Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 34 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kalalaev Florence ja Soome pääste
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 24 Okt 2011 14:42 
Eemal

Liitunud: Reede, 08 Mai 2009 09:01
Postitusi: 53
Asukoht: Tallinn/Pirita
JoosepK kirjutas:
PriitV kirjutas:
Ja kes ning millal viimati kuulis udus kaheminutilise intervalliga udusireene???


Suvel, oli vist juulis, kui sai kah suurema uduga Naissaarel ning Aegnal käidud siis küll suured laevad lasid udusireene, vähemalt need mis Muuga kandis paiknesid.


Juulis oli selle uduse ilmaga laupäeval samuti sõit Naissaarde, sireene lasid ka Tallinki omad jt. liinilaevad pidevalt. Panin isegi esimest ja seni viimast korda udupasuna töösse, kui mingi hetk üks purjedega liikuv alus kuskil 0,3-0,5 kaabeltau kauguselt vati seest väga äkki "materialiseerus" ning loomulikult kokkupõrkekursil ja teeõigusega minu suhtes ;-) Olin enne arvanud, et nähtavus on vähemalt kaabeltau, aga mingit taustsüsteemi selle kindlakstegemiseks ei olnud, ükski maariba ega teine alus ei paistnud tol hetkel Paljassaare otsa ja Vahemadala vahel sõites ära.Olime kahekesi pardal, läks väga kiireks paudiks. Edaspidi sõitsin koguaeg paudiks valmis olekus, kuskil 1-1,5 miili enne Naissaart udu hajus sama äkki kui tekkis. Tallinn oli Naissaarelt vaadates õhtuni udus ja liinilaevade sireenid saarele selgesti kuulda.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 25 Okt 2011 22:03 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Apr 2010 17:43
Postitusi: 806
Teema ei anna rahu. Suur kaubalaev Amazon sõitis tihedas udus otsa 24m metallist kalalaevale Florence nii, et suurem seda isegi mitte tähele ei pannud. Tegemist ei olnud 5m kaatriga.

Kas sellist mõõtu kalalaeval ning millel on EPIRB poi peal võiks olla ka radar? kas võiks olla AIS vastuvõtja? Aga AIS saatja? Kui AIS olemas oli AIS peaks ju kokkupõrke ohu korral valjusti karjuma (minu oma karjub vägagi ennetavalt)? Või ei ole 24m laeval need vidinad iseenesest mõistetavad?

Mul endal ei ole radarit olnud ja kogemus puudub, kuid kas on üldse võimalik, et 24m metallikolakas võib suht sileda mere korral suure laeva radari ekraanil tunduda lainetusena või häirena? Kuidas ja kui selgelt selline laev radaril paistab? Kas radar ka arvatava ohu korral valjusti karjuma kukub, nii nagu AIS?

Samuti ei saa ma asjadest aru, kuna need paar korda mis ma tihedas udus sõitnud olen on minu kõik meeled olnud ülimalt valvel, silmad vilamas, kõrvad kikkis, plotteril jälgin AIS-i, radarit kahjuks pole.
Mitte et ma siin mingit juurdlust korraldaks, tahaks lihtsalt teada mis on tänapäeva tehnika võimalused, et tulevikus teaks arvestada.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 07:41 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 16 Dets 2010 09:58
Postitusi: 123
Sellist raua kolakat peegeldab radar ikka korralikult tagasi.see on imelik jah et väidetavalt ei saanud nad aru et millegile pihta pani.ju siis kalalaeva mehed hakkasid eest ära keerama ja samal ajal riivates lükkas selle kalalaeva ümber,sellest ka kiire et saatjat kaasa ei jõudnud võtta.oleks otse kumpi pannud siis oleks pidanud küll aru
saama.
See on lihtsalt minu fantaasialend :)
Kas see kalalaev seisis miiduranna sadamas.pildi järgi tundub küll täpselt sama laev.

_________________
www.boatworld.ee
www.watersport.ee
www.tallinnsar.ee
56157755


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 08:04 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5904
Asukoht: Saaremaa
rye kirjutas:
Kas sellist mõõtu kalalaeval ning millel on EPIRB poi peal võiks olla ka radar? kas võiks olla AIS vastuvõtja? Aga AIS saatja? Kui AIS olemas oli AIS peaks ju kokkupõrke ohu korral valjusti karjuma (minu oma karjub vägagi ennetavalt)? Või ei ole 24m laeval need vidinad iseenesest mõistetavad?.


Kalalaevadel on AIS kohustuslik. Püügitegevuse kontrollimise pärast. Juba pikki aastaid.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 08:40 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2556
Asukoht: Tallinn
rye kirjutas:
Samuti ei saa ma asjadest aru, kuna need paar korda mis ma tihedas udus sõitnud olen on minu kõik meeled olnud ülimalt valvel, silmad vilamas, kõrvad kikkis, plotteril jälgin AIS-i


Kalameestele on paksus udus sumpamine vist pigem sage tegevus, siis pidada parem saak olema? Ehk sealt ka ohutunde kadumine...

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 11:01 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev, 26 Mai 2004 18:45
Postitusi: 84
Asukoht: Tallinn
Kunagi sai ikka vannutud neid kalalaevu, kes end Aegna ja Tallinna majaka vahele traalima olid sättinud ... krt, selline "liiklussõlm" ja ilma kalameestetagi vahel üsna keeruline. Sugulasest kalamees selgitas asja nii, et seal kuis tihe laevaliiklus on vesi hapnikurohkem ja sinna kalad lähevad ... kalamehed järel. Ehk siis - paraku on kõige magusamad traalimiskohad seal, kus kalamehi kõige vähem vaja oleks ... eriti veel halva nähtavusega. Sest udus teeb laevajuht pigem otsuse väikesest märgist lähedalt mööda minna kui kurssi sedamoodi muuta, et teiste suurtega "seisuks" läheb. Sedapuhku siis napilt pihta (sest katsu sa nii väikesele märgile suure laevaga muidu pihta saada) :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 12:34 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Minu arust on 99% selge, et tolle kaubiku sillas ei olnud mitte ühte inimest vahis. Vähemalt sellist, kes laeva juhtimisest ja elektroonikast ning selle märguannetest midagigi teaks.
Ja ka see jutt on pullisitt, et pigem märgile lähemalt (loomulikult täiskäiguga!), kui omasugustega rinda pistma. Kui on ikka väidetav nullilähedane nähtavus, siis on GOLREGi järgi laevajuhi kohustus kõigepealt käik maha võtta ja olla iga ajahetk valmis tegema kõige kiiremaid manöövreid, mida see laev üldse võimaldab! Need on ärapööre kummalegi poolele ja ka täiskäik tagasi. Et seda ohutult tagada, peab iga ajahetk jälgima ümbrust, tänapäeval siis elektrooniliste vahendite JA inimkõrvaga udupasunate hääli taga ajades, sest AIS ei ole kõigil peal ja radar võib jätta märkamata või anda häirega sarnast täppi ekraanile. Kuulamine on selleks, et mitte mõnest väikesest puulaevast, näiteks Folksust (purje all) või Lappajast mitte üle sõita. Selleks peavad ka väikelaevnikud udus pasunat puhuma (asi, mida me üldiselt ei tee, olgem iseenda vastu ausad) ja vähemalt väikese radaripeegeldi kuhugi üles sättima.
Need on Rule 19 a) ja b). Absoluutselt lihtne ja loogiline. Täpselt sama kehtib ka maismaaliikluses, ainult et enamus arvab ka siin, et 90 km/h on kohustus paduvihmas, lumesajus ja paksus udus...

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: to priit
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 12:57 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 18 Mär 2006 12:50
Postitusi: 210
Asukoht: tallinn
sa priit ,raagid sellist juttu,nagu sa oleksid kohe paris ,professionaalne meremees,akadeemia lopetanud.kas sa oled kunagi olnud 250 m laeva kaptenisillas ja sealt vaadanud neid paate,jahte,kalalaevukesi....?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 13:08 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 28 Mär 2006 09:32
Postitusi: 636
Asukoht: Suurupi
usutavasti prooviti ikka lähedalt mööduda ja läks liiga lähedalt- või siis kasutati taktikat, et tugevama õigus (kes enne järgi annab) ja küll see väike ikka eest ära siblab!

PS! samad küsimused tekivad tegelikult ju ka kalalaeva silla kohta- kes oli sillas- miks ei märgatud suurt kaubakat?

Samas võis vabalt olla ka omavaheline arusaamatus- ma ei imestaks kui ühel hetkel kuskilt selle situatsiooni raadioside netti jõuab :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 13:15 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Tetis, ei ole mingit vahet, MILLEGA Sa sõidad, reeglid on kõigile samad. Vahe on õppimises ja vast ka vastutuses. See on täpselt sama tark jutt, kui väita, et rekkajuht ei pea udus maanteel eelkooliealisi lapsi jalgrattal jälgima aga näiteks EVO'ga sõtja peab... Kui ei saa 300-meetrise laeva juhtimisega ohutult hakkama, tuleb sellest tööst loobuda. Ja kui oskamatusest kellegi ära tapad, vangis istuda. Ei ole mul õigust 300-meetrisega sõita ja ka ei tee seda. Ja pole ka CE õigust, ka ei sõida. Kui suurt rekkat tuleb veel üksinda juhtida, siis 300-meetrist laeva ei juhita üksinda. Need ei ole soolosõidu vahendid.
Aga eeldan, et need kes selliste vahenditega sõidavad, OSKAVAD ka seda teha meile ühiselt kehtivate reeglite piires. Ehk kui mina tulen udus "kuni 0,8 promilli" purjekaga vaikse käiguga, puhun pasunat ja ahterstaagis on CE-märgistusega reflektor, siis ei sõdeta minust lihtsalt üle vabandusega "ma koomas peaga kajutis magades nägin nägemust, et see on mingi suvaline poi".

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: udussoit
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 13:40 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 18 Mär 2006 12:50
Postitusi: 210
Asukoht: tallinn
..ja nii need onnetused tulevad!
mina olen argpyks...ma hoian eemale laevateedest ja nendega ristumist,kui nahtavus halb ja lokaateor ka puudub...kardan oma elu parast ja nende parast,kes minuga kaasas on...selleparast ma hoian suurtest laevadest eemale...mis teha...argpyks olen!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 14:07 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 05 Apr 2010 17:43
Postitusi: 806
Kui kahe laeva vahel oleks mis iganes side toimunud, ei oleks üks jätnud teist päästeparves uppuma.
AIS oleks ikkagi pidanud karjuma mõlema laeva sillas ja ilmselt ka radar oli vähemalt ühel, kui mitte mõlemal olemas...
Jube mõelda, et on teatud tõenäosus, et sellise uduga ei olnud kummagi laeva sillas kedagi...
Mis siis kui mõlemad oleksid tankerid olnud?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Nu see, et sellise uduga
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 15:48 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev, 26 Mai 2004 18:45
Postitusi: 84
Asukoht: Tallinn
kedagi sillas ei olnud ja/või vaatlusega ei tegelenud on üsna karm süüdistus ... mina ei julgeks ei laevajuhi ega juristina sellise asjaga lagedale tulla kui just mingeid kindlaid tõendeid selle kohta ei ole.
Aga eks siingi kumas eespool läbi see, et ega väikelaevnikud ega kalamehed eriti aru saa kuidas see elu käib ja mis moodi suure laeva sillas otsuseid langetatakse ( ja ilmselt ka vastupidi). No ei käi see asi 100+ meetrit laevaga nii, et annad pidurit ja seisad. Täiskäigupealt edasi täiskäigu tagasi andmine on päris karm otsus mille tagajärjeks on suure tõenäolisusega masina kapitaalremont kui mitte väljavahetamine. Nimelt selleks, et sihuke mitmesajatonnine kolakas haiget ei saaks tuleb pöörded maha võtta pikema aja vältel. Kunagi kui Povenetsi -tüüpi laevapeal töötasin oli seal merereziimist manööverreziimi minekuks vaja arvestada terve tund, sama Gvardiatel. No ma arvan, et need sihukesed äärmuslikud näited aga paarkümmend minutit oleks ikka hea arvestada. Laeval pikkusega à 140 meetrit mis liikus kiirusega 20 sõlme oli normaalseks pöörderaadiuseks kaks meremiili ... äkkpööre võttis restoranis lauad lagedaks. No sõidad siinsamas Aegna - Tallinnamadala vahel, sihid jahikesest või traalerist a 100 meetri kauguselt mööda kui see äkki "kursi peale" sulle vajuma hakkab ... ja paar kaabeltoud ennem kui mööda hakkad jõudma teeb esimen poudi või teine tsirkulatsiooni sulle nina ette ... no ja tulekski nagu ükes eelkirjutajatest märkis rool poordi panna või täiskäik tagasi sisse raiuda ... aru saamata, et nii ühel kui teisel on päris karmid tagajärjed. Õigust jääb ülegi sest nii purjede all sõitval laeval kui kalalaeval on ju COLREGi järgi mehaanilisel jõul liikuva laeva ees eesõigus.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Nu see, et sellise uduga
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 16:44 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
hsn_va kirjutas:
Täiskäigupealt edasi täiskäigu tagasi andmine on päris karm otsus mille tagajärjeks on suure tõenäolisusega masina kapitaalremont kui mitte väljavahetamine. Nimelt selleks, et sihuke mitmesajatonnine kolakas haiget ei saaks tuleb pöörded maha võtta pikema aja vältel.

Aga täpselt selleks ongi GOLREG ja viidatud "käsud". Kui on suhteliselt suur võimalus, et selline manööver võib olla hädavajalik ohutuks laevaliikluseks, siis tulebki kiirus varakult maha võtta ja sõita piiratud nähtavusega alal aeglaselt ning ettevaatlikult.

Selles on Sul kindlasti tuline õigus, et ei saa meie aru suurtest laevadest ja nende meeletust inertsist (vaid teoreetilis-matemaatiliselt, kui ise pole otsesid juhtimiskogemusi) ja egas ei kujuta me ka maismaal ilma kogemuseta hästi ette 60-tonnise rekkaga kiilsjääl ennast "põdrapõiget" tegemas, kui igapäevaselt sõidame sellise a'la 800-kilose putukaga. See on 75-kordne kaaluvahe... ja 60-tonnise autoga olen ma proovinud sõita, õnneks ilma selle testita (üle 30 km/h ei saanud, platsil polnud rohkem ruumi).
Siiani raskeim veesõiduk minul teadlikult suure inimesena juhtida on olnud ikkagi 15-tonni, korrutaks selle ka 75'ga - 1125 tonni laev. No ega ei kujuta küll ette :D Aga ma ei kujuta ka ette, kui kiiresti saab traaliv laev ennast kuidagi kas seisma jätta või kurssi muuta ilma, et see talle endale ohtlik ei oleks? Siiski lohiseb tal järgi mingi märgatav kaal võrku, mis võiks teoorias päris ohtlik olla. Traali selles õnnetuses kihutamises süüdistada ei saa, kaubik aga kihutas 11-sõlmese kiirusega ja ei teinud AISi joone järgi ühtegi märgatavat kursimuutust.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 26 Okt 2011 17:51 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5904
Asukoht: Saaremaa
Dan ehk oskaks täpsemalt kommenteerida, aga tundub et ühel neist laevdest ei olnud AIS sisse lülitatud. Kalalaevadele tuli AISi kohustus väga ammu ja seda mitte meresõidu ohutuse vaid püügi jälgimiseks. Kui merel AISi jooned kuskil risti lähevad ja korrigeerimist ei järgne, laseb liikluskontroll tavaliselt kohe kaldalt ka riiuotsa lahti. Olen ise sides olnud lätlastega kui möödusime päris kaugelt ühest kalalaevast väikese töölaevaga millel AIS oli lolliks läinud. Riga Rescue Radio tabas oma ekraanidelt väga ruttu ära, et 5kn põhja suunatud vektoriga tegelane liigub hoopis 20kn edelasse ja DSC sõnumiga nõuti kohe sidesse ka ja pidin hakkama aru andma. Meid tülitati veel kolm korda kuni oli selge et me ei suuda ilma spetsialistide abita asja korda saada. AIS pidime ikkagi sisse jätma, ilmselt teadati kõigile, et sellise nimega laev ei liigu vastavalt AIS vektorile ja vaadata tuleb radari vektorit. Ma millegi pärast arvan, et selle traali AISI ei näinud ka kaldajaamad.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 34 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group