Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1455 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96, 97  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Laupäev, 12 Aug 2017 22:01 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 11 Nov 2008 17:45
Postitusi: 169
Imelik, et pole välja ilmunud mitte ühtegi (neist "üle 20" aluse) nime, kus probleeme täheldati.
Isegi kolmekümne piires täpselt kokku lugeda ei ole suudetud, mitmel laeval siis probleemi esines.
Kummaline on ka see, et aluste koordinaadid muutusid strateegilise objekti (lennuvälja) koordinaatideks. Miks peaks venelane võõraid GPS-i kasutajaid näiliselt just oma strateegilisele objektile paigutama? Kui sedasi tahetakse lollitada lennujaama pihta lastud rakette, siis ehk on mingi iva sees - rakett saab valeandmete põhjal aru, et on juba "kohal" ja aeg on laeng lõhkema panna. Aga kui samalaadset käitumist provotseeritakse ka Kremli juures olevate "rakettide" puhul, siis tekitab see teatavaid kõhklusi.
Kui samalaadseid intsidente toimub umbes samal ajal Musta mere kõrval ka Väinameres (ja ehk ka mujal maailmas), siis kisub küberrelva jutt juba õige kahtlaseks. Kui nii võimsa signaaliga GPS sagedustel sekkutakse (karjudes GPSi signallist üle võltsitud libasignaali), peaks keegi sellise tugeva võltssignaali allika ka kinni püüdma. Kui mõjutati GPS satelliite väljastama valesid signaale, oleks selle mõju olnud globaalsema ulatusega.

Tõenäoliselt oli tegemist ikka millegi muu kui küberrünnakuga. Huvitav oleks teada, millised GPS-seadmed kõigil neil äralollitatud asukohaga alustel olid, kas oli tegemist ühe tootja või eri tootjate seadmetega? Kui probleem esines ühe tootja seadmetega, siis võis probleemi põhjus olla lihtne disainiviga.
Alles 7...8 aastat tagasi kurdeti, et GPS-süsteem on rahapuudusel kokku kukkumas: http://www.theguardian.com/technology/2 ... -breakdown
Lisaks on GPS süsteem üsna tundlik erinevate vigade suhtes:
http://www.theatlantic.com/technology/a ... ls/486824/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Pühapäev, 13 Aug 2017 09:42 
Eemal

Liitunud: Reede, 14 Mär 2008 08:46
Postitusi: 605
Satelliitsidesüsteemidesse häkkimisest kirjutati juba 10 aastat tagasi, et kui enne oli vajalik aparatuur kallis jne, siis nüüd saab seda teha paarisajadollarise riistvaraga. 80-ndatel üleslennutatud satelliidid ja nende tarkvara on täiesti turvamata, kuna toona ei kujutanud keegi tänapäevaseid võimalusi rünnakuks ettegi (et seda saab teha suvaline koolipoiss).
Ma olen täiedsti kindel, et nii Venemaa kui Hiina on võimelised GPS süsteemi kas siis globaalsemalt või lokaalsemalt manipuleerima ja täitsa võimalik, et olukorras, kus Korea poolsaarel kipub asi väga tuliseks minema (lisaks jutud võimalikest relvatarnetest Ukrainale), anti nende "anomaaliate" tekitamisega USA-le märku, et tal ei tasuks oma GPS-i kasutavatele relvasüsteemidele konflikti korral väga kindel olla.
Eks nüüd oleks USA-l vaja seda sama teha GLONASS ja BeiDou süsteemidega:)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Pühapäev, 13 Aug 2017 15:21 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 17 Juun 2009 20:48
Postitusi: 431
Selle kohta üks hea artikkel.

https://www.newscientist.com/article/21 ... berweapon/

Tänapäeva nuti-pluti maailmas ei saa enam tehniliste vidinate peale lootma jääda.
Vanad meremeheoskused paberkaardiga opereerida ja oma asukohta sekstandiga
määrata tõusevad jälle hinda.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Pühapäev, 13 Aug 2017 15:54 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 11 Nov 2008 17:45
Postitusi: 169
Ka selles New Scientisti artiklis ei mainita ühtki aluse nime. Viidatakse samale juba eespool lingitud artiklile. Tundub seega suvaline bluff, mida naised saunas rääkisid meetodil paljundatakse.
Kui keegi oleks häkkinud sisse mõnda GPS satelliiti ja need laevade lennujaamale paigutamise trikid oleks tema tehtud, siis oleks seda märganud mitte kitsas rühm "üle 20 laeval" vaid tuhanded kasutajad märksa ulatuslikumal alal, kui kitsas Musta mere piirkond (või hiljem ka Rukki kanali ümbrus). Satelliit ei saada mingile konkreetsele laevale individuaalset positsioneerimissignaali, vaid kõigile kasutajaseadmetele ühist, mille järgi need arvutavad ise oma positsiooni. Seega võis parimal juhul olla tegemist lokaalse võltssignaali saatjaga, mis paiknes mõjutatud laevade läheduses. Probleem puudutas tsiviilkasutuses olevat signaali, mitte sõjardite oma, seega isegi juhul, kui seda tegid venelased, ei tohiks see ameeriklaste sõjasüsteemide nõrkust näidata. Aga tõenäoliselt oli tegemist hoopis mingi triviaalsema probleemiga.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Pühapäev, 13 Aug 2017 16:24 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 11 Nov 2008 17:45
Postitusi: 169
Et teemast mitte väga kaugele minna:
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=79171044

Kas nüüd ongi kombeks, et väiksel liinilaeval kutsuvad päästjaid appi reisjad, kui meeskonnaliikmed on veel teovõimelised? Ja kui kiiresti see abi peaks abikutsujate meelest Osmussaare ja Dirhami vahele jõudma?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 14 Aug 2017 08:57 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 16 Juul 2006 14:41
Postitusi: 1759
Asukoht: Tallinn
Tahtsin just sama linki panna. Päris, päris õudne... Mõelda kui nad veel purjekaga merel oleks olnud, see läheb ju kogu aeg ümber.

_________________
http://www.minni.ee


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 14 Aug 2017 15:12 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 03 Okt 2011 18:36
Postitusi: 240
Hirmul on suured silmad ja mobiiltelefon.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 14 Aug 2017 21:27 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 15 Okt 2010 11:33
Postitusi: 386
sults kirjutas:
Et teemast mitte väga kaugele minna:
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=79171044

Tahtmata kedagi sooliselt ahistada, aga kui lugema asusin, tekkis silme ette pilt haavalehena värisevast neiust. Ja siis kui üks vanem daam autorit lohutama hakkas, et teie kui noor mees ikka pääsete :) Vaat sellised on siis need meie rahva hellemad pojad :) Mõnikord on tunne, et ehk oleks parem, kui nad hiirt käest ei panekski. Nagu mõne kuu eest lennusadamas - ega te merele ei lähe varsti? No mis on siis? Mu king läks slipilt kiirlaevalainega paarkümmend meetrit merele, et äkki saate ära tuua... Aga uju! Uju?! (koos pöörlevate silmadega, mõistagi)

Edit: Olen ise ka tegelikult paras argpüks ning selline torm oli kindlasti väga kole. Mul pole lihtsalt võimalik endale mingit paanikat (ega ka merehaigust) lubada - vastutan ju kogu meeskonna eest. Imestan siinkohal vaid, et see noormees ka veel pärast kaldalejõudmist end õigustas ja teisi süüdistas.

_________________
Kohtume veel!


Viimati muutis Meerschwein, Kolmapäev, 16 Aug 2017 08:08, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Teisipäev, 15 Aug 2017 12:35 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 15 Dets 2015 03:32
Postitusi: 22
„Üks vanem mutike oli poisi kätt hoidnud ja lohutanud, et ega sa siia sure,“ muigab kapten

ABSURDNE LUGU: Reisijad kutsusid tormi kätte jäänud väikelaevale abi kaptenilt küsimata

Küllike Rooväli

Laupäevase äiksetormi kätte jäänud Osmussaare laeva Arabella reisija arvab, et oli surmasuus, paljunäinud kapten Jaak Lipp kinnitab aga, et laev oli kindlates kätes ja paanika asjatu.
„Tulid tugevad rünkpilved koos väga tugeva äikese ja tuulega, lained olid võimsad, ikka kõrgemad kui meie parvlaev. Tuul ja äike muutusid tugevamaks, läks väga pimedaks. Parvlaev Arabella käis mitu korda praktiliselt kummuli, vett lendas, lained ründasid meie laeva ja vesi käis üle pea,“ kirjeldab Delfi vahendusel nimetuks jäänud reisija. „Helistasime häirekeskusesse. Praktiliselt küsisid nad mõttetuld küsimusi. Palusime abi, sest meie, 15 inimese elud olid ohus. Nad vastasid, et ei saa midagi teha, aga näevad, et oleme merel. Palusime lausa kopterit endale appi.“
Väikelaeva Arabella (mitte küll parvlaeva, nagu väidab reisija) kapten kapten Jaak, kelle merekooli diplomil ilutseb aastanumber 1966, kinnitab, et surmahirmu tundnud noormehel võis olla tõesti kohutav – isegi tema – eluaeg merd sõitnud ja ookeanid läbi käinud mees, nägi sellist musta vallina peale tulnud pagi esimest korda.
Samas lausub Jaak rahulikult, et mis seal ikka, tema tegi kõik, mida teha sai – hoidis laeva nina vastu lainet, sest teekonda jätkata polnud paremast pardast tõusnud rajus võimalik. Ohtlikuks oleks olukord kapteni hinnangul muutunud siis, kui ta poleks tormile reageerinud ja oleks laeva külglainesse suunanud.

Noor põrgu

„Tegelikult oli see ikka noor põrgu, mis tuli, ma olen Atlandil käinud ja igasugu torme näinud, aga sellist küll esimest korda,“ kirjeldab Jaak. „Kui Osmussaarelt kella viie paiku lahkusime, paistis päike ja kõik oli vaikne. Kauguses oli taevaserval vaid paarisentimeetrine sinine riba. Sõit võtab aega umbes kolmveerand tundi ja juba pool tundi hiljem oli see torm meil seljas, kümmekond minutit jäi Dirhamisse jõudmisest puudu.“
Kuni päike paistis, olid reisijad Jaagu sõnul laevatekil reas nagu pääsukesed ja pildistasid merd. Ka lähenev suur pilv võeti üles. Kui aga ümbrus kottpimedaks läks ning nähtavus kahanes meetrile, kadusid kõik ees asuvasse vöörikajutisse varju.
„Tuli marutuul ja kohe ka võimas laine,“ kirjeldab kapten. Osmussaare tuulemõõtja näitas orkaani tugevust tuult - 38 meetrit sekundis.
„Hoidsin paadi nina vastu lainet, läänekursil see oli ainus võimalus torm üle elada,“ selgitab kapten. „Reisijad olid kõik vöörikajutis. Ma ei tea, mis nemad seal tundsid. Tegelikult olid nad täiesti turvalises kohas, kuivas ja soojas,“ kirjeldab kapten. „Loopis muidugi hirmsasti. Aknast nägid nad ainult pilkast pimedust ja sähvivaid välke.“
Jaak hoidis samal ajal laeva sel moel vastutuult oma pool tundi,. „Ajataju kadus ära, kui niimoodi üksi möllad,“ lausub mees. Käed olid tööd täis, pidi keerutama rooli, et alust kursil pidada ja jälgima, et laeva tagasi triivima sundiv raju reisipaati Dirhami sissesõidu juurde karile ei viiks. Kakuami ehk väiketraaleri baasil ehitatud reisilaev on küll merekindel, kuid selle aluse masin pole ka nii võimas, et orkaanituulele lõputult vastu saada.
Omajagu muutis paati raskemini juhitavaks ka see, et reisijad olid koondunud vöörikajutisse ja nii kerkis sõukruvi lainemöllus tihti veest välja. Ometi lausub Jaak, et suutis hoida laeva koos pardal olnud reisijatega turvaliselt pagi ajal vastutuult hoida ning otsest ohtu kellegi elule ei olnud.

Kaptenilt ei küsitud

Nii tuli kaptenile üllatusena, et üks kajutis redutanud reisijaist otsustas helistada häirenumbrile 112 ja abi kutsuda. „No mis abi sellise raju sees tuleb, keegi poleks meid sinna päästma tulnud,“ ohkab kapten. „Haapsalus tehti jah Admiral Kurvitsale tuul alla, aga millal see ükskord oleks kohale jõudnud või mida teinud?“
Reisija, kes lootis peagi abi saada, oli aga kuri. „Öeldi, et helistage, kui kaldal olete. Kas siis see on normaalne päästeamet? Elud ei huvita, huvitab vaid, et saaks laipu kokku tassida?“ kirjutas reisija Delfile.
Osmussaare vabatahtlik merepäästja ja saarevanem Rita Koppel elas raju üle saarel ja kinnitab, et nähtavust oli meetri jagu, peale tulnud vihmamüür oli aga nii tihe, et isegi õhku ei jagunud. „Vihm oli nii paks, et puhast vett hingasid sisse, maa peal võis ära uppuda,“ kirjeldab Koppel. Tema osaks jäi saarel olnud suvepäevaliste päästmine, kes tuli majadesse varju viia.
„Tegime just keset saart maastikumängu, kui must pilv meile peale rullus. Kui kiiruga lapsi kaenla alt autosse tõstsime, lehvisid nad käte vahel horisontaalselt, nagu vaibad,“ kirjeldab naine maru algust.
Koppel ütleb, et reisijatel oli kindlasti karm kogemus, kuid kindlasti polnud Arabella uppumisohus ning jutt peaaegu ümberminekust on tulnud puhtalt hirmust ja teadmatusest. „Arabella on ehitatud kalalaevaks, mis laaditakse triiki kala täis ja püsib ka siis iga ilmaga pinnal,“ kiidab ta kakuami merekindlust.
Koppeli sõnul poleks saanud puuduva nähtavusega kedagi päästa kopter ning ka tormiga võitleva laeva parda äärde tulev teine alus riskinuks kõrgetes lainetes pigem ohu tekitamisega. „Laeva kamandab kapten ja see on absurdne, kui reisijad ei lähe temaga isegi rääkima, vaid hakkavad päästeametisse helistama,“ lausub Koppel. „Keegi ei lähe ju lennuki piloodilt peatust küsima.“
Koppeli sõnul oli Osmussaare vabatahtlike üksus üks võimalik abistaja, kui Arabella oleks tõesti abi vajanud. „Selles tormis ei saanud sel hetkel niikuinii kedagi aidata,“ nentis saarevanem. „Merepäästjad lähevad päästma siis, kui nad teavad, et on ka ise piisavalt turvatud.“ Koppeli sõnul oleks laevakapten Jaak otsinud tõsise häda korral abi esmalt neilt, - varemgi on üksteisele helistatud ja abistatud.
Mida arvab abikutsujate kohta Jaak? „Kasv andis mehe mõõdu välja, aga eks nad rohkem memmekad olid,“ muheleb kapten. „Pärast kuulsin, et üks vanem mutike oli kajutis poisi kätt hoidnud ja lohutanud, et ega sa siia ei sure.“


Politsei: saatsime abi teele

Politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskuse korrapidaja andis kell 17.51 läbi 112 saabunud teate edasi ning operatiivjuhi Martti Magnuse sõnul saadeti juba kaks minutit hiljem välja laeva Kindral Kurvits kiirreageerimispaat, millele järgnes ka alus ise. Kell 18.14 sai merevalvekeskus uuesti kontakti helistajaga, kes kinnitas, et laev jõudis ohutult sadamasse. Siis kutsuti päästeüksus tagasi. Magnuse sõnul suhtub politsei täie tähelepanuga igasse hädakõnesse, sest korrapidaja jaoks pole vahet, kes helistab ja kui tõsine kutse on, sest kauge maa taha ju reaalselt olukorda ei näe. Magnuse sõnul väikelaeva kapteniga raadio teel ühendust ei saadud ning kõigi aluste telefoninumbreid politseil pole. „Saan aru, et inimestel, kes igapäevaselt merd ei sõida, võib tulla sellistes oludes peale paanikahoog, selles neid süüdistada ei saa, sest inimesed tajuvad riske erinevalt,“ nentis Magnus. „Aluse kapteni esimene ülesanne on hoolitseda aluse juhtimise ning inimeste turvalisuse eest. Alles seejärel oleks võimalusel hea inimesi rahustada“
Magnuse sõnul on parim kaitse mereõnnetuste vastu piisav ettevalmistus – ilmateate jälgimine, korralikult täidetud kütusepaak, korrasolevad side-, navigatsiooni- ja päästevahendid.

Õhtuleht


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 16 Aug 2017 07:27 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5726
Asukoht: Saaremaa
Võhikule või algajale oli nähtud ja kogetud olukord kindlasti päris hirmutav.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 16 Aug 2017 07:58 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 07 Okt 2014 15:30
Postitusi: 139
Siit loost hakkab mulle silma kaks olulist tegurit:
1) Kapten ei olnud raadiosides kättesaadav. Kas oli liialt tegemist või polnud raadio sees?
2) Reisijad ei olnud olukorrast informeeritud. Reisijate veoks kasutataval laeval võiks olla ikka mingi intercom, millega reisijaid ees oleva suhtes ette valmistada.

Ma ei ole selles laevas viibinud, kuid kujutan ette, et vöörikajutis pole väga meeldiv olla suure laine ja 0 nähtavusega. Segadust oleks oluliselt vähem olnud, kui kommunikatsioon oleks toiminud kapteni ja muu maailma vahel ning kapteni ja reisijate vahel. Kindlasti oli ka teisi, kes surmahirmu tundsid, kuid ühel jätkus otsustavust midagi ette võtta. Ainult et jah, see tagant järgi ärplemine ja päästetenistuse sarjamine on aru saamatu.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 16 Aug 2017 08:08 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5726
Asukoht: Saaremaa
See Arabella ei olegi väidetavalt mingi liinilaev, vaid lihtsalt kellegi paat kes tellimuse peale reisijad saarele viib. Aga jah, sellise tegevuse puhul peaks VHF jaama olemasolu olema kohustuslik ja samuti AIS olemasolu peaks olema kohustuslik. Praegu nende asjad kohta mingit nõuet ei ole. Väidetavalt sellel alusel raadiojaama ei olnud ja isegi kaardiplotterit mitte.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 16 Aug 2017 09:20 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 19 Mär 2006 12:37
Postitusi: 1444
Asukoht: Kesse/Tallinn
Mark, millal Sa viimati kakuamiga merel käisid?

Ma kohe tahaks näha seda kaptenit, kes ahtris koos täispöördes mootoriga ühes õlises kapis lainevarjus viibides kehva leviga VHFi kasutades maailma ja meeskonnaga suhtleb. Isegi oluliselt paremat kuuldavust omava telefoniga on kakuami pardal kapteni kohal rääkimine paras piin.

Inimesed, kes otsustavad mingi alusega merele minna võiks omada elementaarsetki kriitikameelt. Pean tunnistama, et vaadates mil viisil on raha maksvaid külalisi Virtsu ja ühe väikese saare vahel viimased aastad veetud on mul siiras hirm olnud. Sadamakaptenist rääkimata. Plekist paadid, mis isegi sadamas pinnal püsida ei taha, inimestega lastitud parved, mille koht võiks olla kuskil vaiksel tiigil jne. Jumal on meie kandis armuline olnud.

Olen nõus nendega, kes arvavad, et tasuliste vedude tegemine vajaks tõhusamat järelvalvet. Alustada võiks olemasolevatest seadustest kinnipidamise nõudmisest - sh sadamakaptenite roll.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Neljapäev, 17 Aug 2017 13:28 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5726
Asukoht: Saaremaa
Muhv kirjutas:
Mark, millal Sa viimati kakuamiga merel käisid?


Mul on natuke teistsugused kakud jah :D Aga kes tahab, see saab. VHF raadiote jaoks on täiesti olemas kõrvaklapid koos mikrofoniga. Sellised suured kõrvaklapid ja mõeldud ongi nad mürarikkas keskkonnas sidepidamiseks.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Oh õnnetust
PostitusPostitatud: Neljapäev, 17 Aug 2017 17:45 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 15 Juun 2016 14:50
Postitusi: 21
Asukoht: Tallinn
VHF raadio reisijaid vedaval paadil peaks olema sama enesestmõistetav, kui turvavöö autos. Nõuded nõueteks aga kui sa vastutad teiste eest, siis parem ole valmis hullemaks, kui et loodad heale õnnele.

Artiklist loeb välja, et tegu oligi suht haruldase ja äkilise ilmamuutusega. Veelkordne tõend sellest, et alati saab midagi hullu juhtuda. See noormees ilmselt rohkem veesõidukisse oma jalga ei tõsta.

_________________
Raadiovärk on juba aastaid leiva lauale toonud.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1455 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96, 97  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group