KIPPER.EE

Nüüd on selgunud ka reisilaeva hätta sattumise põhjus - masinate määrdeõli vähesus (nn madal õlirõhk) oli otsene põhjus, miks masinad seiskusid, sest kuigi õlinivoo oli sõitu alustades normi piires, siis tormisel merel loksudes tuvastas nivooandur õli vähesuse ja masinate kaitseks lülitas automaatika need välja.
Allikas:
https://www.sdir.no/en/news/news-from-t ... iking-sky/
https://business.financialpost.com/pmn/ ... ack-of-oil

Kõlab nagu esimene tõsine torm selle laeva jaoks. Või oli varasemalt õlitase ikkagi suurem? Tundub veidi kummaline, et 8-meetrine laine sellise klassiga laeval nimetatud tagajärjed põhjustas.
Pea samas kohas ja samasugusesse olukorda sattunud kaubalaeva peamasinate seiskumise kohta pole infot?

Kuna tegemist on suhteliselt uue kruiisilaevaga, mille esmareis oli alles 2017, siis on võimalik, et see oli tema sõitude ajaloo tormiseim meri (või on varasemad tormid olnud sõidukursi suhtes soodsama tuule ja lainete suunaga). Võimalik, et tegemist oli ka mingi disainiveaga, sest ilmselt on nii suure laeva projekteerijal raske ette kujutada, millisesse kreeni see nii suure lainetuse ja külgtuule mõjul võib sattuda, ning nivooandurite asukoht või ehitus võis sellise kõikumise korral vallandada valehäire. Lainetus on pealegi selline veider asi, et kui ka enamik laineid ei ületa oluliselt 8 m, võib vahel siiski juhtuda, et juhuslike asjaolude kokkusattumisel tekib lainete vastastikune liitumine ja esineb üksikuid märksa karmimaid laineid, eriti piirkonnas, kus merepõhi järsult tõuseb.


Kaubalaeva kohta kirjutasin juba eespool - kaitsmed lõid välja. Ilmselt sattus kõrge lainega merevett sinna, kuhu poleks tohtinud, tekkis lühis ja laev jäi elektrita.

Panen siia pildi sügavusandmetega kaardist Viking Sky triivimise ja madalast veest välja sõitmise teekonnaga. 10 m vett on 8 m lainekõrguse korral 6,5m süvisega ja praktiliselt juhitamatu laeva jaoks ikka väga napilt.



Norra riiklik meediakanal NRK on avaldatud sündmuste detaile, mis põhinevad ühe raadioamatööri poolt tehtud raadioside kõnede salvestusel. Mõned nopped sellest:
Kui Viking Sky masinad seiskusid, lasti vette kaks ankrut, kuid kulus pool tundi, enne kui esimene ankur viimaks põhjaga haakus ja laeva kinni hoidma hakkas. Laev tiivis senikaua kalda poole ja pidama saamisel jäi vähem kui 100 meetrit kriitiliselt madalasse vette jõudmiseni.
Häire andmisest kella 14 paiku esimeste inimeste kopteritega evakueerimiseni kulus u 2 tundi.
Lainekõrgus olevat ulatunud 15 meetrini.
Laevameeskonna kiituseks mainitakse, et raadioside oli olnud üllatavalt rahulik, ilma paanikanootideta.

Kogu lugu ise, koos mõne raadiosidejupiga (norra keeles)
https://www.nrk.no/mr/hor-dramatikken-p ... 1.14493607

Alguses laine olevat olnud 8 m,nyyd juba 15 meetrit....Viking Sky poordi korgus on 7 meetrit,selle järgoi hae vaadata,kui korge oli laine tegelikult,kui videt vaadata.

Küllap see 15m on pakutud selle järgi, kui kõrgele tekile laine ulatus. Pole just kõige teaduslikum meetod (sest laev võib olla sel hetkel kaldu, ka viskab laine vastu takistust põrgates kõrgemale, kui oli vahetult enne takistusega põrkamist) lainekõrguse määramiseks, aga paremat polnud käepärast. Laeva meeskond vast teab, kui kõrgel üks või teine tekk asub. Mõnelt videolt oli näha, kuidas päästepaatidega tekil (3. tekk) olnud inimesed saavad läbimärjaks, sest piki laeva külge liigub mööda laine, mis ulatub vähemalt 3. teki laeni. Ma ei tea, mis tekkidele vesi lausa sisse tuli, kuid karta on, et need tekid olid kõrgemal kui laeva poort.

Ega Viking Sky möni SRT tyypi ,voi Tissa tyypi laevuke,70 m pikk ja parda korgus 2 meetrit ole,et laine siis pardale kyyndib,ikka laine pritsmed teevad pahandust ja ebamugavusi!

Raske öelda, kuidas nad seda laine kõrgust seal täpselt mõõtsid. Pakkusin variandi, mida pidasin kõige tõenäolisemaks. Ilmselt neid "15 m laineid" ei olnud palju, kuid madalasse vette triivinuna ankrute mõjul seisma jäädes ja lainete suhtes pöörates võis mõni laine mööda laevakülge nii kõrgele üles lüüa küll ja "kuni 15 m" määratigi selle järgi, et keegi märkas mingi teki akna tagant lainet mööda loksumas. Hagland Captainist oli üks öine fotogi, kus tugevalt kreenis laevast lööb üle laine, mis ulatus isegi laeva kreeni tõttu kõrgemal paiknevast poordist rohkem meetreid ülespoole, kui oli selle ülemise poordi kõrgus merepinnast.
Ma põgusa otsimisega seda päästepaatide tagant filmitud suure laine videolõiku üles ei leidnud. See video oli mitme norrakeelse uudise juures, kui laevalt oli päästetud juba sadu inimesi ja need hakkasid oma pardal filmitud lõike avaldama. See suhteliselt lühike lõik oli pikitud muude pardal üles võetud kaadrite vahele ja sisaldas hetki, kus päästevestides meeskonnaliikmed käisid päästepaatide juures välistekil, kui korraga kõrge laine mööda tulvas ja nad korralikult märjaks kastis, mispeale seltskond tagasi siseruumidesse kiirustas, näidates akendest vilksamisi siseruumis päästevestides istuvaid reisijaid, ja lõppes sellega, kui mehed sees mööda koridori astusid.

Teine variant, kuidas selline tulemus võidi saada: ametlikult mõõdetakse laine kõrgust laine põhjast laine harjani, seega kui laine lõi üle harilikust merepinna tasemest 7 m kõrgusel oleva poordi, on lihtsustatud arvutus sinusoidse laine eeldamise korral 2 korda suurem ehk vähemalt 14 m. Kui see laine, mis ülalpool poordi ülaserva asuvale tekile tulvas, ületas poordi poole meetri kõrguselt (mida see võis arvestades tekil reisijate jalgade vahel loksunud vee hulka tehagi), siis selline lihtsustatud sinusoidse laine arvutus annaks ka 15 m.

Edit: Leidsin selle eespoolmainitud videolõigu ühel uudistelehel üles (see lõik algab alates 8 sekundist):
https://www.expressen.se/nyheter/bilder ... om-farjan/
Minu arusaama järele on tegemist 3. tekiga. Kui kõrgel selle lagi on, pole mul paraku infot.
Kuna tegemist on meeskonnaliikme Maribel Reyesi filmitud kaadritega, siis ilmselt on tööandja sundinud originaalvideo maha võtma (see pole hetkel kättesaadav):
https://www.facebook.com/maribel.reyes. ... 743578028/

Teisipäeval leiti üles ja saadi merest kätte Hagland Captaini ankrud. Viking Sky merre jäänud ankru kohta pole veel vastavat uudist näinud, ka reisilaev ei suutnud ankrut sisse võtta ja pidi tormisel merel kalda juurest ära sõitmiseks ankruketi läbi lõikama.

Hagland Captainiga seoses on avaldatud ka huvitav asjaolu, et mullu detsembris sõlmiti leping laeva ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks hübriidlaevaks, kus akutoide võimaldaks laeval sadamast väljuda ja sadamasse siseneda ilma diiselmootoreid töös hoidmata, aidates sellega vähendada NOx saastet ja natuke kokku hoida ka kütusekulult. Akude energiast piisaks 30-minutiseks sõiduks. Paraku allikas ei avalda, kas see ümberehitus on juba teoks saanud ja kas sel võis olla oma osa kaubalaeva elektrilühises.

http://www.oldsaltblog.com/2019/03/hagl ... ff-norway/

Lainekõrgusest rääkides, siin on üks video, kus kaubalaev sõidab lahest välja sõitnud reisilaeva ja maa vahelt läbi. Lained on nii suured, et kaubalaev kaob paar korda nii sügavale lainepõhja, et isegi sillatuled kaovad peitu. See video on tehtud umbes kümme minutit enne kaubalaeva elektrikatkestust, laev jõudis sõita veel miili kuni poolteist, enne kui triivima hakkas.
https://www.tk.no/nyheter/sjoen/hustadv ... -51-617329

Video Helge Ingstadi üles tõstmisest:

https://www.youtube.com/watch?v=Y_36HTsTHEM

Kurja... Isegi videot vaadates lööb räme raha lõhn ninna. Ja kõik oli lihtsal moel ennetatav.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Mark....ega sul ole viimaseid uudiseid sellest pilotboatist,mis mitu aastat tagasi Soomes ymber läks ja hiljem pöhja läks,kaks meest pardal? Nimelt soovin teda,miks ta ymber läks?

Kas see?
https://www.turvallisuustutkinta.fi/en/ ... .2017.html

Nyyd,jah,asi selge...tänud!

Ei saagi aru, oli tegemist siis mootor- või purjepaadiga.
Eesti lipu all sõitnud alus palus abi mootori probleemide tõttu. Merepääste pukseeris Klaipeda sadamasse, uudise järgi oli inimestega kõik hästi.
Eesti keeles kuulsin raadiost poole pealt.
Kirjutavas meedias pole kohanud.
Link Leedu uudisele