ex SUURLAID kirjutas:
Ise ajakirjanikuna küll ei poolda mingit eksperimendi-värki. Neid on tehtud omajagu ja pärast on ainult sitamaitse suus. Ükskord kui sai püütud ametnikku, kes tõendeid võltsis, oleksin äärepealt ise kriminaalasja kaela saanud.
Piirivalvelaevastik on praegu sellises seisus, et Tallinnamaal pole ühtegi laeva vees, saarte omad on kah sadamates ja kaatrid võivad enamuses juba kuival olla. Ma arvan, et kui helistada, saadavad nad igal juhul appi päästekopteri. Neid otsingutunde ei tahaks küll pärast kinni maksta.
Täpselt. Tulemus on ju teada... ehk tulemust ei ole. Isegi see kopteri tulemine on kahtlasemast kahtlane, need ju puhas vanaraud, millest üks juba mõned ajad Lennundusmuuseumis.
Edasi läheb küll pisut OT aga seotud siiski ka otseselt igasuguse päästeteenistusega. Kopter on hea asi aga absurdselt kallis Nii tema soetamine kui lendamine maksab haiget raha. Aga Eesti oludes oleks päris arvestatav alternatiiv vesilennuk. Hetkel riigi soetatavate patrullkaatrite taustal tundub riigil raha pöösteteenistuste arendamiseks leiduvat. Mina pakuks välja vajaliku ostuobjekti:
täisuniversaalne amfiib-lennuväljalennuk B-103 Beriev. Hind USAs
695 000 USD = 9 milli krooni, see sisaldab ka vajalikke sertifikaate. Kas ta ka Euroopa jaoks on sertifitseeritud, jääb hetkel selgusetuks. Tegu on ainsa omataolise lennukiga maailmas ja selle on konstrueerinud maailma absoluutselt parimad konstruktorid (mida tunnistavad muu ilma asjatundjad).
Selge, et lennuk ei kõlba iga ilmaga päästeks aga kuni 0,6 meetrit lainega maandub ta igale poole. Seega enamuse ajast oleks selline lennuk võimeline suvaliselt veekogult hättasattunuid abistama. Lisaväärtus, lennuk kulutab tunnis u. 75 liitrit kütust kiirusel 240 km/h, mis on kaduvväike number koperdaja või patrullkaatriga võrreldes. Seega saab sellise lennukiga teha reaalset valvetööd, lennata piiril, otsida metsavargaid, midaiganes õhus vaja teha.
Ahjah, kuidas saaks lennuk KIIRESTI abistaga näiteks keset Soome lahte hättasattunud väikelaeva? Näiteks päästeparve viskamisega hädsolijatele. Enamusel siinse rajooni alustel ei ole parve ega tendrit. On vaid vestid ja rõngad aga need ei päästa surmast. Parv visatakse lennukilt (kelle min. kiirus on 110-115 km/h) otse pealttuult, et ta siis triiviks aluse juurde. Kui inimesed on turvaliselt parvel, siis on aega appi tulla päästelaeval. Kui selleni ei ole hädaline põhja läinud, on kõik koras. Võetakse alus sappa, parvelt inimesed pardale, parv lapitakse kokku tagasi (hooldatakse) ja ongi operatsioon läbi.