KIPPER.EE

http://www.kipparilehti.fi/ajankohtaista/tarkea-varoitus.aspx

Teate, sobrage seal Kippari võrgulehel veel. Neil oli mingis eelmises või üleeelmises numbris päästevestide test. Kui ma õigesti mäletan, siis võitis HH ja ja ka viimaseks jäi HH. Erinevad mudelid. Kusjuures oli selline lugu, et viimase otsa vestid kippusid teadvusetut vettekukkunut päästmise asemel uputama, ehk siis keerasid näo vette mitte veest välja. Kes tahab raha eest saada seda mida ta tegelikult ostma läks, soovitan järgi uurida.

Laste vestidest oli jutt. Otsisin ise üles ja soovitan uurida : http://www.kipparilehti.fi/veneet-ja-ko ... lisia.aspx

Ostsime just lapsele vesti ja viskasime sellega basseini, keeras selili küll. Sellega on ehk hästi, aga küsimus on rohkem B kategooria jahtidel nõutud 150 N paukvestide osas. Kuivõrd on nende töökindlus siiski tagatud? Pisut kõhe on tõmmata seda automaatikat selga ja jääda lootma, et see tõepoolest vajalikul ajahetkel oma töö kindlasti ära teeb.

Millised on arvamused ja kogemused ning ehk on ka soovitusi margi osas.

On küll. Kui tegu on sõnakuulmatule lapsele vesti soetamisega, on parim mark midagi pisikest betula sugukonnast. Miilitsatele ette näitamiseks pole oluline mitte mark vaid öirotähis... Ujuvad nad kõik, kui tahtmist jahi taga soojas vees tuulevaikuses lohiseda.

B-kat jaht ei ole mingi pisike paadike, kus reeling puudub. Seega ilusa ilmaga peab olema nii ise kui laps kasvatatud ja mõtlemisvõimeline. Liikudes hoitakse kogu aeg kusagilt kinni.
Kui aga juba tuuliseks-märjaks kisub, siis on kõige õigem kasvatamatud tited kohe kinni siduda või suisa kajutisse järele mõtlema saata. Sõna kuulavad noored võivad veel mõni aeg kokpitis istuda, kui mõistavad kusagilt kinni hoida. Muidugi, kui on plaan äsja roomama või käima õppinud järeltulija lasta omapäi eestekile liikumist "treenima", soovitaks lisaks osta ka suurema avause ja pikema varrega kahv.

Sa Norras mägedes oled käinud? Vaat seal on mõned majad-aiad otse kuristiku serval. Aga norrakas on tark inimene: selle asemel, et last toas hoidmisega ahistada või talle langevari selga monteerida, panevad nemad omad jõnglased ketikoera kombel oheliku otsa jooksma. Ja ohelik on täpselt nii pikk, et laps saab roomates nina üle kaljuserva panna ja alla sülitada. Kõik on rahul, isegi ametnikud-lapsekaitsijad. Muidugi, norrakad ei pea ka brüsseli europedede diktatuurile alluma...

Priit, suisa vihkab külgeõpetatavat abituse ja lolluse sündroomi. Milleks kurat siis inimesel AJUD on??? Ma ei pidanud 4-aastase poisina Vanemuise vöörikantslis istudes ka mingit kuradi vesti kandma. Suurema tuulega seoti nöör sappa aga ma hoidsin kogu aeg kinni. Ja kae perra, siiani elus! Ja Vanemuise vöör oli tänaste jahtidega võrreldes ikka väga kõrgel ja sukeldus sügavale lainesse... ning asus kokpitist kaugemal, kui enamus tänaseid jahte üldse pikad on. Muidugi, 15 m/s tuulega istusin nööri otsas kokpitis ja korra tuli hädaolukorras suisa roolis seista. Seda küll 7-8 aastasena. A näe, elus! Sest ema-isa nõudsid korda ja käsu täitmist ja mina polnud mingi stainerkooli psühhopaat.

edit: Ja üleüldse tuleks Jüri Makarov ketseriks kuulutada, sest juhtis alaealisena purjekat ja kandis päästevesti asemel madrusesärki. Ja kurat, laulis veel seejuures... ning andis tulevastele põlvedele halba eeskuju.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Mõtlemisvõime on kindlasti positiivne omadus, aga see ei aita eriti küsimuses kas paukvest mõtleb lahti minna või mitte, kui seda tõesti vaja peaks olema.

Oma just püstiseismist harjutava lapse loodan küll ehk mõtlema õpetada, aga see selleks ja tema vestiga on hetkel bro.

Mind huvitavad kohustuslikud 150 N paukvestid ja nende töökindlus.

Andmed on pärit 2007.a. esimesest ja teisest ajakirjast Vene.
Testitud oli päris palju veste, võtjaks osutusid järgmised automaatvestid:
Viking Conquest PV9272, Crewsaver Freedom
Ajakiri soovitab veel selliseid, nagu:
Crewsaver Crewfit, CSR 150, Marinepool Premium.
need 5 keerasid testija näoga üles! Teistega oli nii, kuidas oli!
Ise kasutan Viking Conquest`i.
Nüüd nendest, mis väljendasid suurt pettumust testijates:
Baltic 150 Winner, BFA Eco 160, eriti hoiatati Hiina automaatvestide eest!
Pole mõtet osta ka Hiinas valmistatud ühekordseid veste, neid enam pakkida ei saa!
Iga aastast kontrolli teostan vestidele Viking Life`s, Mäealuse 30C, Tallinn.
tel.6703622
www.viking-life.com

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Korras automaatika on nii töökindel, et avaneb ka üle pea käiva suure laine peale (st ikka ise saad korralikult märjaks). Ise paar korda sellist situatsiooni näinud (vahva ehmatus kaasneb sellega ). Ka loetakse automaatvesti müües sõnad peale, et kui vest kasutust ei leia, siis ära seda pilsi lähedal või muus väga niiskes kohas hoia. Kõige parem on seda hoida selles kerge kinnitusega ostukotis.

Täpselt, Priit! Ja kui veel kuulata isade-emade jutte kuidas nad jala läbi rinnuni hangede huntide ulgumise saatel varahommikuti külakooli läksid.... Või hobusevankriga....
Need tänapäeva abitud mömmakad, kes endale autod ostavad selmet, et jala lumes sumbata või nagu mees muiste hobusega logistada ja siis maksavad veel pool auto hinda igasugu turvapatjade ja kolmetäheliste ohutussüsteemide eest. Man-nee-tuuu

Mäletan juba viidatud testist, et tegelikult võib olla vesti avanemismehhanism kahesugune, kas avanev lihtsalt vee peale või avanev vee alla sattudes (ma ei tea täpselt, kuidas, kas mingi rõhu peale vms). Neil viimastel siis lihtsalt pritsmetest või lainest avanemise ohtu pole.

Paukveste on kolme tüüpi: manuaalsed, automaatsed ja hüdrostaadiga. Väikese paadiga kalal käies kasutan manuaalset Vikingi vesti (hind ~800 krooni) ning purjejahil öösel ja tormiga hüdrostaadiga Vikingist ostetud vesti (hind ~1500 krooni). Hüdrostaadiga vest läheb lahti rõhu muutuse tõttu siis kui hüdrostaat on ~30 cm vee all ja sellepärast ei ole karta üle kokpiti löövat lainet, mis võib avada tavapärase automaatse paukvesti.

Äitäh asiste vastuste eest, sain pisutki segemaks pildi. Kogu meeskonnale vestide ostmine on suhteliselt kulukas nii ehk naa, olgu siis vähemasti usladusväärsed asjad.

Sellest diskussioonist vest seljas või mitte ei saa ma kuidagi aru. See paukvesti vöö ei sega küll kedagi ja kui lendadki üle parda ja no segab, siis võta ära. Kui aga näib et asjalood on p...., siis vastupidi enam teha ei saa.

Paugukaid on ka integreeritud rakmetega, siuke manuaalne peaks ka Priidule sobima, siis saab ise otsustada kas on vaja nööri tõmmata või mitte. Väga vähesed üle parda minejad on minemise hetkel teadvuseta, see kaob ajapikku nii kui keha jahtub. Väga külm vesi võib muidugi hinge kinni lüüa.

Last ohutuse kohta soovitan raamatut "Kids in the Cocpit", autor on 3 last merel üles kasvatanud, ohutusmeetodite üle järgi mõelnud ning neid praktikas katsetanud. Ta ei suru ka omi seisukohti peale vaid suhtub mõistvalt ka neisse kes ei kasuta kunagi vesti või ohutusvööd, inimesed lähevadki vahest selleks merele et ise otsustada saaks.

Üks järjekordne paukvestide test, mitte just väga heade tulemustega...

Tasub lugeda ja videot vaadata ning natuke ka oma vestide peale mõelda.

Algatuseks tuleks muidugi mainida, et vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele "Nõuded väikelaeva varustusele..." peavad väikelaeval nõutud päästevestid ja ujuvusvahendid olema sertifitseeritud ja vastavalt markeeritud ning olema hooldatud vastavalt valmistajatehase kasutusjuhendile. Kui valmistajatehase kasutusjuhend näeb ette, et vesti tuleb regulaarselt viia volitatud hooldaja kätte kontrolli, siis tuleb seda ka teha, kuid mitte kõik tootjad ei ole sellist nõuet kehtestanud.

Kindlasti ei tasu aga arvata, et kui kontrolli ei ole nõutud või näiteks kord kahe aasta jooksul ette nähtud kontroll on läbitud, siis on kõik korras. Et olla kindel paukvesti töökorras olekus, tuleks seda igal juhul ka ise regulaarselt kontrollida!

Mõned soovitused paukvesti kasutajatele, et keegi ei satuks vees olles halbade üllatuste osaliseks:
* Kontrolli vähemalt hooaja alguses, et paukvesti "põis" peab õhku. Selleks tuleks vest täis puhuda ja jälgida, ega see liiga kiiresti ei tühjene.
* Kontrolli vähemalt hooaja alguses, et päästikumehhanism on töökorras ja liigub vabalt. Selleks kruvi päästiku küljest ära CO₂ balloon, liiguta päästikut ja vaata, kas ballooni otsa läbistamiseks mõeldud nõel liigub.
* Kontrolli vähemalt hooaja alguses, et vesti küljes olev CO₂ balloon on terve.
* Kontrolli regulaarselt (kui mitte enne igat sõitu, siis vähemalt kord kuus), et CO₂ balloon ei ole päästiku mehhanismi küljest lahti loksunud.

Ja muidugi võiks meeles pidada, et kui oled vesti avamiseks mõeldud päästikunööri näiteks vesti transpordi ajaks peitnud vesti katte sisse, siis selga panemisel tuleks see sealt kindlasti välja võtta. Õnnetused juhtuvad ikka ootamatult ja juba külmas vees hulpides ei ole vesti päästikunööri otsimine just kõige meeldivam tegevus!

Igatahes tänud testijatele, et see teema jälle veidi kajastust on saanud.

Nii peabki juhtuma kui ostetakse hinda, mitte vesti ennast. Soomlane ütleks selle peale, et "rahalla saa".

_________________
Ükski , mis mul varem oli , polnud piisavalt pikk!
www.paadikeskus.ee

Ostetakse hinda??? Minu meelest ei ole Osculati hind just see mida ihaldada.

Ise jälle ei kipu neid volitatud esindajaid väga usaldama.
Kahel koos ostetud Marinepooli vestil oli probleem selline, et ballooni keere viskab üle. Selle avastasin kogemata ise. Plastikus olev keere oli kas välja veninud või oli juba algusest peale liiga suure läbimõõduga saanud. Ehk siis balloon oleks hädaolukorras suure tõenäosusega lihtsalt välja pudenenud.

Edit: väike viga probleemikirjelduses - mitte balloni keere polnud vigane, vaid tableti oma. Seega ilmselt nöörist tõmmates oleks asi toiminud...