KIPPER.EE

Merehädalised,VHF raadio peab olema koss GMDSSiga.,kui sellest miskit kuulnud olete.
VHF-16kanal ja karju appi--SOS kui laev hakkab alt ära minema
MAYDEY--kui vajad muud abi.
Sama saab teha ka GMDSSi abil, ainult et kirjalikus vormis ja see edastab ka sinu koordinaadid,juhul kui asi on ühendatud GPSiga.See GMDSS on tark masin,läbi selle on isegi võimalik helistada ,sest ka sinu laevale ,paadile jahile on antud(aparaadile) ID number ja seda tohib kasutada ainult antud alusel.ID numbriga on seotud kõik aluse andmed.
Uued ja juba tegijad kaptenid tüürimehed võiks võtta vaevaks ja ennast harida raadioside vallas ja polekski vaja telefoniraamatut kaasas kanda(kursusi ju peetakse).
Huvitav oleks teada kas praegu siis kursustel ei räägitagi raadiosidest.
Kui veel VA-s tööl olin siis käis sealt läbi jutt ,et kõikidelt (ilmselt jhid kaatrid)hakatakse nõudma GMDSS seadmeid.

Cat - kursustel raadiosidest ei räägita. Selleks on eraldi sideoperaatori kursused.

Jah - iseenesest oleks kena kui oleks laevas ka VHF, kuid julgen pakkuda et enamus siinkäijatest sõidab ilma...

Cat, merel. jõel ja järvel liiklevad veel ka kanuud, süstad, parved, lapsed kummimadratsiga jne. Isegi see 110 ja 112 on liiga palju, reaalsuses peaks olema vaid üks number. Egas inimene kassimampsist palju erine: üle ühe numbri ta palju meelde ei suuda jätta... ekstreemolukorras(sai just jälle kassi "õpetatud") . Lisaks töötab see number raudpolt ka katkise kaardiga või üldse kaardita fööniga. Merepääste peab olema tagatud igal juhul ja seda eelkõige mobiiltelefonilt. Igasugune spetsiifiline raadio, eritelefon jne on proffide teema. Näevad inimesed rannalt õnnetust, näiteks seesama lastega madrats või laste kummipaat keset suurt vett. Kus kuradi kohast need selle VHF raadio koos GMDSS võtavad? PARIMAL juhul on neil mobiil ja meeles üks number: 112, 112, 112, 112...

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Cat-ile!

Olen Sinu poolt mainitud asjadest kogemata kuulnud ja ka kursused läbinud, vaid raadio on ilma GMDSS-ita. Kuid see kõik läheb hetkel teemast mööda, kuna küsimus tõstatati 112-e kohta. Et kas toimib ja kuidas peaks meie arvates toimima merepääste korral? Seega raadio on teine teema, mille kohta mul on Sinu omast võib-olla veidi erinev arvamus.

sorry, offtopic:
nüüd ma ei saa enam millestki aru.
väikelaevadel ei pea olema koos GMDSSiga praegusel hetkel, üleüldse - ei pea sul VHFi pardal olema. või olen ma ajast maha jäänd ja mingi olulise paragarahvi ilmumise maha maganud?

ja kuidas kujutad ette SOS karjumist? kui ma raadiotelefonis hirmsa häälega sosss, sosss karjun, peetakse mind parimal juhul joomaseks, kui mitte lausidioodiks
SOS on vast ikka morsetähestiku lühend.

MAYDAY on minu teadmist pidi ikka ja AINULT selle puhuks, kui laev alt ära vajuma hakkab või keegi surema.

muidu on PANPAN, SECURITE ja need teised sõnad.

Tulles tagasi peateema juurde - millisel numbril helistada merehäda puhul - teen ettepaneku siinolevatele erinevate meediaväljaannete esindajatele: tehke ajakirjanduslik eksperiment.

Pole vaja muud kui mõelda välja situatsioon, võtta kätte telefon ning helistada läbi kõik eelpoolmainitud (ja mõned mainimata?) numbrid.

Ajakirja, milles sellise katse tulemused, kirjas ostab Paun kohe kindlasti.

...cat ära häbista end..ega sa tartus parvega ei söida..seal töesti vöib seda juttu puhuda...loe läbi vahva madruse jutt ja tuubi pähe...ja ka muuseas vhf raadiot vöib kasutada ainult,kui oled läbinud vähemalt ROC kursused....teoreetiliselt....!

Paat ja HobiKlubi on "meil" olemas. Korjake teema siit üles ja tehke ära!?

Ahjaa, kui õigesti aru sain, siis... valehäiret ka testi mõttes ei tohi teha. Eksperiment peaks lubatu piirides läbi viidama.

Seda minagi mõtlesin. Eksperiment peab olema võimalikult aus ja realistlik, siis on sellisel tegevusel mõtet. Uduse kottmimedusega tuleks minna kuskile "Punkti A", siis jääda kesel suurt lagedat triivima ja siis helistada. Seda peaks tegema "sügavas karupees", näiteks Hiiumaa laidude vahel. Reaalne koht merehädaks, seal uppusid mul kaks sõpra-klubikaaslast kaatriga.
Aga realistlikult võttes: mida see test või eksperiment annaks? Tulemus on suhteliselt ette teada. Kui ise ennast ei abista, siis kipub kõrvalabi hiljaks jääma enivei. Kui ikka hulbid õhukeste riietega 5-kraadises vees, siis peale helistamist on lihtsalt suurem võimalus, et sinu laip leitakse üles ja vähegi vaatamiskõlblik ihu saab mõistliku aja jooksul maha maetud.
Priit, mattis isa, kui too oli 4 kuud lahes hulpinud.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Ise ajakirjanikuna küll ei poolda mingit eksperimendi-värki. Neid on tehtud omajagu ja pärast on ainult sitamaitse suus. Ükskord kui sai püütud ametnikku, kes tõendeid võltsis, oleksin äärepealt ise kriminaalasja kaela saanud.
Piirivalvelaevastik on praegu sellises seisus, et Tallinnamaal pole ühtegi laeva vees, saarte omad on kah sadamates ja kaatrid võivad enamuses juba kuival olla. Ma arvan, et kui helistada, saadavad nad igal juhul appi päästekopteri. Neid otsingutunde ei tahaks küll pärast kinni maksta.

Täpselt. Tulemus on ju teada... ehk tulemust ei ole. Isegi see kopteri tulemine on kahtlasemast kahtlane, need ju puhas vanaraud, millest üks juba mõned ajad Lennundusmuuseumis.

Edasi läheb küll pisut OT aga seotud siiski ka otseselt igasuguse päästeteenistusega. Kopter on hea asi aga absurdselt kallis Nii tema soetamine kui lendamine maksab haiget raha. Aga Eesti oludes oleks päris arvestatav alternatiiv vesilennuk. Hetkel riigi soetatavate patrullkaatrite taustal tundub riigil raha pöösteteenistuste arendamiseks leiduvat. Mina pakuks välja vajaliku ostuobjekti: täisuniversaalne amfiib-lennuväljalennuk B-103 Beriev. Hind USAs 695 000 USD = 9 milli krooni, see sisaldab ka vajalikke sertifikaate. Kas ta ka Euroopa jaoks on sertifitseeritud, jääb hetkel selgusetuks. Tegu on ainsa omataolise lennukiga maailmas ja selle on konstrueerinud maailma absoluutselt parimad konstruktorid (mida tunnistavad muu ilma asjatundjad).
Selge, et lennuk ei kõlba iga ilmaga päästeks aga kuni 0,6 meetrit lainega maandub ta igale poole. Seega enamuse ajast oleks selline lennuk võimeline suvaliselt veekogult hättasattunuid abistama. Lisaväärtus, lennuk kulutab tunnis u. 75 liitrit kütust kiirusel 240 km/h, mis on kaduvväike number koperdaja või patrullkaatriga võrreldes. Seega saab sellise lennukiga teha reaalset valvetööd, lennata piiril, otsida metsavargaid, midaiganes õhus vaja teha.
Ahjah, kuidas saaks lennuk KIIRESTI abistaga näiteks keset Soome lahte hättasattunud väikelaeva? Näiteks päästeparve viskamisega hädsolijatele. Enamusel siinse rajooni alustel ei ole parve ega tendrit. On vaid vestid ja rõngad aga need ei päästa surmast. Parv visatakse lennukilt (kelle min. kiirus on 110-115 km/h) otse pealttuult, et ta siis triiviks aluse juurde. Kui inimesed on turvaliselt parvel, siis on aega appi tulla päästelaeval. Kui selleni ei ole hädaline põhja läinud, on kõik koras. Võetakse alus sappa, parvelt inimesed pardale, parv lapitakse kokku tagasi (hooldatakse) ja ongi operatsioon läbi.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Hr.AMY, ja VAHVA MADRUS,ma arvan et saite mu jutu põhimõttest aru.
ROC kursusi olen ka läbinud korduvalt,seda just seepärast et muidu ei pikendata diplomi vahelehte.
Siin lehel aga ei hakka ei mina ega ilmselt ka mitte keegi teine ROC kursusi läbi viima.
Tartus parvega sõiduks ja ka mujal siseveekogudel sõiduks pole vhfi vajagi.

Imelik et inimsed ostavad suht kalleid moblasi ,aga kui jutt läheb paati raadio osta on jama lahti(kallis,milleks jne)

Kui on reaalne oht inimes(t)e elule, ja laevas on olemas VHF siis võib vabalt sellega abi kutsuda. Litsentsi ja raadioluba läheb vaja niisama mölisemiseks.

Helikopteriga on päästmine tasuta. Kuna jaht kopteripeale ei mahu, siis sellega peab paraku jumalaga jätma.

OT: Priit sul on jube pikad postid alati.
OT: Kuidas vesilennuk tormiga käitub.

No see pole küll mingi jutt, et kopter on mõttetult kallis. Mõttetult kallis oli see kui omal ajal iga õhtu kopteriga Peipsi pealt rahvast koju viidi, aga selle mure lahendas piirivalve hõljuk ära.
Inimelude päästmiseks pole ükski asi liiga kallis ja see, mida kopteriga teha saab - nt ligi 20 meremehe järjestikune vintsimine uppuvalt kalalaevalt üles - tormis, mitmemeetrise lainega ja tuulega 15 m/sek, pole millegi muuga võimalik. Ka mitte väiksema kopteriga kui Mi-8. Ja seda on tehtud, nt Tütarsaarte juures ca 5 aastat tagasi.
Ses suhtes on Eestil vedanud, et saime omal ajal need Mi-8 kopterid. Ja kuigi ühel said tunnid täis (ministeerium ei täinud remondiraha anda, saanuks aasta veel lennata), on need tegelikult väga head asjad. Sisuliselt on tegu lendavate tankidega, millel metsik kandejõud.
Nende meeskonnad aga on tõelised profid, kes on saanud vene aja sellise lennukooli, mida tänapäeval pole Eestis kuskilt võtta. Nüüd on nad omandanud ka suured päästmiskogemused ja lähevad vintsima palju raskemates tingimustes kui paljude teiste Läänemere-äärsete heaoluühiskondade kolleegid julgeksid.
Olen nendega lennanud kümneid tunde ja lasknud end merepäästeõppustel laevalt ja päästeparvest kopterisse vintsida. Kui kedagi üldse usaldada, siis neid.
Muide, konksu otsas kõlkuda on väheke kõhe küll, kui ainult päästevöö kaenla alt läbi jookseb, aga see-eest on kole hea tunne kui jalg kopteri uksepaku ära tunneb - nagu saaks koju oma diivanile.
Kui Eesti uued Schengeni päästekopterid saab, siis ilmselt nii palju inimesi enam korraga peale võtta ei saa, aga meeskonnad teevad ilmselt ka nendega imet.
Ahjaa, meenus et piirivalve lennusalga lennukil on varustuses spetsiaalne päästeparv ja olen ise pildistanud selle katsetamist Pärnu lahel. Nii et kui on huvi, siis parve saavad nad alla visata küll.

MI-8 on militaarkopter Vene sõjaväe tarbeks. Tore aparaat aga Eesti sugusel olematul riigil käib selgelt sellisega lendamine üle jõu. See allesjäänu peaks lendama ainult siis, kui teda tõesti tarvis on, siis, kui muud aparaadid hätta jäävad. Aga kopter on kallis ses suhtes, et mistahes uus vähegi arvestatav kopter maksab alates 8-10M dollarit. Näiteks Copterline allakukkunud versiooni uue luksusisendi eest küsitakse 13,5M dollarit. Samas need kaitsejõudude lendavad asjad ju on sääse ja kiili ristsugutised, kopteriks neid pidada ei saa.
Seega peaks riik oma päästeteenistuste tarbeks soetama rohkem odavamaid vahendeid ja selle mölaka jätma reservi. Uut sellise võimuga koperdajat ei suuda Eesti niipea muretseda... ja vaevalt Venemaa meile seda müübki.

Mis seda tormi puudutab: ta ju ikka lennuk mitte paat. Seega tormiga on ta suht kasutu aga seevastu normaalse ilmaga abiks riist. Sellisega on odavam sõita kasvõi Tallinnast laidudele, teha metsatulekahju vaatluseid jne. No ja Peipsil-Võrtsul oleks sellisega ka teha oi-kui-palju. Kuid oluline on sellise lennuki peaaegu olematu hind!

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...