KIPPER.EE

Kas see kehtib ainult purjekate, laiemalt väikelaevade või lausa kõigi laevade kohta? Kui viimast, siis on lõunanaabritel oma sadamatega küll ... lugu.
Tuled näiteks Stokholmist laevaga ja pead poolteist päeva reidil passima, kuna tuult on 18 meetrit sekundis!
Kuidas nad sel moel üldse graafikust kinni saavad pidada?

Kevadel Liivi randa mööda kolades jäi mulje, et siinpool Kura säärt Liivi lahes ikka veel mõne poolsaare taha või neeme varju tehtud sadamakese leiab, ent Kura kurgust väljaspool võib vist tõesti tormiga ainult jumala pääle loota...
Konkreetselt siis: Mersragsis tundus, et võiks häda korral tormipaos hakkama saada. Seal seisis ka mitmeid katamaraane. Sissesõit ei tundunud ka kaelamurdev olema.
Roja? Sääl nii palju Eesti meremehi peatunud, las räägivad nemad.
Engure?

Ehk võiks Läti ja Leedu sadamates randumiskogemustest ja muljetest eraldi teema teha?

Täna hommikune uudis: ka Ventspils pidavat minema lukku 14m/s tuulega!
EMA koolipingi nühkijate arvamus: leedukat ei lubatud Klaipedasse sisse sõita, vaesel mehel ei jäänud muud üle, kui pooltagant tuulega Liepajasse minna ja kuna teoreetiliselt torm oli seal veel suuremaks läinud ja mehed ära külmumise piiril, otsustati keelule vaatamata sisse minna! Igatahes pidi meestel nuga kõri peal olema! Ventspilssi või Pavilostasse poleks ka mõtet olnud, sama jama! Ainuke pääsetee oleks neil olnud Kura kurgust sisse Liivi lahte tulek. Seda nad ei saanud aga oma alusel valitseva märja, külma ja ka jahi väiksuse tõttu teha, nad poleks lihtsalt välja kannatanud! Arvati, et neil puudusid ka kuivülikonnad (vt. Vikingist) nii hilise aja (nov.) meresõiduks!
Nüüd kolin sadamate rubriiki üle ja jätkan järgmisel vahetunnil.

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Kas on teada kui suure jahiga tegemist oli? Ise olen omal ajal maadelnud Albin 57-ga tagantlaines Pärnu muulide vahele sõitmisega. Kuidagi ei tahtnud mahtuda

Hetkel veel ei tea selle aluse pikkust, aga suur ta ei võinud olla, kui 3 mehega ära mindi tooma!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

koogel-moogeli kaardirakenduse satikapildid, nendele kes ei tea:

Liepaja:
http://maps.google.com/maps?ie=UTF8&ll= ... 4&t=h&z=14

Klaipeda:
http://maps.google.com/maps?ll=55.72766 ... 38452&z=15

Ventspils on kehvem:
http://maps.google.com/maps?ll=57.39854 ... 2&t=h&z=14

Esimeses on näha ka ristlained jne.

Postimehe artiklid on siin:
18.november2008 Lätis uppus tormivarju minna püüdnud jaht http://www.ilmajaam.ee/?id=50007
22.november2008 Leedu merehädalised ootasid abi kolm päeva http://www.postimees.ee/?id=51005

Liepaja ajalehe venekelsetest uudistest:
http://www.liepajniekiem.lv/rus/novosti ... ?ins_print
Selles siis jutu, et jaht oli tõesti teel Gotlandilt Klaipedasse.

samas kandis on randa aetud miski pargas:
http://www.liepajniekiem.lv/rus/novosti ... ?ins_print

Ja Liepajasse satuti samuti tahtlikult. Kahjuks ei selgu muud detailid ja ka mitte see, kas avarii juhtus augu vahel või suvalises kohas. Kui suvalises kohas, siis võib edasi kahelda navigeerimisoskustes, kui augu vahel, siis sõiduvõtetetes.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

No nii veelkord! Kuna leedukad tulid Gotlandilt (kui nad tulid?!), siis Klaipedasse minekuks tuli neil seilata Gotlandi Lõunatipust lahedat krüssi ja Põhjatipust tulles tihedat krüssi. Mõlemad kursid tuule suhtes olid Klaipedasse minekuks seoses tormi ja suure lainega väga halvad, eriti viimane! Nad sõitsid suhteliselt loperdavate purjedega, sest nagu purje oleks peale võtnud, oleks jaht kohe ka rehvitud purje puhul hirmsas kreenis olnud! Seepärast ei saanud nad arendada sellist kiirust, mis oleks üle käinud suure laine triivist ja kokkuvõttes avastasidki end Liepaja alt! Arvan ikkagi, et tegemist polnud tahtliku Liepajasse sõitmisega! Muidugi pole välistatud ka see, et nad juba Gotlandilt võtsid kursi Liepajale. Olles kokku puutunud aga purjetavate leedukatega, arvan endiselt, et nad pürgisid iga hinna eest minna Klaipedasse, kukkus välja aga teisiti! Kõik kolm auku olid selle tuule ja lainega raskesti läbitavad! Ainuke õige sõiduvõte nendes tingimustes oleks hirmsa kimaga august läbi seilata, hoides võimalikult augu pealetuule poole ja toetades seda kima veel lisaks mootoriga. Nagu ma varem olen kirjeldanud ei tohi kokutama jääda, nemad aga õnnetuseks tegid seda ja hirmus ristlaine viis nad allatuule august kõrvale vastu lainemurdjat! See on kõige tõenäolisem nende laevahuku versioon! Aga eks varsti peaks saama ka tegelikku olukorra kirjeldust!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Vene keelses uudises oli ju, et tulid Gotlandilt ja otsustasid Liepajasse varju minna. Pole need leedukad nii teistmoodi midagi, mehed nagu muiste
Sõiduviga tundub kõige tõenäolisem ja just nii nagu ütlesid: sellist kohta peab ( ka mootorpaadiga ) võtma jõuga ja kiiresti. Nii kui põdema jääd, on täpsus kadunud. Ma olen küll purjetamises tõeline võhik, aga minu meelest peaks selle augu läbimisel sellistes oludes mootor kohe kindlasti abiks olema.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Mootorist ei ole sellise tuulega purjega liikudes, küll mingit abi. Pigem on mootor ikka purjega aluste puhul tuulevaikuses ja vaikse tuulega liikumiseks.

_________________
pilsis pole õlut

Antud juhul on purjel rehvid sees! Sadamasse sissesõitmisel pead aitama mootoriga kaasa, sest jahi kiirus võib ristlainete löökide mõjul väheneda ja kui sellele kompensatsiooni mootori näol ei ole, on asi paha!
Muidugi päramootoriga on asi väga nutune! Olen mootori abi ise kasutanud
Tormilinnuga sadamates sissesõitudel, taolistes oludes, kus puri on rehvitud, või on üleval ainult väike geenua ja mootorist üksi on väheks jäänud (õnneks on neid kordi vähe ette tulnud) ja julgen seda ka Teile soovitada! Liepajas igatahes oleksin nendes oludes niimoodi toiminud!
Loomulikult avamerel pole mõtet mootorit koos seilidega käijata!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Mina ilmselt (oma kogemuste vähesusega) ei oleks säält Liepaja aukudest läbi tükkida üritanud. Need ju keset merd, kui õnnetus juhtub, ei saa keegi aru ega märka appi tulla (nagu juhtum tõestaski).
EHK... vaid eeldusel, et sisemootori jõud suudab paati kindlalt kursil hoida. Seda oleks saanud enne katsetada. Aga pimedas ja tormiga ei ole need läbikäigud ilmselt nähagi, igal pool üks lainevahupilv. Nii et parem kaugele hoida.

Iseasi, mis siis paremat oleks teha saanud. Ilmselt kõige mõistlikum olnuks ümber Kura kurgu sõites tormivarju pääseda. Teine võimalus: sõita öö läbi Kura poole, aga kui ärakülmumine ähvardab, üritada päevavalgel siiski Ventspilsi sisse keerata. Ventspilsi lainemurdjad on märksa (lausa mitu korda) kaldale lähemal, seega ka hoopis suurem tõenäosus, et õnnetuse korral ei pea abi kaua ootama ja võib ka ise maale jõuda. Ka paigutus on lihtsam, ühe suure avaga.

Natuke segane on see lugu siiski. Mehed tükivad ärakülmumishirmus meeleheitlikult sadamasse sisse, samas peavad pärast avariid tervelt 3 päeva lainemurdjal vastu ja pole ära külmunud ühti?! Minu arust ähvardab alajahtumine ikka tsemendi peal lainete ja tuule käes 10 korda enam kui ükskõik kui tormisel merel oleva jahi kajutis. Kokpitis on muidugi külmem ja märjem, aga seegi on lainemurdja otsas turnimisega võrreldes tunduvalt varjulisem paik.
Kas ei teki niimoodi mõtet, et polnud nad sääl jahis Liepaja all veel nii külmanud ühti, kuna muidu poleks 3-päevase lainemurdjal passimise peale sääl kedagi päästa olnud?

P.S. Puhtalt kaardimulje järgi tundub Klaipedasse sissesõit märksa lollikindlam kui Liepajasse.

Päramootoriga on ristlaines ja taganttuules asi küll nutune, võib juhtuda, et mootorijalg käib veest välja. Ise oleks sellises olukorras kasutanud triivankrut ja viinud purjed maksimaalselt väiksesse rehvi. Mootori käitamisega võib juhtuda, et niigi hõre vesi roolilehe peal eespool töötava kruviga veel hõredamaks muudetakse, muidugi kui jaht on sisemootoriga.

_________________
pilsis pole õlut

Ma arvan, et nad ei tükkinud tormivarju mitte külma pärast , aga ei tahtnud tormi käes loksuda, eriti veel kottpimedas. See on ju üsna tõsine töö. Liepajasse on ikka ajaliselt palju lühem maa kui Klaipedasse. Mõtlesid vast, et ootavad ilma paranemist. Või siis plaanisid valges Liepajasse jõuda ja siis Liepajast Klaipedasse järgmise päevavalguse ajal seilata. Aga kõik läks untsu. Takkajärgi tark olles oleks Liivi laht tõesti kõige turvalisem peidupaik olnud.

Keskmootoriga on see pluss, et kuna kruvi veest välja ei käi ja juga on suunatud roolilehele ( kui kahe lehega racer ei ole ), siis laines kiiruse raugedes säilib tänu mootorile paadi manööverdusvõime. Keerad rooli ja paat pöörab, mis sest et kiirus on hetkeks pea olematuks kukkunud. Nüüd kui üle laineharja käid ja läheb alla surfamiseks on sul suund õige. Kui aga väga vale nurga all lainest alla lased, siis hoolimata suurenevast kiirusest ei pruugi ju rooli mõju enam toimida: rool üritab ahtrit "mäest üles" kergitada aga muud jõud on kangemad. Ja panedki rool risti taga suvalises suunas. Mootorpaadiga olen seda natuke tunda saanud. Seal aitab ainult piisav kogus hobujõude ja GAASI. Kui purjekaga sama teema on siis see võib üks võimalikest arengutest olla.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

_________________
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting "holy shit what a ride!" -autor tundmatu

See pole vist see video Üksikud jänesed ja meeter lainet.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630