KIPPER.EE

Et mitte rikkuda politseikaatri teemat kolisin siia.Köigepealt suur purjetaja ja köiketeadja PriitV.Vot sinu arusaamisega seltimehi olen mina oma suht pika amatöörliku(jahtkapten aastast 85) ja professionalse (traalinud,VAskapteniks 7aastat)meresöidu jooksul näinud küllaga.Ma vöin öelda täie tösidusega ,et seaduses nöutud varustusest on mul jahis alati nodi rohkem ja vahel on ka sellest väheks jäänud.Eriti puudutab see otsi .Mina lähen päevaks merele ka Haapsalu lahele päevaks ,aga arvestan paari päevaga.Ka seljariideid kraabin kaasa paari inimese jaoks(alati on selliseid seltskonnsas kes arvavad et kui kaldal palav,siis ka merel,kurat paari tunni pärast hambad plaksuvad suus)Eks söudepaadi meestele ole jah natuke üle pakutud seadusega.Jaht.kaater aga tuleb varustada korralikult nii otste apteegi kui varupurjedega.

Mootorpaadi mehed vöiks aga köikendale soetada ahtrisse rippum mingi pisikese päravurri juhuks kui paadisüda otsustab teiega koostöö löpetada.Ikka abiks rohkem kui ajuvabad aerud.Miks aga otsad mulle pinda käivad--sellepärast,et olen pika aja jooksul olude sunnil vägga paljust otsamaterjalist ilma jäänud Aitäh pole ka öeldud.Paadiomanikel pole lihtsalt otsi millega alust korralikult kinnitada vöi kui on siis möne puhul jääb küll mulje ,et prügimäelt leitud.Vötad siis jälle omad ja seod aluse kinni,et enda oma terveks jääks ja ka teine jääks terveks ega ujuks minema.Sama asi on vendritega.Pootshaak on ikka päris tihti kasutuses olev asi(sildumisel vöi politseikaatri eemale lükkamisel )Säraduled on nöutud ,kuid ise pooldan punaseid rakette(nii et mul mölemad)Ankur samuti väga vajalik,mul jahis kaks(mitte sellepärast et katamaraan)ja ankrupoi on ka.See selleks ,et oleks lihtsam ankrut kätte saada(pois kinni ja tirid tagurpidi välja).Kaart alati kaasas ja köps töötab.Kui sind Priit panna kasvöi kodulahes udusse istuma nähtavus max10m,vöid oma kaarti sirgeldada niikaua kui tahad nagunii ei saa aru kus oled ja ongi möistus munadega triiki.Tore kui keegi mäletab 1987a MV regatti mis toimus.Mehed-naised ärge pidage ennast merest targemaks.

_________________
Paadikuur OÜ,53316319

Elustan Igavestel Mereteedel purjetava Cat'i teemat Meresõidu varustusest...
Triivankur - on see Teie alusel ikka olemas...?
Videost näha mõningaid näiteid selle paljudest kasutamisvõimalusest...
http://www.irishmirror.ie/news/irish-ne ... t-11352456

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Ausalt öeldes hetkel ei ole. Autorehvidest tehtud triivankrud viskasin välja ja plaanin need asendada koonusereast koosneva jadatriivankruga. Põhjus, miks sellist tavalisele triivankrule eelistada, on selles, et tavalisele triivankrule mõjuvad lained ja tõmme on ebaühtlane. Jadas olevatest koonustest satuvad mõned alati laineharjale ja mõned alati lainepõhja ning see tagab stabiilsema töö.
Sellest on pikemalt juttu siin: http://www.jordanseriesdrogue.com/

_________________
Kohtume veel!

Minul on triivankur olemas ja ostsin selle peale seda, kui mu roolimehhanism katki läks. Õnneks juhtus see sadamas ja viga sai parandatud ilma suuremate kahjudeta, aga siis otsustasin ka triivankru osta. Lisaks pukseerimisele ja enda stabiilsena hoidmise, saab sellega ka kurssi hoida, kui ankru külge on kaks otsa seotud. Ehk et toimiks tüürina. Saan ankru kinnitada jahi taha nurga all ja siis saab pisut ka suunda valida, kuhu liikuda.

_________________
Tanel

Mul ka triivankur juba aastaid mootorpaadi pardal. Igaksjuhuks et, mootoririkke korral sita ilmaga vööri vastu lainet hoida. Igal aastal olen mõelnud, et peaks ära proovima kas toimib. Aga kuidagi on nii juhtunud, et karvase ilmaga on alati keegi pardal kes katsetamisi ei kannata. Ilmselt tuleb järgmisel hooajal spetsiaalselt proovima minna.

Õpetage mind pisut. Olen ka triivankrul tunde Väinas loksunud - merepäästeõppuste käigus. Paraku tahtis paat pidevalt külje lainesse pöörata ning sellest triivtorbikust suurt tolku polnud. Mis sai valesti?

Pole ise kunagi triivankrut kasutanud (polegi teist olemas), aga Irak kirjutab "Purjetaja käsiraamatus", et kindlasti peab triivankur olema varustatud ballasti ja ujukiga selliselt, et ankur korralikul vee all istub kõikse aeg. Muidu ei tööta (mis on igati loogiline). Ja vaatamata sellele tahab alus ennast ikkagi lainega risti keerata. Purjekat saab stabiliseerida tormi- või muu purjelapiga, mootorpaadiga on asi ilmselt keerulisem.

Ei tea, kas kas see aitaks, kui laseks kaks ankrut sisse (üks kummasti pardast) nii, et ankrud tasakaalustaksid üksteist?

Tõelise tormi ja murdlainetusega, siis kui häda majas ja viimases hädas üritataks triivankruga olukorda päästa, oleks väga ohtlik poordiga lainet võtta. Ma arvan, et niisama ajaviiteks ei taha mitte keegi avamerele laintesse hulpima jääda ja oodata ilma vaibumist, ikka oleks soov edasi liikuda sadama poole või vähemalt kuhugi saare taha lainevarju. Nii et siis triivankur on eelviimane õlekõrs enne päästeparve?

Muhvi paat ei püsinud triivankruga ehk seepärast, et viimane ei pidanud, oli näiteks väike ja libises liiga palju. Poi või ankru otsas ju külge päris ette ei keera, kuigi teatav keretuulega pendeldamine on.

Kahtlemata eespool jutt on õige:
......plaanin need asendada koonusereast koosneva jadatriivankruga. Põhjus, miks sellist tavalisele triivankrule eelistada, on selles, et tavalisele triivankrule mõjuvad lained ja tõmme on ebaühtlane. Jadas olevatest koonustest satuvad mõned alati laineharjale ja mõned alati lainepõhja ning see tagab stabiilsema töö.

Purjejahiga on triivankru kasutamine mu arust põhjendatud alles siis kui masti enam pole. Kuni saab rehvitud groodi sirgeks tõmmata, saab jahi 45 kraadi tuulde panna praktiliselt seisma. Aafrika tormides sain seda harjutada. Lisaks veel variant väike purjenukk ees pakki lasta. Purje all on jaht kreenis, ei lengerda, mis ainult triivankruga oleks ropp, ja lained murduvad vööritekile - nagu hane selga vesi.

Väga asjakohane teema, tellisin endale ka paar päeva tagasi sellise asja, nüüd oleks hea, kui targemad nõu annaks, kuidas seda kasutada.
Tellimise ajendiks oli üks luhtunud mootri katsetamise üritus, paar nädalat tagasi kus me sõbra paadiga Muuga lahel ameerika mootoriga merehätta jäime. Triivisime allatuult, risti lainega, külmkapilaadse pealisehitusega varustatud alusega, sellise hooga sadama kaide ja ehitiste suunas, et hirm hakkas. Hea oleks olnud hoog triivankuraga maha võtta ja rahulikult pukseerimist oodata.
Kui sügavus lubama hakkas, heitsin pardaankru kogu otsa pikkusega sisse, aga see sitt ei pidanud (jälle krt). Oli see nelja sõraga alamõõduline paadipoodide lemmik müügiartikkel, millest mitte mingit kasu polnud.
See Muuga kai pole mingi väikelaeva unistus, seal on hiiglaslikud terasest põrkeleevendid, mis korralikult plastik keret töötlesid. Õnneks sain paari - kolme meetri kõrgusest kaist üles ronitud ja paadi käsitsi varjulisemasse nurgatagusesse kohta tiritud. Kuniks merepääste meid ära pukseeris.

...katsun siinkohal "triivtorbiku" asjast tsiteerida omas redingeeringus Arnold Irakut...
Tormi- ehk triivankur on tugevast purjeriidest või presendist õmmeldud koonusetaoline kott. Koti ava lahti hoidmiseks asetatakse sellesse mingist kõvast puust (tamm, saar) rist või tsingitud terasvits. Ankrusopis (tipus) on väiksem ava, mis on ümbritsetud jämeda liigiga. Alates ankrusopist kulgevad ankru suuni neli tugevat liiki, mis ankrusuu ees moodustavad aasa. Sellesse aasa kinnitatakse ankruots.
Ankrusopist ulatub jahile teine, peenem ots (vangliin), mis ankru töötades on lõtv. Seda kasutatakse ankru välja tõmbamiseks sopp ees - nii nõuab see vähem jõukulu.
Kotisuus on tasku, millesse metallpallast (täiendan: seatina), ankru viimiseks veepinna alla.
Et ankur ei vajuks liiga sügavale, kinnitatakse selle külge väike poi, mille ujuvus on piisav, et hoida veepinnal (selle lähedal) ka tormiankru pallasti.
NB! Ankru suurus peab vastama jahi suurusele.
Üldiselt peaks tormiankru suurem ava ehk ankrusuu olema:1/10 jahi veeliini pikkusest või 1/3 jahi laiusest.
Koti pikkus peaks olema [b]1 1/2 kuni 2 korda suurem ankrusuu laiusest.
Ankrusopis asuvapära-ava diameeter peab olema 10 korda väiksem, kui suuremal ankrusuu aval.
Ankrut parajas sügavuses hoidva poi otsa soovitavaks pikkusekson 5 meetrit.
Ankur peab kõige paremini, kui teda jahiga ühendava otsa pikkus võrdub laine pikkusega
Kinnitatud vöörist tormiankrule, peaks jääma alus lainetuses seisma peaaegu nagu ankrusse - vöör vastu tuult: tegelikult ei taha purjedeta alus seista kuigi hästi tormiankrus, vaid kipub ikka kalduma.
Kahemastilisel alusel saab seda vältida pingutatud sootidega tormipurje tõmbamisega besaanmasti. Ühemastiline alus seisab suhteliselt hästi tormiankrus, kui talle pingutatud sootidega tormifoka ahtrisse tõmmata.
Ahter ees tormiankrus seismine tuleb kõne alla ainult selleks sobiva pärakujuga (wellboot ahter) alustel.
Omalt poolt lisan: 1. mootorpaadi mehed, aer ahtrisse püsti ja tormikuub sellele otsa...
2. Purjetajatele soovitan: suurpurjele või triselile rehvid sisse (olenevalt olukorrast), tormifoka ette ja sõitke (purjetage) olukorrast välja...
3. Mootorpaadi mehed peavad mootori "surma korral" kasutama triivankrut, purjetajad võivad seda teha, eriti siis, kui enam purjesid ei ole, mast on maha tulnud ja vesi saab otsa, aga kurssi jääb üle... siis on "maandumine" pehmem...

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Tänud Kalle!

Arnold Iraku raamatu peatüki Sõitmine tugeva tuulega- autor on purjetaja ja taasiseseisvunud Eesti Panga esimene juht Uno Mereste. Vaata sisukorda! Selles on ka jutud triivankrust, mida hr. Kalle Kuus selgitas. Raamat ilmus 1975. aastal. Sellest ajast saati on mõndagi muutunud. Kasvõi see, et nüüd saab triivankrut valmiskujul osta! Ka selle ehituses on muutusi, sest on uusi materjale kasutusele võetud. Põhitõed on aga samad. Hulk aastaid olen kõikvõimaliku veesõidu varustuse uuemate suundadega kursis olekuks sirvinud esimese valikuna meie foorumi lehe ülaservas olevat Pro Marine Trade lehte. Lihtne leida, mida otsid. Lähtun eeldusest, et nende kaudu tellitavad kaubad on asjatundlikult valitud. Mõne asja olen ostnud, mõne asja ka ostmata jätnud. Neilt siis:
https://www.promarinetrade.com/est?id=6 ... triivankur

Fotodelt ei saa aru, kas ankru sopis on ava. Vangliin vist puudub. Väga harval kasutamisel sassimineku oht väiksem? Puitristi asemel vist elastne plastvõru. Kuidas on raskusega- ei tea. Sõber pole veel ostnud, ehkki plaanib. Mul siin pisijärvel pole nagu vaja...

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Ohoh! Ma olen neid ikka paatidega kaasa pannud, aga tundub, et pooliku lahendusena.

Ma ütleksin siiski nii, et siin meie oludes on triivankur mootorpaadimehele tänuväärne abivahend ja sugugi mitte eelviimane kõrs enne parveminekut.


Minu visioon asjast on selline:

1) Kui mootor ära lõpeb ja oled ankrusse jäämiseks liiga sügavas vees ning paadil tekib arvestatav triiv, siis triivankur sisse. Sellega peaks teoreetiliselt aega võitma, ei muud. Triiv muutub aeglasemaks, aga ei kao päris ära.

2) Kui sügavus jõuab mingi 5...10 meetri peale, siis kohe päris ankur sisse ja ootad abi ilusti edasi.

Kiitke mu mõttekäik heaks või laitke maha Igatahes paistab nii, et pean seda triivankurdumist koos Muhviga väina peale harjutama minema ja ükski asi pole nii lihtne, et vaatad korra vidinale otsa ja kohe kõik selge....

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Sain selle Promarine triivankru täna kätte. Pallasti pole, koonuse suud ei hoia miski lahti, aga vaikse tuninguga saab tast ilmselt asja, kuna materjalil pole viga ja muud välised omadused on vist olemas, mida siin varasemates postitustes kirjeldati.

Piisav kütusetagavara pole vist merele minnes enam hädavajalik varustus, sest kütuse lõppemise korral saab abi ka suurtelt reisilaevadelt:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=79970022