KIPPER.EE

Kalavõrgud on küll tähistatud, aga siiski tuleks ettevaatlik olla udus ja pimedamal ajal. Põhjarannikul on võrgud suveperioodil kogu aeg see järgnevates kohtades

1. Hara laht, allvelaaevade sadamast piki randa põhja suunas
2. Eru laht, Haldi saarest piki randa lõunasuunas
3. Käsmu laht, Kaptenikülast nii põhja- kui ka lõunasuunal piki randa
4. Viinistu sadamast lääne suunas
Võrgud on enamasti rannast enam vähem nii 50-300meetri kaugusel rannast.

Kes Leetu purjetab, siis seal on levinud salavõrgud. St mingeid märke pole ehk neid ka kõige parema nähtavuse juures ei tuvasta muud moodi, kui et ühel hetkel langeb kiirusel ja hakkate tagasikäigul liikuma See siis tähendab, et kiil/pulb jäi trossi taha kinni ja teeb jahile "vibu". Eesti jahid käisid suvel leedukaid "testimas". Üks jaht jäi 3 korda kinni. Kord jäi tross isegi kruvi ümber ja tuli vee all seda saagimas käia. Teine kord tuli hommikuni oodata, et Leedu piirivalve neid lahti tõmbaks.

Sisse pannakse sellised võrgud GPS-i toel ja korjatakse üles vastavate konksudega.

Ei taha ninatark olla, aga seda konksu nimetati tragiks.

Pärnu lahes ka võrgud.
Märgistatud ebakorektselt, ei saa aru kuhu poole mõrd jookseb.
Kalurid ütlesid, et merepool peab olema kahe lipuga toigas ja maapoolses otsas vastavalt ühelipuga. Pärnu lahes on reeglina ainult 1 kahe lipuga toigas, siis mõtle kus poole ta jookseb. Ja tihti ei jookse ta mitte ligema vaid hoopis kaugema kalda poole.
Ja mõrra karjaaia tiivbade otsad on peaegu, et märkamatu kobaga tähistatud.

Kalurid võiks ikka korektsemalt oma võrke ja mõrdu tähistada.
Aga nad parajad pohhuistid.
Aga nagu ütles üks kalur : Sulle on meri lõbu, mulle töö.

_________________
Me kinnitame, et tõe teatud aspektid on teispool mõistust ega saa olla mõistusest mõõdetud.
(A.Norak)

Mõned kalurid tähistavad oma võrgu merepoolse otsa ühe lipuga vardas ja maapoolse otsa ümara võrgupoiga.

Tulin just eile Tõstamaalt Pärnusse. Ilma eriliselt otsimata, niipalju kui ikka ette vaatad, kokku 4 üksikut lippu. Mingit poid vms. asja võrgu teist otsa tähistamas pole. Tõsi, veidi lainetas ja sadas ka, aga kahe viimase lipu korral otsisin juba binokliga teadlikult ja ei midagi. Paistab, et pannakse üks lipp merepoolsesse otsa ja maapoolemehed vaadaku ise, kuidas saavad. Kuigi minu süvisega annaks kenasti lõigata, tundus kavalam laevatee läheduses püsida.

_________________
Huvilaevniku andmekogu - www.insulaar.eu

Paar aastat tagasi Pärnu lahel koha püüdes sihukest varianti kohtasin - ühel pool paati oli ilusasti mõlemast otsast tähistatud võrk ja teisel pool samuti. No ma arvasin siis, et kahe võrgu vahelt läbi sõidan, aga võta näpust, kahe võrgu vahe oli ka kinni tõmmatud. Kuna koha võrk on sügaval siis paat läks ilusasti üle aga kahest heast koha landist olime ilma.

Kunagi kui merega tutvust tegema hakkasin, õpetas mu esimene kapten, et lase alati võrgu lipust läbi. Kui asjaga väga tuttav pole, on see vähemalt Pärnu lahel senini kindel värk olnud. Eks need asjandused seal vees on mittekalamehele kõik sarnased. Kes asjaga rohkem kursis, see oskab vahet teha kus põhjaõng või võrk või veel miskit. Et osasid ei maksa tähele panna ja teisi kindlasti. Lipust läbisõidu loogika seisnes selles, et seal veab võrguankur otsa juba nii sügavale vee alla, et taha ei jää, ükskõik siis kummalt poolt sa ka läbi ei sõidaks. Vast peaks kaatri või mootorjahiga sõites korraks käigu välja võtma, et ankrupoid kogemata taha ei haagiks. Ja teinekord on nad tõesti selliselt nihkes üksteise taga, et tuleb kenat slaalomit lasta. Öösel on ikkagi mõistlik laevateel püsida. Mõned korrad olen ka salavõrke tundnud. Vähemalt olen siis neid kahtlustanud. Need on ju üldse ilma tähisteta. Kuid pandud siis nii sügavale, et mootorpaat üle läheb ja kiiljaht vaid korra jõnksatab.