|
Tere.
Olen siis viimase kapteni Jaak Veski järeltulija ja oma purjetamispisiku just Vanemuiselt külge saanud, seda suvel siis 30 aastat tagasi. Kui jaht aastal 1981 Kalevi jahtklubi ja riigipoolsest huvipuudusest mädanema(korvistuma) jäeti, tõi isa koju osa jahi dokumentidest ja ka mõned muud jupid. Vähemalt reelingu tuuletõkked koos numbriga 25 peaks pööningul olema, siis on viimane logiraamat ja ka jahi külalisteraamat. See viimane on muidugi eriline reliikvia, Vanemuine on näiteks esimene pealesõjaaegne Eesti jaht, mis Kielis käis. Lisaks ju lõigati temalt läbi Purjespordikeskuse lint 1980, sõidutatud temaga igasuguseid omaaegseid VIP'isid jne. Eks Kääramees teab rohkem, kuid midagi jahist endast talle vist ei jäänud. Peale ilusate mälestuste muidugi.
Vist on mingid munsterrollid ka ja on isa joonistatud ... kuidas öelda ... "külgplaan" koos kiilu kuju ja purjestusega. Eks ma otsin. Tegelikult mäletab ema ehk Marit ka väga palju, kuid palju ta seda meenutada tahab, on omaette küsimus.
Jahi ajaloost on jah niipalju teada, et ehitatud legendi põhjal hoopis Jaapani Kesrisriigi suursaadiku tellimusel, kuid peale vaenujalale minemist rekvireeris jahi omale Goebbels. Kirjastaja olevat kah mingi tegelinski olnud, kuid see on siiani teadmat, tankistina või mitte. Originaalis duralumiiniumist mastidega harkpoomketš, kuid esimene peelestik võeti maha juba sõja ajal ja tehti lennukiteks. Siis olevat tehtud midagi uut, kuid madalam ja ebakvaliteetne. Viimane komplekt, mille idioodid Pirital meetristeks juppideks saagisid(kas leidub meest, kes vandaalitsemise omaks võtab??? Jutud käivad, et Haagma&Co?), oli tehtud liimitud puidust ja õiges mõõtkavas, kuid mõttetult raske. Grootmast kolm tonni ja besaan koos harkpoomiga kaks tonni. See ajas loomulikult jahi suhteliselt balansist välja ja halvendas muidu üliheade käiguomadustega jahi liikumist. Eriti meenub lapsepõlvest, et jube kõrge raskuskese pani loius laines koledalt lengerdama... Viimane komplekt purjeid olid ikka vanad head puuvillapurjed, kuid midagi oli ka juba dakroonist. Spinnakeri ei olnud, sest Eesti NSV's ja Kalevi Jahtklubis ei leidunud korraga nii palju purjeriiet ja raha, et seda õmmelda. Spinnakeri asendas tohutu genua.
Tegemist kindlasti läbi aegade Eesti ilusaima suure jahiga ja see, et lihtsalt EI VIITSITUD teda peale olümpiat remontida, on omamoodi kuritegu. Isa tahtis teha ja oli ta ju neid "korve" Haapsalus olles teinud( Ätt näiteks, millega omamoodi Haapsalu uus purjeelu elavnes. Sellegi Logiraamat kodus.), kuid miskipärast polnud mingil poolel huvi. Jahil olid läbi (jutu järgi) nii emapuu kui ahtri- ja vöörtääv, kuid see oleks olnud kõik lihtsalt restaureeritav. Plangutust oleks olnud vaja vahetada vähe ja kaared on enamuses ju malmist, ehk mingit hullu korrosiooni polnud. Viimased mälestused umbes aastast 83-84, ja siis oli veel Vanemuine täies komplektsuses, diiselmootorist vaskjalal seisva kompassini. Ja mastid lebasid kenasti kõrval pukkidel.
See pilt, mis Saaremaal avaneb, on muidugi jubedamast jubedam ja kuna ma käisin jahti vaatamas Pirital enne selle äravedu ja olen ka ise puitlaevu ehitanud, siis ei ole vist lootust selle restaureerimisele. Olen sellest juttu teinud ka muude inimestega, kes on infot Saksamaale jaganud ja siiani mingit tõsiseltvõetavat huvi pole näha olnud. Odavam oleks kaasaegne replica teha ja originaal lihtsalt konserveerida sellisena, nagu ta hetkel on. Leida võimalikult palju allesjäänud originaalosi ja panna kusagile angaari näitusele. Temast saaks päris vägeva väljanäituse teha.
Priit, raamib kõige ilusama originaalfoto päikeseloojangu taustal bakstaaktuules sõitvast Vanemuisest maakodu seinale. Ilusate aegade ja isa mälestuseks.
|
Aga kutsume hr Kääramehe järgmisele üritusele rääkima??
