Mina ilmselt (oma kogemuste vähesusega) ei oleks säält Liepaja aukudest läbi tükkida üritanud. Need ju keset merd, kui õnnetus juhtub, ei saa keegi aru ega märka appi tulla (nagu juhtum tõestaski).
EHK... vaid eeldusel, et sisemootori jõud suudab paati kindlalt kursil hoida. Seda oleks saanud enne katsetada. Aga pimedas ja tormiga ei ole need läbikäigud ilmselt nähagi, igal pool üks lainevahupilv. Nii et parem kaugele hoida.
Iseasi, mis siis paremat oleks teha saanud. Ilmselt kõige mõistlikum olnuks ümber Kura kurgu sõites tormivarju pääseda. Teine võimalus: sõita öö läbi Kura poole, aga kui ärakülmumine ähvardab, üritada päevavalgel siiski Ventspilsi sisse keerata. Ventspilsi lainemurdjad on märksa (lausa mitu korda) kaldale lähemal, seega ka hoopis suurem tõenäosus, et õnnetuse korral ei pea abi kaua ootama ja võib ka ise maale jõuda. Ka paigutus on lihtsam, ühe suure avaga.
Natuke segane on see lugu siiski. Mehed tükivad ärakülmumishirmus meeleheitlikult sadamasse sisse, samas peavad pärast avariid tervelt 3 päeva lainemurdjal vastu ja pole ära külmunud ühti?!

Minu arust ähvardab alajahtumine ikka tsemendi peal lainete ja tuule käes 10 korda enam kui ükskõik kui tormisel merel oleva jahi kajutis. Kokpitis on muidugi külmem ja märjem, aga seegi on lainemurdja otsas turnimisega võrreldes tunduvalt varjulisem paik.
Kas ei teki niimoodi mõtet, et polnud nad sääl jahis Liepaja all veel nii külmanud ühti, kuna muidu poleks 3-päevase lainemurdjal passimise peale sääl kedagi päästa olnud?
P.S. Puhtalt kaardimulje järgi tundub Klaipedasse sissesõit märksa lollikindlam kui Liepajasse.