vaid tegin kummagi eraldi. Panin liitekohale ohtralt paksu EPO-t ja lasin liistu kruvidega läbi liitekoha kinni. Liited jäid küllaltki siledad ning väga tugevad. Ka see uudistöö õnnestus.

Kui küljed ja põhi olid välja saetud, oli pöördumatult kätte jõudnud aeg hakata keret kokku panema. See tähendas ühe toa enda alla hõivamist, sest aeda ma paadikuuri või varjualust rajama ei hakanud. Kere vormi andmine käis kiiresti ja progress oli alguses muljetavaldav.

Pilt

Ühel päeval läksid küljed vöörtäävi külge, teisel päeval painutasin need üle keskraami ahtripeegli külge. Siis läksid külgede alla serva nurkveegrid, nende külge põhi. Nädalaga oli paadi väline kuju põhimõtteliselt valmis.

Pilt

Nagu majaehitajad teavad, siis karbi saab püsti ja kinni küllalti kiiresti. Asi, mis aega võtab, on siseviimistlus. Sama on paadiehituses. Kui paadikuju saavutamiseks läks aega ainult nädala jagu, siis kõik ülejäänu võttis mitu kuud. Vööri mastikinnitus, istemtugede "ribid" ja laudkiil ei olnud keerulised. Küll aga oli kõvasti jändamist sverdikaevuga. Tegin selle algupärastest joonistest veidi erineva. Algselt on mõeldud, et kaevu sisepind on vineerist ning seda kinni hoidev välisraam on prussijuppidest. Ma vähendasin veidi prusside mõõtmeid, sest tundus, et need on üledimensioneeritud, lisaks tegin prussidele väliskatte ja kaevule piluga "kaane".

Kõige lõpuks täitsin korduvalt kõik praod, naelapead ja augud paksu EPO seguga. Tagantjärele võin öelda, et oleksin pidanud ilmselt mingit veekindlat pahtlit ostma, sest ka väga paks EPO kipub aukudest välja valguma niipea, kui auk on kasvõi natukene nurga all.

Lihvimiseks ja värvimiseks viskasin paadi lõpuks toast välja. Seda tolmu ei oleks keegi ära talunud. Lihvisin käsitsi ja taldlihvjaga. Päris siledaks ma kõiki pindu ei saanud, kuid keskenudsin põhiliselt paadi välispinnale -- peamine, et jookseks hästi vees, sees võib olla mõni pind ju veidi krobelisem... Lõpuks värvisin paati kaks korda valge läikiva VivaFloor värviga, mis on väga tummine kraam. Hulga puitdetaile lakkisin, et tekiks ikkagi tunne puupaadist -- vöörtääv, istmed, sverdikaevu kaas, mast, poom, rool, roolipinn ja svert. Lõplik värvikombinatsioon jäi väga kena -- valge kere ja erinevad puidukarva detailid.

Knaabid olid mul juba varem valmis tehtud 28x45 liistu juppidest. Immutasin neid nädalajagu linaõlivärnitsas, sest lakk ei pea sootide liikumisele ja nühkimisele vastu.

Nüüd hakkas paat juba lõplikku ilmet võtma. Kinnitasin roolilaba, istmed ja knaabid ning proovisin masti ja poomi paika. Võtsin lõplikud mõõdud purje jaoks.

Purje tegime valgest koormakattest. 4x6 m tükk maksis 20 eurot, sellest saime ühe purje ning materjali jäi veel ka tagavarapurje jaoks. Koormakatet andis tavalise õmblusmasinaga õmmelda. Palistasime kõik servad ära ja öösisin mastiliigi ära. Heiskasime tagaaias purje. Tundus, et paat on valmis proovisõiduks!

Pilt

Septembri keskpaigas sai kodurannas esimesed sõidud ära tehtud. Kui me paati vette kandsime, siis tuli rannas jalutav külarahvas ilmaimet kaema. Tunne oli nagu külahullul, kes on lennuki valmis ehitanud ning otsustab sellega karjamaalt õhku tõusta. Aga lõpuks sujus kõik viperusteta. Kolmnurkkahvel krüssas väga ilusasti, ka taganttuules oli minek täiesti arvestatav. Poom on kerge ja kõrgel, nii et nähtavus purje tagant oli hea ja sõit mõnus. Lamedapõhjalisele paadile omaselt oli poolemeetrises lainetuses kerget põrutamist ja prõmmimist, kuid kerges kreenis hakkas vett lõikama põhja ja külje nurk, mistõttu läks sõit libedamaks.

Pilt

Esimesed paar sõitu tegin ettevaatlikult. Päris täpselt paadi piire ju veel ei tunneta, samuti oli vaja iga naginat ja kriginat kuulata ja mõelda, et mis selle nüüd tekitas.

Praegu on paat juba talveks valmis pandud. Puri ja taglas on soojas, paat katte all õues. Enne 2016. aasta hooaega on vaja valmis teha normaalne rannakäru, esimene ja tagumine iste, istmetealused ujukid, aerud ning muud nipet-näpet.

Bevins on väga hea mudel, mille peal paadiehitamist alustada. Sellega saab põhitõed selgeks ning siit on hea edasi minna kas stitch-and-glue metoodika peale, kuid miks mitte ka rahlikuma käigu peale vahetada ja traditsioonilist plangutusega paadiehitust proovida. Sõita on Bevinsiga täiesti 4+, nii et paadina on tegu tubli pähklikoorega.

Kui kellelgi on küsimusi konkreetselt Bevinsi või sama tüüpi paadi ehitamise kohta, olen hea meelega nõus neile oma teadmiste ja kogemust põhjal vastama. Eks kõige raskem ongi just nullist alustajal -- mäletan seda ka ise, et just selle kõige elementaarsema info kogumisega oli alguses eriti keeruline.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Ise ehitatud: Bevin´s Skiff 12j
PostitusPostitatud: Reede, 02 Okt 2015 19:58 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 08 Sept 2008 09:01
Postitusi: 148
Asukoht: Tartu/Pattaya
Väga vahva projekt! Edu tulevasteks seilamisteks.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Ise ehitatud: Bevin´s Skiff 12j
PostitusPostitatud: Pühapäev, 04 Okt 2015 19:40 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 05 Mär 2005 16:22
Postitusi: 279
Asukoht: Otepää/Tartu/?!
Julgustuseks ütleks- läbi aastakümnete on purjejahtide ja -paatide väärtuslikum puit (isegi plangutus) püütud panna laki alla. :) Lisaks, et omaaegne õlilakk, olgu või ühel küljel- laskis puidul hingata. Sünteetiliste lakkide hingavuses pole kindel. (Tahaks isegi teada...)

Puidust paadi väljas hoidmisel on üks kõhklus, kui kate on tumedat värvi. Tean juhust nii neljakümne aasta tagant, kus kokku liimitud lattplangutusega (ja lakitud ) svertpaat mis oli tihedalt kaetud musta ruberoidpapiga- kuivas kevadel lõhesid täis, kui palavaks läks.

Kunagise puitpurjekate mehena sooviks- meeldivaid miile uue paadiga!

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Ise ehitatud: Bevin´s Skiff 12j
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 05 Okt 2015 09:47 
Eemal

Liitunud: Reede, 31 Aug 2012 13:51
Postitusi: 2
Eks ma proovisin ka laki alla panna kõik selle, mis vähegi eksponeerimist kannatas. Olen näinud üleni lakitud vineerkerega paate, kuid minul küll ei õnnestunud nii puhast tulemust saada. Jätkukohad, kruviaugud, suvalised liimilärtsakad -- kõik need rikkusid poordide ja põhja väljanägemise nii ära, et ainus võimalus oli see kõik üle värvida.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 4 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group