KIPPER.EE

Selline uudis:
http://www.parnupostimees.ee/?id=128313
Selle peaks küll kähku üritama lahti tõmmata - kuidas ja kes meil neid asju nii aeglaselt korraldab

Veel lisa:

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=332490

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Häädemeeste ning ka Tahkuranna rannikuala on väga madal ja kivine ning päästetööd ei ole seal sugugi lihtsad, sellest ka nö "venimine".

Samas paneb ikka ja taas imestama laevnike suhtumine meresõidu ohtudesse. Navigeerimisvea kohta ei oska selle info puhul midagi öelda. Aga suur jaht, mis suundus koos 5 inimesega avamere regatile ""Baltic Open Regatta´09", omab pardal ainult üht mobiili, mis pealegi tühjaks saab Ja polnud ka aru saada, kas raadio töötas neil või mitte, aga ühendust igal juhul ei saadud! Täielik lohakus

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Mind paneb siiski imestama, et madalikult lahtitõmbamisega nii kaua venitatakse. Ei tohiks olla see Häädemeeste kant nii ülesaamatult kivine. Kohalikud kalurid kindlasti teavad, milline on põhi ja kuidas talitada, ent neil pole ilmselt vajaliku võimsusega laeva...

Tegemist siis vist Hunter 38'ga?

http://www.huntermarine.com/Models/38/38Index.html

Vastava võimsusega laevad on olemas, kuid ükski selliste mõõtmetega alus nii lähedale ei roni. Seal on kuni 2 miili kaldast üsna ohtlik ala, vahelduva eduga põlvesügavune vesi ja paljude veealuste kivimürakatega üle külvatud. Mind paneb imestama, kuidas tehti selline navigeerimisviga, et sinna üldse kinni joosti? Ja ebaõnn lätlastele oli see, et nad nii kalda lähedale üldse jõudsid. Päästetöödega ei oleks nii keeruline, kui alus oleks kaldast vähe kaugemal ja rahulikuma põhjaga kohas kinni jooksnud.

Kui sääl juba alla meetri vett on, siis saaks ehk maa poolt läheneda. Suuri tõstukautosid ju leiab. Isegi vene Kraz sai sellises vees liikumisega hakkama. Nii madalast veest peaks saama jahi lihtsalt kraanaga käru peale tõsta. Või on enne randa jälle sügavam ala, kust autoga läbi ei saa?

Ta jäi ju madalikule rannast 2 km kaugusel. Kuigi tuul on teda lähemale kangutanud, siis vaevalt ükski maismaatehnika tahab sinna sõita, isegi kui teoreetiliselt kannataks. Tuul ja soolane vesi - seda kap.remonti ei maksa pärast ka kindlustus kinni

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Samas ma ei saa aru sellest, mis pagana madal vesi seal olla saab, kui 38-jalane KIILjaht ennast on kinni sõitnud? Kui on tõesti see Hunter38, siis isegi madala kiiluga on tal süvist 1,5 ehk alla meetri pole seal mingil juhul vett. Kui aga tuli võistlema, on tegu pigem 2-meetrise süvisega isendiga. Ega see pole täiskiiluga Folks või meetrise süvisega kaater, kes "lõpetab" laine toel poolemeetrises vees...

Suvaline suur lappaja kohale, pool trümmi kala ka veel sees, korralik ots toppi ja tuleb järgi nagu ludin. Külg ees "lohiseb", 18 meetrit jõuõlga on ikka sitta kanti vägevalt. Loen siin 40+ aastat vanu memuaare, kus peale tormi külili rannal olnud 1,5-2 tonni kaalunud kiiljahte tõmmati lappajatega vette tagasi, kui kakuamid ligi ei pääsenud, nüüd ei saada vees olevat jahti kätte? 21.sajandi päästjad pole vist kiilhaalamisest kuulnudki... Pulbaga jahil veel lihtsam: akvalangist, ots kiilu ümber ja muudkui tuleb. Kui just otse kivide vahel kinni pole aga sel juhul on küll tegu täiesti nende enda isikliku probleemiga.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Sõltub, mismoodi ta kinni jäi. Kui ta suure kreeniga tuli, siis polnud tal süvist mitte 1,5 või 1,8 meetrit, vaid hulga vähem. Meetrisügavusse vette kinnisõitmine pole siis eriline ime.
Aga

seda imestan mina kah. Kui päevavalgel ära ei päästeta, siis öösel ammugi mitte. Ja homme ei pruugi enam midagi päästmist väärivat eest leidagi...
P.S. Mis kapremonti korra vees käinud kraanaauto peaks vajama? Korra survepesuga üle käia? Vilsandi vahet sõidab auto läbi meetrise vee juba aastaid.

Vilsandi Krazid on spetsiaalselt kõrgele tõstetud vedrustusega. Kraanal pead ka käpad maha panema, lisaks peab mingi suuremat sorti käru olema, kuhu 38 jalane paat tõsta! Ja töenäosus, et mingi elektrijuhe saab selle ilmaga kuskil sutsaka soolast vett, on 100%-i. Ja seda ei pese millegagi maha. Aga sool on nagu vähkkasvaja, märjaks saab üks koht, aga nädala pärast on lühises ja läbi oksüdeerunud 3 meetrit eemal. Olen sellega autonduses palju kokku puutunud. Kui viimati Pärnus uputas, siis paljud dziibi vennad nautisid vesist vaadet ja sõitsid veest läbi. Pea kõigil oli hiljem elektrisüsteemi remont ja ajude vahetus garanteeritud

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

No pagan, meetrisesse vette jõuab selline jaht vaid külili olles suure lainega mööda põhja lohisedes, sinna ta ikka ise ei sõida. Selline 1.50 rippkiiluga jaht normkreenis sõites on reaalse keskmise süvisega... ikkagi 1.50. Arvestama peab lainetusega. Sileda veega saab küll kreenides süvist maha ja ka juba kinni olles kiilhaalates aga sõites ei saa süvist vähemaks arvestada. Moodne jaht pole ka hää vanakooli kiitsakas, kes võib tõesti kogemata 45-50 kraadises kreenis uhada.

Kreenimisest on aga mul ju mitte just väikesed kogemused Et Julia ujuks külili olles, on vaja vähemalt 80 cm vett, 60 cm (täpselt minu põlvekedra ülaserv) istub veel põhjas kinni. See on siis 2,5 lai aga suhteliselt kerge jaht. Hunter38 on 4 lai ja raske ka, seega alla 1-1,2 vees on ta 100% kindlalt juba küljepeal kinni. Seega kui laine on ta veel madalamasse ajanud, võib lahtipäästmine juba väga raske olla. Siis tuleb teda juba tõesti minna Haapsalust Kiuril oma topeltjettidega EVA'ga lihtsalt lohistama, kui pärnakatel sellist pole.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Seal kandis sihuke naljakas lainetav põhi. Pakun, et 100m kaldast on üle 1,5m sügavust, siis tuleb jälle 60cm, siis 2m ja 80cm, siis 2,5m ja 80cm jne. Ühesõnaga - pakun, et paarist madalikust on see asi üle libisenud, või siis sõitis kahe madaliku vahele otsast sisse, aga kus see ots on, ei tea ükski tont. Lappajaga lääne tuule korral sinna kivide vahele ukerdama minna oleks päris raju ettevõtmine. Laine murrab seal ka mõnusasti.

Vanasti tehti nii, et viidi ankrud väikeste paatidega eemale ja ankrupelidega vintsiti ennast lahti (Herman Sergo "Näkimadalad"8) ). Jahtidest tean nagu siga pühapäevast aga kas pole võimalik paigaldada ajutist elektrivintsi, kasvõi trossiga ümber mastijala, ankur välja ja "press the button"