KIPPER.EE

Teema paigutamine mereohutuse alla on üsna piiripealne... Aga võib aidata isegi elusid päästa...

Sisemaa järvedel sõudepaadi või abimootoriga sõudepaadiga kalal käiv mees küsis täna minult, kui kunagiselt sisevete laevajuhilt:

Kui ollakse järve peal ja läheneb äike- mis on õigem:

kas jääda järvele, ning hoida kaldast kaugemale, või vastupidi- tormata kaldale??
Siin said teadmised otsa... On hulk nõuandeid, kuidas käituda äikese puhul kas merel või maal. Aga mis on õigem siis, kui on võimalus valida kohta? Kummal lahendusel on riskid väiksemad- küsiks kompetentsemailt foorumlastelt.

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Alumiinium paadiga, või purjelauaga sõites, süsinik mastiga, olen ikka ära kaldale ennast sättinud, samas pole alati jõudnud, aga otseselt pole ka epitsentrisse jäänud. Lihtsalt endale tundub ohutum kaldal olla.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Huvitav, aga vajalik teema. Minu arvamus on, et erilist vahet pole (on paar erandit, vt edasi), vaid otsus tuleb teha sisetunde järgi ehk valida see variant, mis pakub rohkem psühholoogilist turvatunnet.
Erand: kui on võimalik kaldale minna ja seal on hoone, auto või koobas, siis varjuda sinna; ka suurem alus, kus suletud ruume, on turvalisem.
See, et välk ei pruugi kaugeltki eelistada kõrgeid objekte, vaid see on tõepoolest juhus, kuhu lööb, on head lugemist: http://stormhighway.com/lightning_alway ... t_myth.php

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Lootsin ehk rohkem olulisi teadmisi, aga mis parata. Igatahes Reinz teadmised on abiks ja toodud viide ingliskeelsele allikale on jahmatamapanev. Kõike küll pole veel ära tõlkinud... Olen vahepeal ka enda silmaringi veidi laiendanud.
Tuttav mees, kes on aastakümneid kalastanud keskmise suurusega järvel, aga ka kaugemal, teadis öelda, et on olnud juhus, kus 2,5m. puupaat läks vett ääreni täis, kui tuli peale äikesega kaasnev vihmamüür... Ja eks vist aitas ka ebaharilikult kõrgeks läinud laine. Eks vist lahtisele paadile võib saatuslikuks saada ka lainete poole kilomeetrine ja väiksem hoovõtumaa?

Selle aasta 3. juuli äikesetormi järgsel päeval vist oli Tartu Postimehes, netis artikkel õnnetusest paadilaenutuse kahe paadiga Pühajärvel, Otepää lähiksel. Üks paat oli täiesti uppunud, teisest olla vööri ots veidi üle veepinna jäänud, kui vetelpäästjad appi jõudsid... Õnn,et kõigil olid vestid seljas ja ujuti ühele saarele. Kahjuks ei oska viidet artiklile leida. Tol hetkel lootsin, et keegi niikuinii paneb viite siia foorumisse, nagu on tavaliselt olnud kõiksuguste probleemidega.

On olnud juhus, kus õhukastidega Finn- purjekast on paarikümne minutiga jäänud vee peale vaid vööri väike otsake... Meenub ka see, et kunagisel Cadet klassi laste purjekal nõudis eeskiri, et kas igal aastal või oli see üle aasta- tuli teha õhukastide hermeetilisuse katsed. Paat oli 2t. ühel ja seejärel teisel küljel, kui mälu ei peta. Siin foorumis on olnud lugeda sedagi, et ka kinniste pooridega vahud võtavad aja jooksul vett sisse...Aga ilma on veel hullem ju?

NB! Kunagi oli suure sisevee raudlaeva vöörpiigi vahesein aastate jooksul saadud mõlkide tõttu kaotanud osa hermeetilisust. Lastis laeva vöör oli saanud väikese vigastuse manöövrite ajal. Ja mõned miilid hiljem oli veepinnal vaid mast ja prožektor... Inimesed õnneks elus.

Ülalmainitud tuttavalt kalamehelt sain kuldaväärt teadmise: Kui paat upub, siis üks puitaer aitab ühel inimesel vee peal püsida!! Ka kahele inimesele on see veidi abiks, kui jalgadega sebida

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Kasvõi 2 liitrine punniall tühi plastpudel on abiks!

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Õpetaks kui oskaks, paraku ootan ise ka huviga mis rahvas antud teemal räägib

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Natuke lugemist.

http://www.boatsafe.com/nauticalknowhow/lightning.htm

Kui vaadata Reinz’i toodud linki http://stormhighway.com/lightning_alway ... t_myth.php siis veidigi asjaga kursis olevale seal midagi uut välja toodud ei ole. Piksekaitse kaitsetsoon on pöördkoonus mille tipp asub piksekaitse teljel ja mille nurk on vaid 45 kraadi nagu on kirjas ka majakavahi toodud asjalikul lingil. Piltidel lööb pikne aga kaugemale kui on elektriposti ja masti kõrgus. Kõrgete ehitiste korral võib pikne lüüa ka ehitise küljele mille vastu kaitsevad külgmised piksekaitsesüsteemid. Alla 60m kõrguste ehitiste küljele lööb pikne harva ning kui lööb siis enamasti ehituse ülemisele viiendikule nagu näha ka Reinz’i lingil oleval pildil.

Tõenäosus, et pikne lööb veepinnalt kõrgemale ulatuvasse laeva on suurem kui, et lööb kõrvale vette. Eks siingi kaitse inimest ja elektroonikat piksekaitse. Metallkaartega purjekal on piksekaitse juba olemas kui terasvandid on ühenduses kaartega ja kaared metallkiiluga. Teistel purjekatel peaks mõlema poole vandid äikse ajal kasvõi käivituskaablite abil maandama. Metallist kajutiga metalllaev maandab pikse ka kenasti kui kajuti lael mingi metallmasti moodi asi on mis töötab piksevardana. Teistel väikelaevadel peab piksekaitse ehitama. Laevaski kehtib soovitus ühendada elektroonikaseadmete toide ja kaablid pikse ajaks lahti. Sõudepaadile saaks ju ka piksekaitse ehitada aga kas sellel on mõtet kui viibitakse niikuinii kalda ligidal. Kui just alumiiniumaer kuidagi püsti ajada teine ots vees...

Kui vastata Rooli Robi küsimusele siis olles sõude- või abimootoriga paadiga sisemaa järvedel soovitaks pikse korral minna kaldale kuna tõenäosus, et pikne lööb veest kõrgemale ulatuvasse paati on kõrge. Kaldal olles ei tohiks minna kõrge puu alla vaid hoida puudest vähemalt paari-kolme meetri kaugusele kuna olles pikselöögi saanud puu tüve ligidal võib pikne maandada end läbi inimese.

Nõu laevade piksekaitse kohta võib küsida TTÜ Elektroenergeetika instituudist. Eks netist leia ka infot, näit:
http://www.boatingmag.com/gear/how-to-p ... ng-strikes
http://marinelightning.com/
jne...

Ettevaatlikkuse näide elust enesest - laupäeval 03.09.2016 õhtul läksime mootoriga varustatud sõudepaadiga Spithamist Peraküla lahe peale. Läänest tuli peale vägagi ebameeldiva väljanägemisega vihma/äikesepilv (kahjuks radaripilti alles ei ole, aga värve oli radaril rohkem kui vaja).
Äike paugutas kella 9..10 vahel mandril ja ka Osmussaarel nii, et terve laht oli valge (sähvakad võtsid silmnägemise paariks sekundiks ära). Ridvad kokku ja tagasi kaldale...

Tuleb tunnistada, et kuna olime lahes ainuke veest kõrgem objekt ning äikest oli ümberringi, siis oli ära tulek õigustatud. Peale mürgli möödumist kühveldasime paadist 20cm vett välja ja merele tagasi.

... paarimees ütles, et see oli tema elu kõige hirmsam merekogemus ning et talle mõneks ajaks aitab.

Tänud kogemust jagamast ja julgustan teisigi kes on äikese kätte jäänud seda tegema.

Kuue aasta jooksul ei ole mul veel õnnestunud päris äikese kätte jääda. Aga minu lihtne talupojamõistus ütleb, et kui see vähegi võimalik on, siis ikka äikese ajaks sadamasse varju? Seetõttu vaatan alati enne pikemaid sõite (minu puhul siis enne Soome lahe ületust) mobla pealt äikeseradarit ja ei lähe vabatahtlikult ekstreemsusi otsima. Tegelikult ei saa ma algsest teemapüstitusest aru, et kus siin üldse otsustuskoht on. Ehk siis millised riskid oleksid sadamas suuremad, kui merele jäädes?

Ise küsiks hoopis nii, et kas kiire mootorpaadiga (nt. 40 sõlme) on võimalik äikese eest ära sõita?
Millise kiirusega võiks liikuda äikesepilv?

Oleneb, mis suhtes on pilvede kurss sinu aluse kursiga
Olen kunagi kiirustanud keset päeva läheneva öö eest mandrile. Pilv sai mind kätte paar kaablit enne sadamasuud. Nähtavus oli paugust null. Sel hetkel kui käigu maha tõmbasin ilmus mul teele risti ette ilma tuledeta purjekas, mis samuti sadamasse kiirustas. Kui ma poleks käiku vähendanud, oleks pilt olnud nigu Bondi filmis.
Ühesõnaga - navituled peaks aegsasti peale panema ja vihmaseinast 40sõlmega läbilennata pole hea mõte.

Ikkagi jääb arusaamatuks kui tihti võib välk üldse lüüa purjelaeva ja eriti niisugusesse kus kiilu metallosa on plastiku sisse valatud.Nagu Albinitel,osadel Maxidel jne.
Olen olnud äikese käes üsna mitmelgi korral ja seni pole erilist hirmu tundnud aga ... ??

_________________
Mine sinna ei tea kuhu-too seda ei tea mida.

Räägitakse nii, et Euroopa äike ei anna Ameerika omaga võrreldagi. Et siin polevat üldse nii hull. Eriti äike paate ei armasta, sest paadiga ei teki, erinevalt maismaast, potensiaalide vahet. Katamaraanid pidid olema pisut vastuvõtlikumad.

Küll aga võib äikese lähedus lüüa kogu elektroonika (autopiltoot jne) rivist välja. Möödunud suvel Saksamaal kohatud jahil just nii juhtuski. Pauk oli lõpuks ca 5000€ väärt. Õnneks kattis kulud kindlustus. Päramootorid on samuti äikese suhtes tundlikud.

Ise oleme ettevaatuse mõttes elektroonika äikese lähedes välja lülitanud.

_________________
Kohtume veel!

Meenub, et meie Uku Randmaa oma ümberilma reisil äikese lähenemisel lülitas kogu elektroonika välja. Aga lisaks peitis ta varuvahendiks olnud käsi- GPS-i pliidi praeahju. Asjal on sügav mõte: plekk- kest peaks toimima varjestusena. Nii on lootus, et halval juhul saab sellega edasi navigeerida.

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Oli aasta 1985 Muhuväina regati ajal Virtsu Kuivastu vahel Muhu külje all sai äikesetabamuse jaht Polaris . Aku lendas tükkideks elektriline tuulemõõtja mastis sulas üles ja kellad mis parasjagu töös olid viskas klaasid eest ja tükkideks . väljas olevad kellad põletas läbi . Raadio ka . Kapten oli natuke aega oimetu kokpiti põrandal .

_________________
Haapsalu
+3725050453