Niisiis 4,5m RIB. Tulime Naissaare alt sukeldumast Pirita poole. Tuul tõusis pisut ja selline tavaline sitt ehk sõita saab peaaegu glissis aga põrutab vastikult. Eks nende kolksudega harjutud ka. Kui kusagil peale vahemadalat tunnen et mootor jääb na jõuetuks ja ei jaksa vedada. Gaasi lisades mõne aja pärast ikka kaob jõud kuni lõpuks oli gaas põhjas. Asi imelik. Jätsin paadi seisma et asja uurida. Mootor nagu korras ja aru ei saa. Glissi enam ei taha minna. Siis korraga vaatan, et ankruluugist ajab vett sisse. No selge, keres auk ja põhjus käes miks glissi ei lähe. Eks siis nihkusime vaikselt pirita poole üsna sügavalt vees istudes. Sõber viskas vaikselt ahtrist vett välja ja nii me kohale jõudsime. Selgus et ilmselt olin lainetes märkamatult mõnele pooluppunud palgile otsa sõitnud. Sest vööris plastikus olid veepiiril selgete löögijälgedega muljumispragu paremal pool.
Moraal see, et õnnetus tuleb niikuinii. Ja kui poleks RIB olnud, siis oleks iseseisvalt Piritale jõudmine suurem küsimärk olnud.
Muidu nagu selliseid õnnetusi pole olnud. Pigem viperused, et jahutuspump sureb keset merd, ankur kaob otsast, ankur annab järele, Mees üle parda
jne. RIB õnneks ei lase suuri laineid vöörist üle kui just pole murdlaine, peab ainult piisavalt kõvasti kinni hoidma. Kui kinnihoidmisega on probleeme, siis pole merele asja. Isiklikud katsetused selle RIBiga näitavad, et kui laine hakkab üle 2m minema siis mõned lained muutuvad juba probleemseteks. Ning kui on üle 1m siis peab tõsine põhjus olema et merele minna.
Väiksemate paatide omanikele tahaks aga väga südamele panna selliseid asju:
1. Veekindel sidevahend, mis sinu küljest ei kao ka sinu vette kukkumisel.
2. Väljaspool väga suvist hooaega tuleks mõelda oma keha temperatuuri säilitamisele vees. Uppumisohtu pole ju kunagi. Meie päästeteenistused reageerivad teadagi, paari kolme tunniga. Aga +10 kraadises vees teksadega vastu ei pea nii kaua.
3. üksi paadis olles, või kui pole kedagi peale sinu kes paati juhtida mõistaks ja eriti tormisemal merel kasuta kindlasti mootorisuretamisotsa. Kui laine su paadist välja lööb hetkel kui sa midagi otsid või kinni ei hoia, on lootust uuesti paati saada.
Ja siis veel üks lugu, nimelt märkasin Keri kaamerast et üks paat on tulnud ja ilm lubas halvimat. Ning järgmisel päeval helistatigi Kerilt et abi vaja. Tegemist oli Kazankaga. Ja tüübis käisid sellega Helsingis
Tagasiteel aga keeras ilm ära ja jäidki siis Kerile. Laine aga ümber nii väikse saare peaaegu ühesugune ja nii see paat lihtsalt uppuski sadamasse. Ülejärgmisel päeval läksime siis appi. Viskasime paadi asjadest tühjaks, nihutasime kõrgemale ja iga korraga sai vett vähemaks kuni paadi sai tühjaks. Slepis vedasime nad Pranglisse, seal oli vähe rahulikum ja sai mootorile uuesti elu sisse.
Aga moraal on see, et Kazankaga Helsingisse!!!!
