KIPPER.EE

Veeteede ameti Navigatsioonimärkide andmekogu
http://195.50.203.61:8010/SLAID1.HTM

Info toodrite kohta

http://195.50.203.61:8010/SLAID1T.HTM

Kipperi edit 14.01.2015:

Tänane toimiv navigatsiooninärkide andmekogu asub siin:

http://195.80.112.246/aton/

21.06. ilmus trükist uus teatmik MEREMÄRGID EESTI VETES, seisuga 12.05.04. Hind anti 150kr+5%. Väike kujunduslik erinevus varasematest on tingitud IHO uutest ettekirjutistest ja soovitustest taoliste teatmike ühtlustamiseks, meil ilmuvad need ju ka inglise keeles.
Avastatud vigu:
Lk 4, observer's eye kohta Column 4 > Column 6 (eestikeelne leht 3 on õige).
Märk 699, kuna tegemist on tuleta märgiga, siis on tule kõrgus 3m liigne.
Märgid 801 ja 802, sihi suund on 123.0° (125.0° on näpukas).
Märgid 978 ja 978, ära on jäänud siht 1.3°, vahekaugus 241m. Tule kõrgused on vastavalt 9m ja 14m.
Pisut erinevad ka paljud suunad arvestatutest, sest tunnustatakse ikka veel NSVL andmeid, mitte omi. Samas antakse aga GPS-ga mõõdetud asukohad samaväärsetena. Mõnekümnest erinevast sihisuunast on praktiliselt häirivaim Kihelkonna (märgid 922 ja 923), sest pakutu ei mahu isegi ümardusvea piiresse. Teatmikus on suunaks 129.0°, matemaatiline arvutus annab 129.8°. Teised erinevused jäävad 0.1°-0.3° piiresse.

Ilmunud on Emajõe alamjooksu atlas (Praagast Tartuni). Kokku 39 kaarti, mõõtkava 1:2000. Kaardid on küll esitatud tagurpidi - tagant ettepoole e Tartust suudme poole.
Ametlik hind 595+5%. Veeteede Tartu osakonda saadeti müüki 30 tk. Muidu vahendavad veel Gotta ja Belgei. Palju nemad otsa panevad, ei oska ennustada.

Just enne pühi saime kätte Meremärgid Eesti vetes 2006. Eelmisega võrreldes on muutusi vaid niipalju, kuipalju on õiendeid märkide endi kohta. Neid oli aga palju ja kippus juba kribuks. Mis kadunud, mis juurde tulnud, ümber paigutatud või tule saanud.
Kujundus ja ülesehitus sama. Suudeti säilitada ka tuletornide ja -paakide pisipildid, vahetatud on vaid Pirita alumise (241) ja Triigi ülemise (906) pilt.
Õiendid ilmuvad edaspidi juba uue raamatu kohta.
Hind peaks jääma samaks - 150kr, seda otse VA-st ostes, hetkel seda hinda ametlikuks alles vormistatakse. Kel raskem pangaarve, saab ka Gottast ja Belgeist. Ehk võtavad müüki ka mõned väiksemad sadamad.

Lgp. Enn Oja
Kuidas on lood merekaartidega? Neid pole senini VA st otse osta saanud - tuleb kukrut kergendada eelpoolnimetatud firmades. Kas selles osas on muutusi toimunud?

Kuidas on lood Eesti merekaartide atlase 1 osaga? Kas uus on juba ilmunud.

Kaartide müüki VA enda peale võtta ei kavatse. G ja B tahavad ka elada.
Kaardivihikute kohta sain teada niipalju, et varsti peaks ilmuma 3. osa (Liivi laht), parandatult, 1. osa (Soome laht) vähemalt sel aastal ei ilmu, 2. osa pole päevakorras.

Merekaardid nimelt vajavad igaaastaselt korrigeerimist.
VA on rõõmsalt selle töö ja 100% hinnalisa edasimüüjatele delegeerinud.

Kui täpsed andmed sul selle hinnalisa kohta on?

Kui ma ei eksi siis Gottas maksis merekaart u 700-800 eek.
100 % hinnalisa puhul tähendab see VA väljamüügihinda 350-400 eek.

Neile kes Gottat "röövliks" peavad peab mainima, et Pirital ühes paadipoes oli sama kaart üle 1000 krooni.

VA ei saa vahendajatele midagi ette kirjutada. Võidutseb monopol või kartell. Nende hinnakujundusega pole aga kursis. Kui ise seda asja juhiks, siis lähtuks elatumist ja tulevikku arvestavast vaheltkasust.
Võrdluseks aga tavalise merekaardi hinnast British Admiralty lehelt:
http://catalogue.ukho.gov.uk/general_pricing.asp?!=1
Nii oleks Tallinna lahe kaart 2227 hinnaks 18.20 GBP. Võttes kursiks umbes 23:1, saame sealse kaardi ametlikuks hinnaks 420kr. Kuna merd sõites olime nö püsikunded, siis umbes taolise hinnaga saime kaardid ka meie, üle maailma 10-12 päeva jooksul alati. Mälu järgi olid nad ka alati ajakohastatud ning juba sealtpoolt vahetati välja uued kaardid.
Nii et aidata ma siin rohkem ei saa.

Lp. Enn Oja. Minul, kui teatud trükistega lähemalt tuttaval isikul on konkreetne küsimus: miks ei kasutata niigi üle riigi levivaid trükiseid? Olgem ausad, igasuguste väikeste spetsiaalkaartide, õienduste ja paranduste jaoks on näiteks ajakiri sada korda õigem koht, kui eraldi toode. Seda juba hinna tõttu. Merekaart on vajalik, üks suur ja konkreetne tükk. Ametlik merekaart peab jääma.
Samas on võimalik näiteks meil rahulikult teha paremal kvaliteetpaberil A3 mõõdus kahepoolne keskmine leht(tänane poster), kus võiks rahulikult olla peal näiteks neli keerulise või muutunud navigatsiooniga ala kaarti. Või kaks suurema ala muudetud kaarti. Mingit küsimust ei oleks: täna saate kusagil muudatustest teada, mai lõpus on muudatused juba ka ära trükitud ja üle Eesti levitatud.
Kas tulen astun VA'st läbi ja teen pakkumise??? Ütleme nii, halvemal juhul suudan 8 korda aastas pakkuda uusimat trükitud infii, normaalsel puhul 10 ja heal juhul 12 korda 4 A4 formaadis külge või 2 A3 külge. On näiteks kuu alguses torm ja miski kanal läheb täis või kai puruks, kuu lõpuks on juba uus liiklusskeem trükitud. Rõhutan: paksemal paberil, mitte tavalisel ajakirja paberil.

PS. see mõte on nüüd avalik ja minu patenteeritud. Konkreetse kuupäeva ja kellaajaga. Aga mite rikastumise vaid merekultuuri arengule kaasa aitamise jaoks.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

VA lehel on näha pdf failidena mõned sadamad ja Tallinna laht.
Miks ei võiks A4 või A3 pdf failidena kõiki olulisemaid liiklussõlmi või kogu rannikuala avaldada?
Profi kaardid on profile taskukohase hinnaga aga hobi sõitjale pisut kallid.
Paljud sõidavadki üldse ilma kaardita, või paljundavad kallihinnalist kaarti.

Minu ettepanek on teha väikseformaadilised A4 või A3 pdf kaardid liiklussõmedest,
sadamatest ja rannikuvetest kõigile kättesaadavaks VA kodulehel.

Kui ajakohase teabe väljastamine sõltuks minust, teeks ma põhimõtteliselt samuti. Samuti palkaks ma tegevusetult kodus istuvad kalurid, kes meie kuni 3m sügavusega merealad täpselt ära mõõdistaks ega ootaks aastaid, kuni 1-2 paati ülikalli varustusega sellest osa teha jõuaks.
Aga - mina pole otsustaja, vaid pisim kruvi. Ma vaid kirjeldan, mis on toimunud. Muu teave minuni lihtsalt ei jõua.
Milleks on meil Majandusministeeriumis ja mujal kabinetid täis ametnikke? Aga ikka selleks, et iga väljastpoolt tulev ettepanek tagasi lükata ning võimalikult vähe olemasolevat muuta. Sest nii on mugavam. Teine lugu on siis, kui Brüsselist midagi ette kirjutatakse, sest siis on alust rahahoobi enda kasuks liigutada. Riigiametnik oma töö eest ei vastuta ega ole ka sõltuv.
Eelmisel aastal trükiti katseliselt paksemal A4 lehel Tallinna lahel liiklemisjuhis (lõbusõitjatele), sel aastal 4 (lisaks Haapsalu Eeslaht, Suur Katel ja Pärnu laht). Need läksidki kohapeale jagamiseks.
Kuid need lehed pole ametlikud, sest nad ei asenda merekaarti.
Et mingi trükis oleks ametlik, tuleb läbi teha pikk bürokraatlik kadalipp, tõestada oma paremust, võidelda aegunud seaduste ja ettekirjutistega ning maha suruda võimalikud sama moosipurgi kallale tahtjad. Ning pole üldse oluline, et mõni neist tunneb huvi mitte raha, vaid merenduse käekäigu vastu. Ametniku silmis on iga tahtja 1 ühik, mitte inimene või meremees.
Selgitan seda oma kogemustest.

PDF A3 kaartide avalikuks kasutamiseks kättesaadavaks tegemisega saaksid ju kokkuhoidlikumad väikelaevnikud ja läptopi omanikud vabavara navigeerimisprogramme kasutades kallite paberkaartide või digikaartide ja plotterita hakkama. Kas kannatab sellega mereohutus kui iga aasta oleksid PDF kaardid ka korrigeeritud ? Praegu skaneeeritakse atlase kaarte ja kalibreeritakse raster navigeerimisprograamide jaoks, siis oleks rahval eksimisvõimalust vähem kui VA-l PDF-id mitteamatlikuks kasutamiseks väljas..

Potermann, iga töö maksab. Eks see on ka riigi mõte, et võimalikult palju pappi teenida. Reaalne ohutus, nagu hr. Oja ka meie kahtlusi kinnitas, ei ole absoluutselt ühegi ametniku asi.
Kogu seda kaardimajandust saaks miljon korda odavamalt, operatiivsemalt ja kiiremini teha. Too ametlik ja sajast ametkonnast kinnitatud merekaart peab jääma. Kasvõi kindlustuste jaoks. Kui plotteris ja kaardilaual on too ametlik, siis kindlustus maksab kahjud. Kui aga too mitteametlik ehk lihtsalt abivahend, siis ei maksa. Kuid abivahendist on siiski kordi rohkem kasu, kui suvalisest ise skännitud asjast. Ja neid abivahendeid saab tõesti suhteliselt odava rahaga levitada, kui trükitud asjast rääkida. Lihtsalt peab olema juures märge, et "mitteametlik, kindlustus ei kata kahjusid". See ei tähenda, et selline kaart oleks ebatäpne või vale. Ta on väiksema pinnaga, teda on raskem jälgida, tema pealt on raskem kursse määrata jne. Aga ta on siiski suur abimees. Ja mis kõige tähtsam, pole kahju sinna peale ise märke joonistada vms. Joonistad ikka oma isikliku "laevatee" koos kividega peale ja paned koordinaadid juurde. Järgmine kord, kui ilmub sama ala kaart, võid juba uued märgid teha. Kuid kaardi tükihind on mõnikümmend krooni, kui kõik muu, mis kaarti ümbritseb, lihtsalt tarbimata prügikasti viskad.
Pagan, ma peaks kunagi isa joonistatud-joonestatud Haapsalu lahe ja Noarootsi kaarti pisut korrigeerima ja selle triki ära tegema. Einby liiva, Österby sissesõidu ja veel mõned asjad peale märkima ja ongi olemas. Tegelikult on see ülilahe, kuidas vanasti mehed endale ISE ülitäpseid kaarte joonistasid. Ja siis nendele oma reisid peale kandsid, iga paut ja halss on ka olemas. Mul mõned sellised 60'test aastatest lausa. Sulega kalkale joonistatud....

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Lihtne on muidugi, kui kindlustusel tuleb varakahjuga tegeleda. Kellel on kaart, kel abivahend? Selge. Aga mängus on ka inimelud.