Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 22 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 05 Okt 2006 16:12 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mart S kirjutas:
Vastutus. On juhuseid kus päästjatel tuleb kontroll hädasoleval alusel enda kätte võtta. Kuid tuleb arvestada, et seda ei saa teha "natukene". Kui tekivad erimeelsused päästjate ja abivaja vahel ning otsustatakse juhtimine üle võtta, siis tuleb see kõigile üheselt ja arusaadavalt selgeks teha. Sellega kaasneb kindlasti varaline vastutus. Tuleb osata hinnata, kas "võõral, suurel ja ilusal" sellega ka hakkama saadakse.

Selle viimase punktiga on üldse väga kahetised lood. Esiteks saab ja tohib päästa ainult sellist veesõidukit, mis seda reaalselt vajab ja on seda ka SELGELT väljendanud. Siiski on iga veesõiduk kellegi omand ja vastavalt seadusele peab mitteomanikust sõitjal kasutamiseks voli olema. Omand ja sellega ümberkäimine on siiski omaniku oma asi.
See tähendab, et kõigepealt peab päästja selgeks tegema päästmise vajalikkuse. Tavaliselt on selleks abipalve kas signaalraketi või raadioeetri vahendusel (ka mobiil on raadio). Teisel puhul on sündmuskohale sõitmine või samamoodi raadioga abi vajalikkuse küsimine.
Kui nüüd tuleb välja, et veesõiduki peal on veel inimesi peale selle omaniku-juhi, siis kõigepealt peab nende heaolu tagama. See on muidugi "hea tava", kapten lahkub viimasena. Kuid hea tava näeb ka selle ette, et kaptenil on ÕIGUS koos iseenda laevaga põhja minna. Kui siiski adekvaatne ja teovõimeline kapten teatab, et mitte üks piirivalvur või päästja tema laevaga ei sõida, siis ta ka ei sõida ja punkt. Ainus asi on reaalne suurreostuse tekkimise oht, siis tuleb enamuse huvidest lähtuvalt omaniku huvid tahaplaanile jätta. Demokraatia, nii nad seda kutsuvad.
Küsimus jääb adekvaatsuse ja teovõime määratlemises ja selles, kellel on selleks üldse õigus. Teovõimet saab määratleda vaid kohus ehk see langeb kohe ära. Adekvaatsust diplomeeritud tohter. Parameediku kursus ega piirivalvekool ei anna mingit pädevat teadmist inimese käitumisest, haigusest, adekvaatsusest etc. Seega peaks korralikus päästekomandos olema olemas ka diplomiga medtöötaja, kelle sõna maksaks lõpuks ka kohtusaalis.
Kui inimene on suisa meelemärkuseta või krimiuudistest tuttavas soomejoobes või koplilaksus, siis seda suudab tuvastada ka täielik põmmpea ja vast küsimust ei teki. Aga ehmatusest tingitud šokk, hirm jms tuvastamine vajab siiski tunduvalt suuremaid teadmisi. Šokis omanik/kapten vaatab klaasistunud pilgul ühte suunda, keelab teistel enda aitamise ja see on tema õigus, kui just arst talle kiirelt diagnoosi ei pane. Maismaal on selleks kiirabi arst, merel?

Vastasel juhul töötab njuufa efekt: enne vetelpääste lõppkoolitust "päästab" njuufa ära KÕIK, mis vähegi vees ujub. S.t. ka kogu Klooga-Ranna 100 meetri ulatuses suplejatest. Kogemus:D Aga koolitamata njuufa päästmine tähendab oma hirmsate esikäppadega ujujale selga ronimist ja siis hammastega kuklast haaramist. Mis te arvate, mis sellise teo peale ujujaga juhtub? Selg lõhki kui paberikott, kukal valus ja kopsud vett täis.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 06 Okt 2006 07:47 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Põhimõtteliselt Priiduga ju nõus. Aga vaata selle adekvaatsuse määrab konkreetses olukorras käitumine. Kas õigesti või valesti. Siin tekibki küsimus, kas päästlja otsustab, et temal on õigus ja võtab edasiste otsuste langetamise enda peale või jätab selle siiski kaptenile. See miks käitumine pole adekvaatne, ei ole merel oluline. Kaldal on aega igasuguseid meedikuid, politseinikuid, hulluarste või keda iganes kaasata, et tuvastada, kas sokk, täis või lihtsalt lollakas.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Okt 2006 18:01 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 11 Juul 2006 14:29
Postitusi: 54
Mark kirjutas:
vesirott kirjutas:
112 tibi kuulas jutu ära, pidas kellegagi nõu ja andis Ruhnu kordoni miskisuguse numbri.


Vot see on see koht, kus mul läheb 112 peale hari punaseks. Kui seda nr-t tituleeritakse üldiseks hädaabinumbriks, siis peaks see tibi ikka ise ruhnu kordonisse teatama, et neil on seal merehädaline ja teataja käest võtma piisavalt andmeid et vajadusel saaks piirivalve või tema ise uuesti kontakteeruda (numbrit nägi ta tegelikult niikuinii). Kust tibi teadis, et sul üleüldse moblas akutki jätkub veel ühe kõne jaoks?
Mul on neid 112 näiteid veel ja veel. Aga eks sealgi vast asjad pisut muutuvad pidevalt paremuse poole.
Aga piirivalvest merepäästel ei oska ma suurt midagi arvata. Pole juhust olnud sellist teenust tarbida ja loodame et ei tulegi ;)


Vabandust, et kipub natuke teemast välja minema, aga arenevale merepäästele on siit midagi vast ka kõrvataha panna.
Pidage meeles, et alati on kõige parem keegi "läbi materdada", kas siis grandioossselt või ka "mingi 112 tibi" jne. ja uskuge mind, inimesed teevad seda põhjendamatult (teadmatusest) ja naudinguga.
Häirekeskuste klientideks on päästeteenistus ja kiirabi (erakorralise meditsiini teenistus), kelle ressursse jagatakse vastavalt koostööplaanidele (ülejäänuid teenuseid vahendatakse, ka vastavalt koostöplaanidele/rutiinidele). Kõik, mis toimub nö maapeal on häirekeskuste pädevuses. Sama lugu on ka saartega, kuid väikeste täiendustega. Selleks et saata abi näiteks Aegna saarele (jalaluu murru korral) tellitakse läbi Merepäästekeskuse helikopter, millega siis abiandjad operatiivselt saarele ja kui vaja, siis abivajaja ka saarelt ära toimetatakse.
Kõik, mis toimub merel on Merevalvekeskuse pädevuses. Antud juhul oleks võinud häirekeskuse päästekorraldaja lihtsalt kõne Merepäästekeskusesse suunata. Samas nagu vesirott kirjutas "Ei tunne end VHF-s nii kodus ja häda ei tundunud nii suur ka, et sellega lällama hakata" tegi päästekorraldaja asja tegelikult oluliselt lihtsamaks ja tänud vesirotile, et võtsite vaevaks hädalisi abistada.
Ükski süsteem ei arene kui ta ei analüüsi oma tegevust ja ta ei saa tagasisidet oma asjaliku tegevuse kohta.

Ootan Markilt väga "neid 112 näiteid".


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 09 Okt 2006 10:56 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5904
Asukoht: Saaremaa
donnervetter kirjutas:
Ootan Markilt väga "neid 112 näiteid".


1. Turba lähistel raudteeülesõidu juures oleva maja maani mahapõlemine : dispetsheri jäme praak koha tuvastamisel : haruteelt paarkümmend kilti Pärnu poole otsisid tuletõrjeautod asjatult põlengut. Samas lebotasid mõne minuti kaugusel Turba alevikus pritsumehed niisama, teadmata et naabruses lõõmab maja. Minu kõne avas kogemata dispetseri silmad kuna ütlesin asukohaks "Turba lähistel, Harutee ja Haapsalu vahelisel lõigul".
2. Tallinnas kiilasjääl kukkunud inimesele abi helistades soovis dispetsher korduvalt , et ma kannatanult küsiksin, kas ta ikka tõesti soovib kiirabi. Ja seda hoolimata sellest, et ma sama mitu korda olin kinnitanud, et kannatanu on teadvusetu ja peast ja ninast jookseb verd. Lõpuks olin sunnitud ütlema, et teate minu asi see nüüd kah lõppude lõpuks ei ole ning toru ära panema. Kiirabi siiski tuli peatselt. kes mind isiklikult tunneb, see teab, et mind peab ikka juuube pikalt õrritama, enne kui mind nii närvi saab aetud, et ma käega lööks.
3. Kuressaares lossihoovis sattusin lähedal olema kui üks tütarlaps murdis kelgutades jalaluu. 112 dispetser hakkas minuga arendama dialoogi teemal, et kuidas kiirabi sinna lossihoovi sisse saaks sõita. Seda hoolimata sellest, et ma teatasin kohe esimesel küsimisel, et ma ei ole päris kohalik ja mul ei ole õrna aimugi kust sinna lossihoovi autoga ligi saaks. ( ilmselt kiirabijuht ise teadis seda küll, vähemalt võttis ka selle mehe pead vangutama kui peale abi saabumist sellest vestlusest talle rääkisin). Asjale lisas pikantsust see, et vigastatud tütarlaps karjus nagu ratta peal kogu see dialoogi aeg!

Mul on ka paar positiivset näidet, aga need negatiivsed on täiseti lubamatud nähtused ning neidki on tegelikult paar tükki veel. Õnneks jäävad kaks esimes neist veel ühekskümnendate lõpu ajastusse ja käesolevasse sajandisse ehk vaid viimane. Küllap sealgi ( 112) on arenguid olnud, kuid see merepääste lugu meenutas mulle jälle seda, mida mina oma isiklikust vaatevinklist õigeks pean : üldise hädaabinumbri puhul peab dispetser võtma olukorra juhtimise enda kätte ja tegema kõik vajalikud toimetused ise ning veenduma, et asi on kontrolli alla saadud, mitte jagama telefoninumbreid.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 09 Okt 2006 12:07 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 27 Jaan 2006 17:15
Postitusi: 636
Asukoht: Meriküla
Mark kirjutas:
3. Kuressaares lossihoovis sattusin lähedal olema kui üks tütarlaps murdis kelgutades jalaluu. 112 dispetser hakkas minuga arendama dialoogi teemal, et kuidas kiirabi sinna lossihoovi sisse saaks sõita.


Dispetseriteenus nõrk koht. Kui Põhjarannikul on asi enam-vähem, siis mujal on möödarääkimisi palju.

Päästeteenistuse tsentraliseerimisel kaotati Kuressaares dispetserikoht ja nüüd helistades vastab Pärnu dispetser, kes Saaremaast ei oma mingit pilti. Saarlaste poole pealt olen kaebusi selle kohta kuulnud maailm. Tuttav helistas ja ütles maanteekoha lähedalasuvate objektide kaudu, aga dispetser hakkas nõudma maanteekilomeetrit, millest kahe posti vahel viibinud tuttaval polnud aimugi. Dispetser viitis sellega aega, selle asemel, et ühendada Kuressaare kordoniga...

See oleks hull, kui dispetser merelviibija lähedalasuvate saarte (vm objektide) nimetamist mitte miskiks ei pea ja nõuaks ainult koordinaate... Dispetser ei pruugi teada, kus asub Vilsandi, aga päästajad ju teavad...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 09 Okt 2006 15:18 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5904
Asukoht: Saaremaa
Justnimelt! 112 PEAB olema ÜLDINE hädaabinumber ja dispetsherid PEAVAD olema hästi valitud, hästi treenitud, hästi haritud ja hästi makstud! Nad on ju lõppude lõpuks võtmeisikud. Muide tuttavad saare kiirabijuhid on kirunud küll ja küll seda Virtsu-Kuressaare maantee seda ja toda kilomeetrit, selmet öelda lihtsalt Masa ristis.
Kui mõni pühapäevapäevitaja peaks merel paksu musta suitsu välja ajavat purjepaati nägema, siis kuhu ta helistab? Piirivalvesse? VA-sse??? EI! Ta helistab 112, sest see on ainuke number mida ta selliseks olukorraks peast teab. Kurb küll, kui dispetsher seepeale mõtetuid küsimusi esitama hakkab või ekspress-hotline'i mängib. Ma saan aru küll, et ta peab olukorra välja selgitama, aga seda ei tohiks küll teha teadvusetu inimese ülekuulamise meetodil. Pigem ikka kindlalt dialoogi juhtides ja arukaid küsimusi esitades ning kiireid järeldusi tehes, vajadusel kõne edasi suunates, eelnevalt veendunult et suunatud numbrilt ka õige inimene vastu kõne vastu võttis ja helistajat järgmise ametniku jutule ei suuna.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 18 Okt 2006 11:29 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 11 Juul 2006 14:29
Postitusi: 54
Olin sidevahenditest eemal, sellepärast ka viivitus.

Hea kui inimestel on asjadest selge nägemus. Tihti ei ühti see, aga reaalse eluga. Tänase seisga on nii, et maal ja merel juhivad päästetegevusi erinevad ametkonnad ja see on täna fakt. Kas see kord muutub või mitte, eks aeg näitab.

Veel üks tähtis asi, kui me soovime paremat teenust, siis peame, ka vastavat tagasisidet andma. Tundub norimisena, aga alles siis, kui tagasiside on konstruktiivne (kuupäev, kes nägi, kus nägi, millal teated kiirabile/päästeteenistusele edastati, millal nad kohale jõudsid, mida tehti, mida ei tehtud ...), siis saab ka leida vigu kutsete vastuvõtmisel ja töötlemisel.

Täna salvestatakse kõik 112 kõned ja on võimalik detailselt uurida, mida tehti või ei tehtud.

Kõik kirjeldatud juhtumid on meenutused mingite toimunud sündmuste kohta, kus pole kirjas konkreetseid fakte.

Näiteks ei ole esimese sündmuse puhul välja lugeda, millal (kuupäev) sündmus toimus ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kuidas väljakutse tegija kirjeldas sündmuspaika. Kui helistaja ütles, et maja põleb Turba lähistel ja dispetser saatis masinad välja Pärnu maanteele, siis on see dispetseri väga suur eksimus. Kui dispetserile teatati, et maja põleb Pärnu maanteel ja ta masinad sinna ka välja saatis, siis mida ta valesti tegi?

Tahan öelda veel seda, et kriitilistes olukordades ei hinda me aega ja oma käitumist/tegevusi alati adekvaatselt.

Näiteks oli säärane juhtum.
Keila lähedal, Korvi surnuaia juures, sõitis metsaveoautole ette sapakas. Kaks inimest sapakas said kannatada. Kohale sõitis Keila päästeauto, kus olid meeskonnas 2 parameediku kursuse läbinud päästjat, lisaks juhtusid sündmuspaigalt mööda sõitma ka Keila Haigla kirurgid. Kannatanud said väga kvaliteetse esmaabi, lahased, info Keila Haiglasse, et kohe jõuavad sinna kaks patsienti selliste ja selliste vigastustega jne. Kogu aeg küsisid abiandjad, et kuhu see kiirabi jääb??? Lõpuks ta siiski tuli, Sakust, sest Keila oma oli väljasõidul, Padise piirkonnas, no kuidas ta siis nii kaua tuli. Hiljem selgus, et ta tuli 15 minutit, siis tundus, et terve igaviku. Tegelikult ei saanudki see UAZ buss sellisel kellaajal (17.00 paiku, tööpäeval) kiiremini tulla.

Ülejäänud näidete põhjal küsikin siis niimoodi, milline oli dispetseri möödalaskmine? Nagu ma aru sain said mõlemad kannatanud abi.

Võib-olla tuli demagoogiline kiri, aga hinnangu andmist saab teha ainult faktidele põhinedes.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 22 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group