Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 46 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Järgmised hullud... aga õnnesärgiga
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 10:53 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Pressiteade

Lääne Piirivalvepiirkond

29.08.2007

Merehätta sattunud jahimeeskond päästeti helikopteriga


Eile, 28. augusti hilisõhtul sai Lääne Piirivalvepiirkonna korrapidaja teate Saaremaa lähistel merehätta sattunud purjejahi kohta.

Jahil viibinud kaks meeskonnaliiget päästeti Piirivalve Lennusalga helikopteriga.

Eile, kell 22.35 helistas piirivalvekorrapidajale naisterahvas, kes teatas, et tema abikaasa Ari koos sõbraga on purjejahiga teel Rootsist Eesti poole ning on sattunud merehätta.

Arilt saadud koordinaatide kohaselt asus merehätta sattunud jahimeeskond Saaremaal asuvast Kiipsaare majakast umbes 23 kilomeetri kaugusel loode suunas ning kahemastilisel, vees triivival alusel oli mootoririke ning rool ja purjed olid samuti purunenud.

Koheselt, peale teate saamist anti valmisolek jahil olnud meeste päästmiseks Veere sadamas baseerunud piirivalvelaeva PVL-106 meeskonnale. Kuna laevameeskonna sõnul kulunuks merel valitsenud halbade ilmastikuolude tõttu laeval antud koordinaatideni jõudmiseks ligikaudu 3,5- 4 tundi, siis teatati merepäästejuhtumist Piirivalve Lennusalga meeskonnale.

Tallinnast startinud helikopter jõudis sündmuspaika umbes ühe tunniga.

Sündmuspaigal selgus, et üks jahil viibinud meeskonnaliige vajas viivitamatut toimetamist lähimasse haiglasse, kuna kõik tundemärgid viitasid alajahtumisele.

Teine aluse pardal viibinud meesterahvas otsustas jahiga kalda poole triivida, kuna tänu kaasas olnud soojadele vahetusriietele oli tema tervislik seisund rahuldav.

Kell 02.03 maandus helikopter Kuressaare lennuväljal, kust kiirabibrigaad toimetas päästetud, 1968. aastal sündinud Aigori Kuressaare haiglasse.

Kuna tugeva, 14-21 meetrit sekundis puhuva loodetuule ja 5-7 meetri kõrguse laine tõttu merel ei olnud piirivalvelaeval ikka veel võimalik triivivale jahile läheneda, startis helikopter varahommikul Kuressaare lennuväljalt järele ka teisele meeskonnaliikmele, 1958.aastal sündinud Arile. Mees toimetati samuti tervislikule läbivaatusele Kuressaare haiglasse.

Jahti jäi sündmuspaiga lähedusse valvama piirivalvelaeva meeskond.

Rootsist ostetud ja veel ilma nimeta aluse meeskond oli teel Rootsist Eestisse.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 11:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5904
Asukoht: Saaremaa
Huvitav, kas siis viskeliin jahile tulistada ja avarist sleppi võtta ei olnud võimalik? Kas sellise ilmaga pukseerida üleüldse õnnestuks?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 11:55 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Muidugi on. Kuid see eeldab mõlema aluse koostööd. Ilma meeskonnata pukseerimine on juba väga riskantne tegevus. Ei tea ka kui väikse kiirusega nendes oludes on võimeline liikuma piirikate laev. Jahti ei saa ju pooleks tirida. Kuna meestel oli ilmselt võhm väljas, siis tundub kirjelduse järgi, et oli päris adekvaatne pääste. Ehk jäi jahtki terveks.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Järgmised hullud...aga õnnesärgiga.
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 11:59 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1822
Asukoht: Tallinn
Siin on tüüpiline näide merealasest harimatusest! Mehed on 24m paberid kätte saanud... Ja nad ei ole ka väikelaevajuhi foorumil osalejad, muidu oleksid natukenegi õppust võtnud! On ju kajastatud foorumil piisavalt Rootsist
Eestisse tulekut, eriti augusti kuu ilmaoludest lähtuvalt!
Viskeliini tulistamisest jahile ei ole kasu: pole meest, kes selle alusel õigesse
kohta paneks! Sellise kahemastilise jahi pukseerimise õnnestumiseks, peaks
mees pidevalt roolis olema, ka seda ei olnud! Miks peaks piirivalvurid riskima
oma inimeste meeskonnaks paigutamisega!
Küsimus suurele ringile: kuhu oleks tulnud antud juhul kinnitada pukser ots ja
millise sõlmega?!
Kaugele paistvat Harimatust kohtasin 25.-26. aug. Katajanoka sadamas Helsinkis, kus Eesti jahil oli oma jahtklubi vimpel ja Soome riigilipp pooles vinnas, nagu oleks mõlemas riigis leinaaeg! Teatavasti peavad mõlemad olema Saalingu Nokas!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 12:19 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 482
Asukoht: Pärnu
Ma ei oska midagi arvata meeste kogemuste kohta. Küll kinnitab see minu arvamust alamehitatud meeskonnaga sõitmise kohta. Vahetusmehed puuduvad, käed jalad on tööd täis, riided on läbimärjad, külm, jõud saab otsa. Selle tagajärjel ka moraal ja tahe.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 12:26 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 04 Mär 2004 16:09
Postitusi: 1212
Asukoht: Kiili metsas
Enne pukseri järele sleppiasumist võetakse purjed maha. Kui pukserots võetakse peale sõidul, lastakse purjed maha pärast otsa kinnitamist jahil. Bakstaagid võetakse peale ja purjed soritakse tugevasti poomile. Pukseeritaval jahil kinnitatakse pukserots ümber masti. Nii on jaht sama hästi roolitav kui purjede all. Kunagi ei tohi pukserotsa kinnitada vööriknaapi, piitengi, naagelpinki, staakide või vantide külge, sest need võivad järsu tõmbe korral puruneda. Et pukserots ei rikuks masti, asetatakse selle alla kaitseks kas purjeriide-tükke või roguskit. Kui pukserotsaks on vaier või väga käre ja must tross, siis seotakse ümber masti pehmest taimtrossist (näit. manillast) tropp, pukserots aga kinnitatakse selle külge. Jahi masti külge kinnitatakse pukserots puksersõlmega
Pukserotsa pikkus peab garanteerima jahile ohutu ning vaba manööverdamise võimaluse. Tavaliselt aitab, kui pukserots on kaks kuni neli korda jahist pikem. Vaiksel veel võib pukserots olla lühem, lainetusega, samuti kestvamal pukseerimisel peab see olema pikem. Pukserots jahile kinnitatud, tuleb jätta üks meeskonnaliige selle juurde vahti. Kui pukser hakkab liikuma, on vahimehe ülesandeks vältida järske tõmbeid. Selleks võetakse pukserotsa jahi tekile esialgu võrdlemisi pikalt. Kui pukser annab käigu edasi (tavaliselt küllalt järsku), laseb pukserotsal töötav meeskonnaliige pukser-sõlme sujuvalt järele. See leevendab pukseri järsku tõmmet. Suure lainetusega tõstavad lained pukserit ja slepis sõitvat jahti kord teineteisele lähemale, siis teineteisest kaugemale. Iga taolise tõste juures tekib pukserotsa tugev «rabamine», mille tagajärjel see võib kätkeda. Otsa säästmiseks tuleb niisugustes tingimustes teda kord sujuvalt peale võtta, kord järele anda. Seejuures tuleb vööris töötaval mehel hoolega jälgida, et pinguletõmbuv ots teda ei vigastaks. Pikematel pukseerimisotstel on otstarbekas asetada pukserotsa keskele mingi suurem raskus, mis väldib ülalkirjeldatud järske tõmbeid. Pukseerimise ajal tuleb piinlikult jälgida, et taimtrossist pukserots jahiga kokkupuutekohtades läbi ei kuluks. Kaitseks tuleb niisugustes kohtades siduda ümber taimtrossi tugevast purjeriidest mähised. Pukserotsa ei viida kunagi läbi klüüside või keepade. Need ei ole tavaliselt kinnitatud kuigi tugevasti ning võivad kergesti lahti murduda.
Pukseeritava jahi roolimisei tuleb kurssipidada otse pukseri järele. Kui pukser oma kurssi muudab, tuleb jahiga teha pööre samas kohas, s.t. mitte samaaegselt, vaid siis,kui jaht on jõudnud kohale, kus pukser pöördus. Kui jaht teeb pöörde pukseriga samal ajal, omandab see mõneks hetkeks viimasega paralleelse kursi, kusjuures pukserots lõtvub. Otsa uuesti pingutades tekib järsk tõmme küljele, mille tagajärjel svertpaadid võivad ümber minna.
Tugeva külglainetusega slepis sõites hakkavad purjedeta jahid külje suunas kõikuma. Seda on ebameeldiv taluda, peale selle segab see ka normaalset tegevust jahis. Külgkõikumise vältimiseks on otstarbekas tõmmata grootpurje asemele masti mõni kitsas ees-puri. See ei raskenda jahi roolimist slepis, küll aga annab jahile püsiva kreeni, millega külgkõikumine kaob.
Sisenemisel kitsasse jõkke või sadamabasseini tuleb pukseril vähendada kiirust ning vabastada jahid slepist juba varakult.
Pukserots antakse pukseeritavale jahile viskeliiniga. Viskeliini püüdmiseks tuleb pukserile läheneda selle alltuuleküljelt. Kui viskeliini ei saa käsutada ning suur lainetus teeb ohtlikuks jahi lähenemise pukserile, antakse ots üle poi abil. Poina võib käsutada tühja bensiininõu, veeankrut või päästerõngast. Pukserots seotakse selle külge ning lastakse laevast eemale. Jaht püüab selle ise merest. Avariis olevale manööverdamisvõimetule jahile antakse pukserots üle nii:. Pukser laseb otsa poiga ahtrist vette ning teeb siis ümber jahi poolringi. Pukseri jahist eemaldudes jõuab poi jahi poordi, kus seda on kerge püüda ja otsa pardale võtta.


Viimati muutis madis16, Kolmapäev, 29 Aug 2007 12:41, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 12:30 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 04 Juun 2007 09:27
Postitusi: 928
Asukoht: Tallinn ja Raplamaa
Sellise ilmaga pukserotsa üleandmine väga problemaatiline, otsa kinni püüdmiseks õhust või veest vaja niks-naks paar terast meeskonnaliiget, mitte läbi vettinud ja külmanud kolli...
Olen korra pukseerinud Aramisega neljandiktonnist Piritalt Helsinkisse,lõunatuulega... siit minna oli ok, aga enne kohale jõudmist hakkas jaht sabas surfama ja tahtis meile ahtrist sisse sõita...laine ka nii 3-5 meetrit.Ei olnud lõbus,veidi lõbusamaks läks, kui Suomenlinnas piirivalve sillas tast lahti saime.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 12:30 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 24 Sept 2006 09:21
Postitusi: 155
Asukoht: Tallinn/Pärnu
Raamat Purjetamine võhikutele annab sellise vastuse:
Tsiteeri:
Kinnita pukserots korralikult Kui koormus on mõõdukas (tuul ei ole tugev ja sind ei tõmmata madalikult lahti) piisab otsa sidumisest mõne tugeva objekti külge, millest parim on mast. Seo ots ümber masti nii madalalt kui võimalik, kohe vastu kajutilage või vastu tekki. Kui koormus on suur, võid seda jaotada mitmete objektide vahel, kasutades näiteks nii masti kui ka vintse kokpiti külgedel. Jälgi, et ots millegi vastu ei hõõruks.
Kasuta häid sõlmi Alati kõlbab paalisõlm või paar ringi koos kahe poolsõlmega


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Järgmised hullud...
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 12:47 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1822
Asukoht: Tallinn
Madis 16 Hinne: 5+
Klamber Hinne: 2
Ei tohi kunagi kasutada paalisõlme pukseerimisel. Pukser sõlm on kiiresti avanev, mida ei saa öelda kõvasti kinnitõmmatud paalisõlme kohta!
Palun teinekord mitte võtta näiteid Klambri poolt pakutud raamatust! Sealt
võib osaliselt saada desinformeerivat infot! See aga viib algajad suurede segadusse, millel võivad olla tormiga rasked tagajärjed!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 12:49 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Mär 2007 03:40
Postitusi: 178
Asukoht: Tartu / Haapsalu
kas keegi noid mehi teab ka või on mingit infot, mis jahti toodi?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Järgmised hullud...
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 12:54 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 28 Sept 2006 14:11
Postitusi: 252
Asukoht: Tallinn
Kalle Kuus kirjutas:
Madis 16 Hinne: 5+
Klamber Hinne: 2


Seega siis "Purjetaja käsiraamat" vs "Purjetamine võhikutele" - seis 1:0 8)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 13:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5904
Asukoht: Saaremaa
Pole sel võhikuraamatul häda midagi. Seda tuleb lugeda pisut tähelepanelikumalt kui diagonaalis lugemine võimaldab :
Tsiteeri:
Kui koormus on mõõdukas (tuul ei ole tugev ja sind ei tõmmata madalikult lahti) piisab otsa sidumisest


Võhikule tormise ilmaga merepäästel pukseerimist ei õpetatagi ;)

Mulle aga tundub, et piirivalvurid tegid küll omal tasemel head tööd, aga see tase vajaks tõstmist. Kui lugeda meediast, siis merehädaliste hobisõitjate päästmine on igal suvel üha sagenev nähtus. Oleks põhjust välja koolitada ka piirivalve "asendusmeeskond" koos oskustega tormiselt merelt või madalikult võimalikult tervena ära tuua sadadesse tuhandetesse või suisa miljonitesse ulatuv väärtus.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Järgmised hullud...
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 13:25 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 11 Nov 2003 18:15
Postitusi: 1298
nuh, hea terav nuga aitab alati kinnisöönud otsa vabastada. sama asja pärast ei panda ka pukserotsa ümber masti kui otsaks on vaier.

Kalle Kuus kirjutas:
Klamber Hinne: 2
Ei tohi kunagi kasutada paalisõlme pukseerimisel. Pukser sõlm on kiiresti avanev, mida ei saa öelda kõvasti kinnitõmmatud paalisõlme kohta!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 13:51 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 04 Mär 2004 16:09
Postitusi: 1212
Asukoht: Kiili metsas
Noh läks neil seekord pisut pahasti, järgmisel korral paremini. Ega see tee mereriigiks ei saagi kerge olla. Mõned jõuavad koju laevaga mõned helikopteriga. Elu selline. Peaasi, et merest eemale ei kohkuks ja jätkuks jonni õiget asja ajada.

Mis puutub 24 m hobilaevnikelube, siis see eeldab värskelt kaptenilt arenenud kriitikameelt. Meie pole neid seadusi teinud aga sellised nad on ja nende, südametunnistuse ja mõistuse järgi me ka elame. Mina ei jõua ennast koguaeg vanade kaptenitega vesteldes pahasti tunda.

Vot ei tea kuidas läksid korraga katki purjed, mootor ja tüür. Muidu kahemastiline võiks ikka niisuur küll olla, et 20 m/s kenasti üle elada. Eriti kui kaldani veel maad ja sügav meri ümber. Mitu meeskonnaliiget tarvis on sõltub kah eelkõige jahist. Mõnega võib vabalt ka üksi üle mere tulla.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 29 Aug 2007 14:09 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2556
Asukoht: Tallinn
Ehk oli asi peamiselt ärajahtumises? Mootor andis sooja ja siis loobus? Mine tea, kas ja kui palju neil purjesid kaasas oligi. Ega's kõik toodavad laevad pole miljonijahid - korras kahemastiline peaks päris kallis olema.

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 46 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group