Lootsin ehk rohkem olulisi teadmisi, aga mis parata. Igatahes Reinz teadmised on abiks ja toodud viide ingliskeelsele allikale on jahmatamapanev. Kõike küll pole veel ära tõlkinud... Olen vahepeal ka enda silmaringi veidi laiendanud.
Tuttav mees, kes on aastakümneid kalastanud keskmise suurusega järvel, aga ka kaugemal, teadis öelda, et on olnud juhus, kus 2,5m. puupaat läks vett ääreni täis, kui tuli peale äikesega kaasnev vihmamüür... Ja eks vist aitas ka ebaharilikult kõrgeks läinud laine. Eks vist lahtisele paadile võib saatuslikuks saada ka lainete poole kilomeetrine ja väiksem hoovõtumaa?
Selle aasta 3. juuli äikesetormi järgsel päeval vist oli Tartu Postimehes, netis artikkel õnnetusest paadilaenutuse kahe paadiga Pühajärvel, Otepää lähiksel. Üks paat oli täiesti uppunud, teisest olla vööri ots veidi üle veepinna jäänud, kui vetelpäästjad appi jõudsid... Õnn,et kõigil olid vestid seljas ja ujuti ühele saarele. Kahjuks ei oska viidet artiklile leida. Tol hetkel lootsin, et keegi niikuinii paneb viite siia foorumisse, nagu on tavaliselt olnud kõiksuguste probleemidega.
On olnud juhus, kus õhukastidega Finn- purjekast on paarikümne minutiga jäänud vee peale vaid vööri väike otsake... Meenub ka see, et kunagisel Cadet klassi laste purjekal nõudis eeskiri, et kas igal aastal või oli see üle aasta- tuli teha õhukastide hermeetilisuse katsed. Paat oli 2t. ühel ja seejärel teisel küljel, kui mälu ei peta. Siin foorumis on olnud lugeda sedagi, et ka kinniste pooridega vahud võtavad aja jooksul vett sisse...Aga ilma on veel hullem ju?
NB! Kunagi oli suure sisevee raudlaeva vöörpiigi vahesein aastate jooksul saadud mõlkide tõttu kaotanud osa hermeetilisust. Lastis laeva vöör oli saanud väikese vigastuse manöövrite ajal. Ja mõned miilid hiljem oli veepinnal vaid mast ja prožektor... Inimesed õnneks elus.
Ülalmainitud tuttavalt kalamehelt sain kuldaväärt teadmise: Kui paat upub, siis üks puitaer aitab ühel inimesel vee peal püsida!!

Ka kahele inimesele on see veidi abiks, kui jalgadega sebida
