Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 12 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Poomipiduritest
PostitusPostitatud: Teisipäev, 18 Juun 2013 17:38 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 12 Aug 2010 22:04
Postitusi: 33
Seoses hiljutiste kurbade uudistega aktuaalseks muutunud teema. Et kes endale säärase seadme paigaldanud, palun jagage kogemusi (kindlasti täpsustage mis seade ja millisel jahil).


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Kontrabrass.
PostitusPostitatud: Teisipäev, 18 Juun 2013 18:55 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1744
Asukoht: Tallinn
Kontrabrass ja suurematel jahtidel brassitali!!! Leiate selle joonise A.Iraku Purjetaja käsiraamatust lk.119
Küsimus suurele ringile: kas kontrabrassist ja selle kasutamisest Teile kursusetel üldse pole räägitud?

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 19 Juun 2013 01:13 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Kalle, tundub, et ei ole. Aga eks Iraku asjad on tänaseks oma ehitusliku poole pealt ka ajale karjuvalt jalgu jäänud. Aga ka purjetajate nõudmistelt, sest aastal 2013 on normaalne otste lahendus "kõik otsad kokpitis" ja preventer ei erine selles suhtes nõudmistelt ;) .
Teine häda preventeri ehk siis kontrabrassiga on see, et kõvemas ilmas ja väga suure segatud lainetusega (mida meie vetes siiski harva on), jätab preventer pisut soovida ohutuse osas. Ei saa õigel hetkel preventerit vabaks, käid külili. Selleks ongi tänastel jahtidel esiteks kickerid, parematel suisa hüdroga kontrad, mis ei lase poomil tõusta ja välja mõeldud suures piires 36 aastat tagasi poomipidurid, mis pigem on hoopis sidurid ja neid siis kasutatakse palju. Need jätavad poomi liikuvaks ja pidurdavad selle ülemineku kiirust vastavalt, palju oled otsa peale pingutanud. Kaks levinumat, prantslaste Walder ehk see päris algne ja enimlevinud ning rootslase saidid on ka üles pandud. Aga siis veel austraallaste Hutton-Arco, siis näiteks Dutchman ja kui otsida, leiab mõne veel. Näiteks mägironimise varustusest ajendatud Wichardi Gyb'easy.

Meie oludes on hüdrokontra ehk boom vang ikka peamiselt hard-core kasutusega reisseritel, Bavariatel jt uutel kruiseritel peamiselt (Seldeni Rodkicker) vedru/gaasikicker ja trosskontra. Esimesed väga ei vaja vast pidureid, kui meeskonnad vähegi mõistlikud on ja eks na dikka kasutavad ka preventereid (eriti nüüd...). Järgmine seltskond koos tavaliste trosskontratega hirmsa hulga jahtidega kas nüüd vajab aga võiks küll mõelda mingitele pisut statsionaarsematele lahendustele. Sisuliselt asendab boom-brake trosskontrat aga annab meeletu lisaväärtuse mugavuse ja ohutuse poolelt. Pluss veel üks hea asi: A-kujuline ehitus teeb sellest sadamas seistes aga ka grooti kokku lapates poomi pikisuunalise "hoidja". Visates kontra kus-kurat, asendades see siis vahva kipperi-nime halsitaltsutajaga, saab mitu kärbest ühe hoobiga. Ning paljudel ju jookseb kontra ka kokpiti läbi kiirstopperi, seega jääb otste arv samaks.

Muidugi on ka üks viga: kui ei ole piisavalt tugevaid kinnituskohtasid näiteks kajutilael, siis peab liinid üle santeki vedama toeraili ja hakkab "jalgu jääma". Raudselt negatiivne reisseri puhul, kus joosta tuleb palju. Aga kui tegu on juba deck-salooniga või suisa roolimajaga (tavaliste uute kruiserite puhul suur sprayhood), groot kerib ennast kokku või kukub lazy-bagi, on kõik otsad kokpitis lahendus ning kinnitused saab panna kajutilaele vantide joonele, ei tekita see mingit lisatüli. Mastis on vaja käia üliharva, peamiselt bagi lukku sulgemas/avamas ning jällegi suht üldistades on sellistel peaaegu alati ka german-style grootsoot ehk poomi all pole niisamagi ruumi ukerdada. Ehk teki ergonoomika ei kannata sedasorti jahtidel mitte ühestki otsast, küll suureneb mugavus ja ohutus.
Cherbourgis sai vaadatud tervet rivi Allures-jahte ja neil on vist kõigil Walderid peal. Muidugi siis on hea, kui vandi/parduuni ja reelingu vahelt saab läbi käia, osadel jahtidel jälle ei saa. Nii et ideaalset halsitaltsutajat pole olemas: preventereid võiks olla 2 - kummaski pardas ja seega veel 2 lisaotsa ning lõpuks näeb iga jaht välja, kui IMOCA. Või käid ja seod ühte otsa. Paned A-kujulise taltsutaja, on jälle masti lähedal mingid otsad jalus. Eks iga reeder peab oma alusele pikalt otsa vaatama ja tahtmisel selle õigema leidma.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 19 Juun 2013 06:25 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1744
Asukoht: Tallinn
Sai sõidetud kontrabrassiga ja brassitaliga Folkboodiga, puuveerandisega,"seebikarbiga", 5,5 R-ga, L4 Salmega, L6 Dagoga, puutonnise "Ruslaniga", Tormilinnuga (Vestal sama!), kuunar Helenaga, ka Emilil sai seda "ajast ja arust" värki kasutatud veel juuni alguses k.a. :wink:
Kui ikka jahil midagi kaasaegset süsteemi tagant tuules sõitmiseks pole, ei maksa alahinnata klassikat!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 19 Juun 2013 08:20 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 02 Mär 2010 02:37
Postitusi: 78
Asukoht: Tallinn
Pilt

Stella-Marisel kasutasime pikematel otstel sellist käepärast lahendust, et kokpitist jooksis preventeri ots läbi keskknaapi kinnitatud ploki ja vööriknaapi kinnitatud ploki poomi nokka karabiiniga kinni. Sama lahendus ka teises pardas. Halsi ajal vabastati ühe poole preventer ja pingutati ahtriknaapi kinni teise poole preventer. Sel hetkel kui poom oli keskmises asendis vabastati preventeri karabiin ja kinnitati teise poole preventeri karabiin. Ots oli vist 16mm. Paar korda juhtus roolimehel mingi äpardus, mille tulemusena suhteliselt tugevas tuules ka paarkümmend kraadi valele halsile sattusime ja siis hoidis meie preventer tagurpidi kummis groodi kenasti kinni ja suuremad õnnetused jäid ära. Kui preventerit vaja polnud siis sai mõlemad karabiinid poomi nokast vabastatud ja reelingusse jalust ära kinni pandud.

Pildil parema poole preventer punane ja vasaku poole oma sinine (pildil töötab hetkel genua soodi vahelttõmbajana).

Lühematel otstel aga kasutasime leevendiga kaiotsi. Poominokast ette knaapi kinni.

Preventer peab alati olema poominokast, sest vastasel korral kui preventer on poomi keskelt ja poomi nokk korraks lainesse kinni sõidetakse, siis on kohe pilpad taga. Erandiks on need permanentselt paigaldatavad halsitaltsutajad, millest PriitV on juttu teinud, sest need ei fikseeru jäigalt vaid pigem pidurdavad liikumist.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 19 Juun 2013 08:59 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Kalle Kuus kirjutas:
Kui ikka jahil midagi kaasaegset süsteemi tagant tuules sõitmiseks pole, ei maksa alahinnata klassikat!

Kalle, loodetavalt keegi ei alahindagi klassikat ja kontrabrassi ehk preventerit kasutatakse palju. Kas nüüd Iraku joonistuse põhist (näiteks Altamari spinnipoomi allatõmme on selline läbi ploki ja kajutilael spets kiiravatav stopper) aga eks vähegi mõtlevad seovad mingil moel grootpoomi igal juhul kinni.
Aga üldiselt, kui Sa juba Emili jutuks tegid, siis ma üldiselt ei pildista juhuslikult vaid enamasti kas kindlaid detaile või kellegi jaoks või mõlemat! Sinna äratoomise saagasse panin spetsiaalselt sailingu poiste jaoks tehtud pildid aga need "kõlbavad" kõigi sedasorti moodsama ehitusega kruiserite puhul. Lihtsalt siin on lisa "võlusõna" Bavaria. Kahjuks ei võimalda nutikas 46-jalast normaalselt korraga ja detailidega pildistada, sestap ongi jupikaupa ;)
Moodsa tüüpilise kruiseri kokpit koos boom-brake'iga ehk ülimalt läbimõeldult ohutuks ja mugavaks purjetamiseks varustatud!
Pilt

Ja sama jahi tekk, kus ohutuks ja mugavaks sõiduks on lisatud kutter-staak koos rullfokaga, spinni üldse ei kasutata vaid on gennaker ning suure genuga liblikas sõiduks aga ka gennakeri soodinurga hoidmiseks kerge ja õige pikkusega whisker-poom.
Pilt

Või siis väga suur Jeanneau, kus on veel kaugemale mindud ehk gennaker(või on see code zero, aru ei saa sest kott on ju peal) on ka statsionaarselt üleval, liskaks veel ka spinnivarustus, mis annab võimaluse cruising parasaili kasutada! Aga jälle: parasail ei vaja üldse poomi, mida küll võib ka kasutada ja siis võib see olla justnimelt kerge ja ilma üleas/alla tõmbeta! Ma kahtlustan, et ka Bavarial võib parasail pardal olla...
Pilt


Ühesõnaga: maailm on nii palju edasi arenenud, et suures piires võib kõik siiani trükitud raamatud väga suures osas "ära unustada" kui rääkida purjetamisest, sest nende sisust suur osa keskendub üldplaanis lollustele ja reaalset vajalikku infot purjetamise jaoks 21.sajandi mõistes nendes ei ole! Absoluutselt kogu austuse juures kõigi suhtes, kes on raamatud kirjutanud, siis peale Uku reisikirja on kõik ülejäänud siiski tugevate võidusõitjate kirjutatud. Nad sisaldavad kõik ka tohutul hulgal ülivajalikku infot ja Sepa raamat ka ulmelisi pilte, mis ka lolli trimmima panevad aga siiski käib nendes kõigis mäng ühe korvi all. Ning nagu tänavakoss ei ole korvpall pole ka purjetamine aprioorselt ega isegi ajalooliselt võidusõit, mida kunagi hr.Pank siin püüdis väita. Võidu sõitmine suurte väga spetsiifiliste "kehvalt" varustatud ebamugavate jahtidega ja lollimoodi trimmimine ning tuhandike taga ajamine VMG järgi on purjetamise väga väike osa. Samas kui võidusõitudel osalevad jälle väga paljud jahid ja kõigil tõsistel võidusõitudel on "sigade-kägude" klassid, mis on palju osavõturohkemad, kui see hard-core seltskond. Reisseriga ei kõlba pikka maad sõita selliste totaalse ebamugavuse pärast, uskuge ;) Aga kuitahes ohutustatud ja ülimugava kummutiga saab ka väga edukalt võidu sõita. See ongi peamine vahe. Nii võibki juhtuda (ja manii loodan, et see ka juhtub!), et Altamar moondub millekski täpselt selliseks jahiks, mis, kui pilte vaadata, on käinud ka väga valisid gonkasid sõitmas!

PS: iga raamatu lugemist alustatakse eessõnast ja Iraku raamat on kõige ehedam näide nõukaaegsest teadmatusest, mis ei kipu ka aastal 2013 kaduma! Sest mitte üksainsam mees autoritest ei tea mitte midagi sellest purjetamisest, mida meie praegu viljeleda saame. Nende puhul oli see paratamatus ja see ei ole üldse etteheide. Kogu selle seltskonna lagi oli Muhu Väin ja eriti pika ettevalmistusega said parimad Balti Regatti minna ning Kaliningradi külastada. Võidu sõites, sest kruisereidki polnud olemas. Paar reparatsiooniga saadud isendit nagu Vanemuine, Eha ja veel mõni, L6 on juba puhas reisser. Esimesed uued kruiserid olid ju Taurused aga millal neid esimest korda puhtalt otstarbekohaselt kasutada saanuks? Siis, kui need olid kõik juba laibaks lõhutud suure reissimise käigus.

OT in: Ma just "tegelen" täpselt sama ajastu ühe teise piibel-raamatuga: Arvo Veski "Ahjud, pliidid, kaminad". Ja ka see raamat tuleb suures mahus ümber kirjutada ning ma pole veel "otsustanud", saab see olema "kolmas täiendatud trükk" või tuleks sama algpealkirja ja väärtuslikku vana sisu tänastel kütteinseneridel kõige uuema sisuga miksida ning sinna ka omad autorinimed kõrvale panna. Täpselt samamoodi nagu purjetamises, on küttekolletes asjad, mis olid-on-jäävad ja siis sinna kõrvale metsik areng. Kas vanaisa oli loll? Ei, Ta kirjutas selleaegsete teadmiste baasilt parima võimaliku aga väga palju sellest oli Ta juba artiklitena kirjutanud 30'tel! Kui 80 aastat tagasi mõeldud pliit võib täiesti tänapäeva klappida nagu klapivad praegusesse maailma ja Eesti purjetamiselusse Star, Draakon, Folkboot jpt fossiilid, siis enamuse küttekollete ja eriti korstende ning kolde ehitusliku efektiivsuse puhul on juba 100% tippteaduse põhine areng olnud selline, et "millest me räägime..." OT out.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Kontrabrass.
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 19 Juun 2013 09:14 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 12 Aug 2010 22:04
Postitusi: 33
Kalle Kuus kirjutas:
Kontrabrass ja suurematel jahtidel brassitali!!! Leiate selle joonise A.Iraku Purjetaja käsiraamatust lk.119
Küsimus suurele ringile: kas kontrabrassist ja selle kasutamisest Teile kursusetel üldse pole räägitud?


olen läbinud väikelaevajuhi kursused ning lisaks kaks purjetamiskursust, kontrabrassist kuulen esimest korda. Samuti ka (vähemalt viis esimest lehekülge) googlest ei pajata suurt midagi selle kohta. Äkki paari sõnaga lähemalt?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 19 Juun 2013 14:35 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1744
Asukoht: Tallinn
...kontrabrass kujutab endast: poomi nokast vööri jooksvat otsa, igasuguste variatsioonidega, mis ei lase tagantuules poomil halssida!
Vaikse tuulega võid kontrabrassi panna ka poolest poomist peavantidesse , tekki või mujale... tugeva tuulega peab olema nii, nagu
Virko kirjeldas (mõjuvad suured jõud!)!
Kontrabrass takistab ootamatut halssimist!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Kontrabrass.
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 19 Juun 2013 16:15 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mony kirjutas:
olen läbinud väikelaevajuhi kursused ning lisaks kaks purjetamiskursust, kontrabrassist kuulen esimest korda. Samuti ka (vähemalt viis esimest lehekülge) googlest ei pajata suurt midagi selle kohta. Äkki paari sõnaga lähemalt?

Äkki siis on ikkagi räägitud preventerist või poomipidurist?

Veel Sulle õpetust sest tundub, et see õpe on meil ikak täpselt selline - nullilähedane: Virko nimetab vahelttõmbajaks - kena emakeelne nimi, tihtipeale kutsutakse seda sama lahendust ka barberiks, rahvusvahelises keeles barber-hauler. Barber on valdavalt otsaplokiga või libiseva rõngaga varustatud ots millega saab tõmmata soote ja sealtläbi ka eespurjede soodinurka groodiga parema düüsi tekitamiseks jahi miidlile ehk pikiteljele lähemale või lasta kontrollitult kaugemale. Päris hard-coredel on barberitega lahendatud vist enamuse eespurjede soodi ja sealt ka purje enda kuju trimm, kus barber liigub risti tekiga kelgul ja seda saab ka üles-alla reguleerida. Näiteks mitu põlve vana IMOCA Brunel, kus genul on siis barber-hauler ristkelgul aga fokal tihedas tuules sõidu klassikaline pikikelk miidli ligidal.
Barberid on abiks ka jahtidel, kus on rullgenu ja kelgud parda ligidal ja lõppevad foka jaoks liiga vara ära. Kui on vaja eespurje rehvida foka-mõõtu ja tihedalt sõita, on soodi tõmbenurk ja kaugus miidlist nii vale, et jaht ei sõida kuhugi. Siis ongi vahel barberid õigel kaugusel ja saad nendega soodi tõmbepunkti õigesse kohta. Kasutatakse ka pealttuulesoodi jõulist pealesikutamist aga see rikub hirmsasti purjekuju ja ega palju kasu ei saa. Üldse ideaalis on tekile installida ka foka kelgud aga just täpselt siin on kiirpaigaldatavad barberid omal kohal! Kui tuleb rullrehvituna sõita, võtad varberid ja lisasoodid, installid, lähed (muidugi vesti ja liiniga sabas ;) ) klõpsad need soodinurka kinni, tõmbad uute sootidega purje õigeks samal ajal genusoote järgi andes. Pärast jäävadki genusoodid niisama loperdama ja paudid/halsid juba teistega. Aga kohtab ka jahtisid, kus ongi kogu aja topeltsoodid küljes. Aga ma kahtlustan, et pigem on paar sellist mulle silma jäänud kas vahetult enen või pärast pikka otsa, kus ei tule just liiga palju halsse vahetada, küll aga pimedaks oluliselt purjepinda vähendada.

Aga kas see nüüd eespurje käsitsemist lihtsamaks teeb, on iseküsimus, ikka rohkem peentrimmi teema. Ehk suurem enamus on niisama sõitmisel ebavajalik ja sellega tegeletakse merel kruisi peal siis, kui on juba tõesti hirmus igav ;) Siis on tore leiutada ja mõnikord ka täitsa edukalt midagi korraks paremaks saada. Kuid genust rullituna foka tegemise barber+soodid tasub mõelda. Spinni barberite otstarbest pole ma veel aru saanud... aga mingitel hetkedel vist valjus tuules pidid ikka vajalikud olema.

Pilt

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 20 Juun 2013 11:42 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 12 Aug 2010 22:04
Postitusi: 33
ahaa, purjetamiskoolitusel korra ikka mainiti et kui kui külalised peal siis tõmmatakse otsaga poom kinni, mõistet kontrabrass lihtsalt ei kasutatud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 23 Juun 2013 20:02 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev, 05 Mär 2005 16:22
Postitusi: 254
Asukoht: Otepää/Tartu/?!
Mõnekümne aasta eest jõudsime vanade Tartu purjetajatega seisukohale, et kontrabrass või muu sarnane asi peab võimaldama poomi kiiret vabastamist. Suvalisel hetkel võib tulla MOB või kukub mõni olulisem asi üle parda...

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 23 Juun 2013 21:08 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5740
Asukoht: Saaremaa
Kiire vabastus kokpitist peaks ju ühe-kahe ropeye abil lahendatav olema.

Tegelikult tekkis mul mõtteis küsimus, et kas siis seda seeriapaatidel kohe standardis taglasesse ei ehitatagi? Miks?

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 12 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group