Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 516 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ... 35  Järgmine

Kas tuleks uurida veelkord laevahuku põhjuseid?
jah 72%  72%  [ 102 ]
ei 28%  28%  [ 39 ]
Hääli kokku : 141
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 01 Jaan 2008 14:38 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5917
Asukoht: Saaremaa
NTSB koduleht - www.ntsb.gov

NTSB lennuõnnetuste uurimine - http://www.ntsb.gov/aviation/aviation.htm
siit tuleb välja, et neil on kogemustepagasis üle 140 000 lennuõnnetuse.

NTSB laevaõnnetuste uurimine - http://www.ntsb.gov/Surface/marine/marine.htm
neid ei olegi väga palju, kuid kogemust siiski on.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 04 Jaan 2008 08:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 14 Juun 2004 22:33
Postitusi: 197
Asukoht: ei ole enam Tallinn
Eks ta ole, on päris kindel, et Estonia uppus üldiselt seetõttu, et ta läks ümber. See kas olid mingid augud kusagil mujal või mitte, on suhteliselt väheoluline. Ja ümber läks ta ülimalt suure tõenäosusega seetõttu, et vee raskus autotekil viis ta tasakaalust välja. Ning autotekile pääses vesi vööri rambi august.

Nüüd läheb asi huvitavamaks.
Kas vööri visiir tuli ise eest ära, või aitas keegi kaasa mõnel moel?
Miks üritab rootsi riik peaaegu paaniliselt vältida/takistada teiste uurijate tegevust? Näiteks püüti Bemise tegevust väga aktiivselt takistada sõjalaevade manööverduste ja GPS signaali segamisega. Ähvardustest rääkimata.
Kas need 9 või 10 laeva munsterrollis kadunud ellujääjat oli 'kellegi viga' või oli sel mingi seos võimaliku 'kaubaveoga' laeval? Kuidas saab olla nii, et juhuslikult osutuvad kadunuks munsterrollis olevad inimesed ja reisijad suudavad oma nimesid kindlalt ja selgelt hääldada.
Kas sellel võimalikul 'kaubaveol' on mingi seos laeva uppumisega?
Kas sel võimalikul 'kaubaveol' on mingi seos relvaveoga?
Kas laeva katmisel liivaga ja rahvusvahelisel leppel on mingi seos nn. 'kaubaveoga'?

Need asjad vajaksid minumeelest uurimist või mis?

_________________
Ribster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 04 Jaan 2008 08:22 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 14 Juun 2004 22:33
Postitusi: 197
Asukoht: ei ole enam Tallinn
Puht statistiliselt, kui palju oli laevaperest ellujääjaid?
Ja millise protsendi moodustavad need kadunud ellujääjad ellujäänud laevaperest? Kas see ületab mingi mõistlikkuse ja juhuslikkuse piiri?

_________________
Ribster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 04 Jaan 2008 08:42 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5917
Asukoht: Saaremaa
Sellele visiiri eest ära kukkumisele saab ehk 2008 aasta jooksul ka SSPA-lt mingi vastuse. Üldiselt, kui võrrelda vigastusi Diana II ja Estonia juures, siis võimalus, et lisaks loodusjõududele keegi aidanud oleks, on kaduvväike. Kuid mitte absoluutselt olematu. Eks näis.

See Bemise segamine jms on juba eelnevate kokkulepete tagajärg. Üldiselt võiks Rootsi riigi käitumise põhjuseid ja asjaolusid uurida küll ja ka kadunud nimesid ning nende ühist nimetajat. AGA jumala eest mitte mingisuguse "Asjatundjate komisjoni" või K-komisjoni poolt.
Siin võiks ehk kasutada nüüdseks olemasolevat EU liikme staatust ja leida pigem oma ala spetsialistid väljastpoolt neid kolme hukulooga seotud ning lisaks kahte laevaga seotud riiki. Ja ka siis jääb muidugi risk, et saame asjaliku uurimise asemel järjekordse Rabe.
Rabe puhul võime takkajärgi tarkusega öelda, et tõenäoliselt ta sai kuskilt infot relvaveo kohta ja punus sellele oma fantaasias kesta ümber ning müüs raha eest maha ( muuvi... ).


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 04 Jaan 2008 10:17 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5917
Asukoht: Saaremaa
Eesti Ekspress huku 10 aastapäeval

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/03392F ... 150021FCD3



Ja üheksast fantoomist on siiski kaheksa nime rollist.
Kusjuures keegi Tambet Lausmaa väidab, et Pihti ikkagi selle kopteri pardal ei olnud. Huvitavalt kajastab ka asja elaestoniast leitud päästenimekiri. Kas Tambet Lausmaa või Avo Piht? http://www.elaestonia.org/pdf/rescue_info2.htm

Eesti Ekspressist :
Tsiteeri:
Üha rohkem hakkavad levima vandenõuteooriad. Andi Meister kirjutab raamatus "Lõpetamata logiraamat", et Rootsi päästehelikopter Y-64 tõi kaldale tundmatu mehe, keda pole üheski päästetute nimekirjas. Meistri arvates oli tegemist kapten Avo Pihtiga, kes eemaldati kui laevaõnnetuse tähtis tunnistaja. Eesti Ekspressis teatab eestlane Tambet Lausma, et tegelikult oli see salapärane päästetu hoopis tema. "Turu merepäästetalituses kell 13.30 koostatud nimekirjade kohaselt oli 24 päästetu hulgas ka Tambet Lausma. Päästetute andmetel viidi Utöle aga 25 inimest, üks neist oli nimetu," kinnitab aga Meister
.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 05 Jaan 2008 23:27 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5917
Asukoht: Saaremaa
Uurisin Kurmi "asjatundjate komisjoni" raportit. Mnjaaaaaa..... hoidku ometi selliste komisjonide kordamiste eest. Küll aga on saadud üsna asjalik memo JAICilt
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/ac ... ukohad.pdf
Selle lingi taga on muidugi tõlge eesti keelde ja kuna on kasutatud vandetõlki, kellel tehnikaga ilmselt kokkupuuteid eriti ei ole, siis on vilinal terminoloogiavigu jms. Aga see polegi oluline. Ühe esmapilgul tühise, kuid tühjalt kohalt tolmu tõsta võiva vea toon siiski välja : lk2 lõpulõigus on tõlkesse sattunud absurdne viga kus räägitakse visiiri hingede plastikmaterjalidest. Tegelikult on tegu metalliõpetuse aabitsaterminoloogiaga ja ka aabitsatõdedega. Nimelt kasutatakse ( võib olla Titanicu katastroofist õppust võetuna) laevaehituses kõvade ja habraste teraste asemel suhteliselt sitkeid teraseid. Sitkel terasel on suur plastsus, ehk purunemisel ta kõigepealt deformeerub (paindub, läheb mõlki, venib) ja alles siis katkeb kui suhteline pikenemine ja suhteline ahenemine alla annavad. Võrreldud ongi suhteliselt pikka aega vältava koormuse mõjul tekkivat sitke terase sitket (plastset) purunemist vs kiire ja tugeva jõu mõjul tekkiva nn haprale purunemisele sarnaneva purunemisega. Hapra purunemise näide on näiteks puuritera murdumine.
Nii et tõlgitud plastikmaterjalid peaks olema hoopis plastsed materjalid ( suure plastsusega ja väikse rabedusega laevaehitusTERAS )

Sellest minu eelnevast märkusest või õigemini tekstivea tekkimisest sobiliku väljendi leidmise raskuste puhul võite paralleeli üle kanda ka sellesse rohkelt vandenõuteooriaid toitnud visiiri filmimise faksi loole.

Tsiteerin Kurmi raportit tehes mõningad rõhutamised:
Tsiteeri:
27. Lõpparuande punktis 8.3 on öeldud, et Estonia vöörivisiir leiti 18.10.1994. Komisjonil on alust arvata, et tegelikult leiti visiir ja seda filmiti juba üheksa päeva varem. Nimelt on komisjoni valduses koopia käsikirjalisest rootsikeelsest faksist, mille on saatnud Tuomo Karppinen Börje Stenströmile 10.10.1994. Faksi saatmise kuupäev on näha nii faksiaparaadi automaatkirjelt lehe ülaservas kui ka kirja paremast ülanurgast, kuhu autor on selle kirjutatud käsitsi. Kirjas ütleb autor, et nad läksid merele juba pühapäeval (s.o 09.10), sest arvasid, et on sonariga visiiri leidnud. Samuti ütleb autor, et nad filmisid visiiri ja rampi ROV-ga.


Ja annan kahtlustele ümberlükkamiseks tugipunkti tsiteerides sama raporti teksti neli lehekülge eespool:
Tsiteeri:
6. Enne nimetatud sukeldumisoperatsiooni filmiti vrakki ROV-dega kahel korral Soome piirivalve ja rannavalve poolt. Esimene, 2.10.1994 toimunud filmimine on salvestatud videokassettidele Simo, Jutta 1 ja 2. Teine, 9.-10.10.1994 toimunud filmimine on salvestatud videokassettidele Täydennuskuvaus 1 ja 2. Üheltki nimetatud kassettidest ei nähtu, et laevakere põhjaosa oleks filmitud kogu võimalikus ulatuses. Lisaks on kõigil nimetatud kassettidel häireid, mistõttu ei ole võimalik kõigest filmitust aru saada. Ühiskomisjoni liikme Tuomo Karppineni sõnul ei olnud esialgsete ROV uuringute eesmärk laevakere süstemaatiline uurimine. Komisjoni liikmed eeldasid, et seda tehakse tuukriuuringute raames, mille tellimise oli Rootsi valitsus selleks ajaks juba otsustanud.


Mida mina järeldan siit?
Jah, filmiti 10-dal. Filmiti rampi ja visiiri. Või õigemini seda kohta kuhu kadunud visiir enne kinnitus ja selle purustusi, et neid analüüsida. Laeva vööriosa ühesõnaga. Kuid faksis ei rõhutatud mitte vööriosa selle termini kogumahus vaid ainult seda osa vöörist mis kuulus rambile ja sealt pudenenud visiirile ja mis oli nüüdseks täis rebendeid, auke, mõlke.

Segadust palju. Aga kui võõrkeelsete terminitega komistades oleks keegi tol ajal kirjalikult väitnud, et filmiti plastikmaterjalidest visiiri hingesid? :lol:


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2008 01:07 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 07 Nov 2003 23:10
Postitusi: 2464
Asukoht: Tallinn; Leisi vald
Vist ma ei ole seda pilti veel siia kuskile pannud?
Igatahes päris hea pilt, mis räägib rohkem, kui sõnad ehk võib ette kujutada, mis jõud mängivad tugevas laines "väiksele" laevale:

Pilt


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev, 06 Jaan 2008 12:41 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5917
Asukoht: Saaremaa
Tõepoolest on fotograaf väga vinge hetke tabanud!
Laiad rahvamassid aga tõlgendavad seda pilti väga erinevalt. Kes asjast midagi teab, see oskab ka seda pilti hinnata ja võib olla isegi tajub kogu seda energiat mis sinna hetke on kätketud. Väga paljud aga vaatavad ja arvavad, et jube kift pilt ja kus ikka pritsib... Tajumata, et see energiahulk on väljendatav njuutonites, tonnides või hea tahtmise korral kasvõi trotüüli ekvivalendiga ja kuvatud jõud on väljendatavad pildi peale joonistatavate vektoritega.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: spekuleeriks veidi
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 05:51 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 14 Juun 2004 22:33
Postitusi: 197
Asukoht: ei ole enam Tallinn
Kusagil youtubis ma nägin ühte videot estonia huku järgsel varahommikul. Seal oli lainet muidugi korralikult. Ma ei mäleta täpselt aga minumeelest oli filmitud Europa pardalt Mariellat vist ning see sõitis vööriga ka kenasti lainesse. Vöörile mõjuvad jõud on tõesti vägevad. Samas peaks vöör selliseid lööke siiski kannatama. Kuuldavasti oli kas Mariellal või teisel laeval mingi vöörikahjustus samast ööst, mis ei lasknud vööri visiiri avada.
Nii et üldjoontes ei saa kiidelda visiiride konstruktsiooni tugevuse standardiga.
Kuid see ei tähenda siiski midagi, see on vaid tõenäoline oletus.
Ja kui meil on siin massiivselt konspiratsiooni teooriaid hõljumas, siis ei piisa sügavalt silma vaatamisest ja lausest: "Usu mind, see oli nii nagu ma arvan!"

JAIC muuseas ainult kirjeldab visiiri ja rambi kinnituste vigastusi kuid ei ürita uurida just selliste vigastuste tekkimise põhjuseid (välja arvatud rebendid keres, mis arvatavasti tekkisid hüdrosilindritest kui visiir rippus nende otsas) Ega proovi ka vigastuste tekkimise järjekorda kindlaks teha.

tsiteerin:
Tsiteeri:
Shortly after one o'clock a few wave impacts on the visor caused the visor attachments to fail completely. The visor started cutting openings in the weather deck plating and associated structures. Soon the back wall of the visor housing came into contact with the ramp, hitting its upper edge and thus breaking its locks. The ramp fell forwards and remained resting inside the visor. In a few minutes the visor started falling forwards.
The ramp then followed the visor in a forward, tumbling motion. The starboard side actuator was extended to its full length and was torn out of the hull during the final stage of the sequence. The visor subsequently tilted over the stem, left the ramp fully open


Mis siis esimesena järgi andis?

teises kohas, samas raportis:
Tsiteeri:
Assuming that all locks worked efficiently and using realistic correlations of wave load forces and moments obtained from model tests in port bow seas, it is estimated that the combined strength of the attachment system would be exceeded by an external resultant wave load of 7 - 9 MN, corresponding to opening moments 13 - 20 MNm.
Most likely the port side lock failed first, possibly at a lower load level than the maximum estimated above. The subsequent failure could have occurred either by shearing of the port hinge lugs, or by tension in the bottom lock. The estimated necessary level of wave load for either of these possible second failure modes is about the same. Hence, the complete failure sequence could have required only one or two wave impacts. If only the port lock failed in a first large wave impact and the other attachments remained intact, then the visor was probably kept in place - appearing undamaged - for a significant period. The hypothesis of a side lock failing first is supported by the similar damage pattern incurred by the visor attachments of DIANA II in 1993.


Seda lugedes jääb mulje nagu oleks Estonia pidanud juba ammu uppunud olema, sest see ei olnud esimene torm, kus visiiri kinnituste füüsiline vastupidavus ületati. Diana jällegi ei kaotanud visiiri, vaid see pidas vastu ka järgnevatele keskmisest tugevamatele löökidele. Külglukud ei oma kuigi suurt tugevust nagu JAIC järeldab.
Selgitust vajaks ka pakpoordi ja tüürpoordi lukkude kahjustuste erinevus. Ei maksa tõepähe võtta mis siin lingi taga on kirjas, kuid pildid on selged ja illustreerivad http://www.factgroup.nu/est/suriddle.html
Ja Atlandi luku kohta meile endiselt eriti midagi ei räägita.

Kui nüüd muutuda paranoiliseks ja sobitada konspiratsiooni teooriat siia, siis avati atlandi lukk tahtlikult, (üks tunnistaja kuulis vahetult enne katastroofi hüdralika töö iseloomulikku heli) misjärel andsid järgi visiiri ülejäänud kinnitused. Visiir hakkas ees loperdama ja murdus ära.
Mulle tundub, et külgkinnituste kahjustuste erinevus viitab sellele, et pakpoordi külgkinnitus, kui lahti tuli, enam oma pesa suunas kordagi tagasi ei vajunud, vaid visiir jäigi irvakile, see eeldab seda, et esimese korraga lendas kas kogu visiiri kinnitus eest ära koos vasaku hingega või vähemalt jäid avatuks atlandi lukk ja parempoolne külglukk. See seletaks ära, miks visiiri küljes olev vasakpoolne konks on terve ning parempoolne on palju kordi pekselnud vastu laeva keret, mis omakorda tähendab, et visiiri ees püsimiseks piisas pikka aega ainult parempoolsest hingest....

Tõestada seda ei ole enam võimalik. Ega ka ümber lükata sest
Atlandi lukk on hävitatud. kinnitused on kere küljest eemaldatud ning polt visati kõigi silme all merre tagasi. Uurida pole midagi.

Kui see teooria osutub tõeks, siis ei või kindel olla ka JAICi järeldustes ja usaldusväärsuses.

Kas on võimalus et see teooria võib olla tõene?
Kaudselt nagu oleks:
1. Estonia oli ennegi sellistes ja väidetavalt tugevamates tormides olnud.
2. Mida k***dit see rootsi valitsus varjab?! Relvavedu toimus? Toimus. Kas valitsus püüdis seda varjata? Püüdis. Kas valetas? Valetas. Kas on võimalik usaldada valetavat institutsiooni?? ??
Vägagi võimalik, et neil seal on veel midagi varjata.
3. Miks hävitati atlandi lukk? Oli see äkki terve?

Võib veel spekuleerida, siis kellelgi võis olla plaanis lihtsalt hirmutada kedagi. Kuid oh häda, hirmutamise asemel käivitus hoopis katastroofiliste sündmuste ahel. Arvaavasti ei võtnud hirmutaja arvesse aparelli boxi visiiri sees...

Mis kostad Mark? 8)

_________________
Ribster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: spekuleeriks veidi
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 08:15 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5917
Asukoht: Saaremaa
Ribster kirjutas:
Samas peaks vöör selliseid lööke siiski kannatama. Kuuldavasti oli kas Mariellal või teisel laeval mingi vöörikahjustus samast ööst, mis ei lasknud vööri visiiri avada.
Nii et üldjoontes ei saa kiidelda visiiride konstruktsiooni tugevuse standardiga.

Ajaloost on teada juhtumid, sh nõuka ajast ja eestlastest kalameeste käest kuuldud, kus meri on purustanud või ära väänanud vööri ülemise tipu laevadel millel vöörivisiiri üleüldse ei olegi. Nii et meres on powerit piisavalt.

Otsisin ja ei suutnud leida kohta, kus see Estonia visiiiri lukkude purunemise järjekord ja asjade käik olid ilusti ära selgitatud. Kui uuesti üles leian, siis panen siia viite. Hetkel pole aega mööda netti tuhnida....

Aga nii palju kui ma sellest mäletan, siis ...
Tsiteeri:
Atlandi lukk on hävitatud. kinnitused on kere küljest eemaldatud ning polt visati kõigi silme all merre tagasi. Uurida pole midagi. ....3. Miks hävitati atlandi lukk? Oli see äkki terve?

Välja toodi ja tagasi visati atlandi luku polt. Jah see oli täiesti terve ja seda ei ole kunagi salatudki. Atlandi lukul ei andnud järele mitte polt ise vaid kõrvad millest polt läbi käis.

Võrdlus Diana II -ga. Nii Estonia kui ka Diana II puhul saab öelda, et sündmuste areng algas sarnaselt või identselt. Ma usun, et sarnaselt ja mitte 100% identselt. Suurim vahe tuli sellest, et Diana II puhul esmased purunemined avastati ja laev liikus sihtsadamasse suure hilinemisega väiksel käigul vältides slämmi nii palju kui vähegi võimalik. Ka Diana II-l purunesid just lukustuste kõrvad mitte poldid. Sarmased purustused kui Diana II on olemas ka Estonia vööris, kuid seal lisanduvad veel sündmuste edasise arengu purustused. Estonial ju teatavasti lukustuste purunemist ei avastatud ning lasti täiega edasi ka seal faasis, kus Diana juba väga ettevaatlikult hiilides jätkas. Sealt edasi juba purunesid hinged, siis rebiti lahti hüdrosilindrite kõrvad, visiiri "nagis kõlkumist" ja lukustuste ning hingede purunemise järjekorda tõestasid purustused rambil - ühe poole hinged on ka rambil purustatud ja ramp on ka väändunud, millest järeldati, et visiiri ei saa oma liikumistes vaadelda pidevalt laeva teljega samal teljel. Jne...pikk seletus oli, pean selle üles leidma...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: spekuleeriks veidi
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 09:38 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 01 Apr 2004 21:52
Postitusi: 358
Võrdlus Diana II -ga. Nii Estonia kui ka Diana II puhul saab öelda, et sündmuste areng algas sarnaselt või identselt. Ma usun, et sarnaselt ja mitte 100% identselt. Suurim vahe tuli sellest, et Diana II puhul esmased purunemined avastati ja laev liikus sihtsadamasse suure hilinemisega väiksel käigul vältides slämmi nii palju kui vähegi võimalik. Ka Diana II-l purunesid just lukustuste kõrvad mitte poldid. Sarmased purustused kui Diana II on olemas ka Estonia vööris, kuid seal lisanduvad veel sündmuste edasise arengu purustused. Estonial ju teatavasti lukustuste purunemist ei avastatud ning lasti täiega edasi ka seal faasis, kus Diana juba väga ettevaatlikult hiilides jätkas.

Kõik eelpoolüteldu on õige, -kuid - Diana II sõitis peale õnnetust sadamasse AHTER EES


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: spekuleeriks veidi
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 09:58 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5917
Asukoht: Saaremaa
retti kirjutas:
kuid - Diana II sõitis peale õnnetust sadamasse AHTER EES


:shock: Ma ei ole Diana II looga väga kursis, uurinud pigem seoses Estoniaga. Oled kindel et ikka tõesti sõitis lõpuni tagasikäigul või on lihtsalt kuuldus ?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 10:30 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 27 Jaan 2006 17:15
Postitusi: 636
Asukoht: Meriküla
Mark on ikka tõsiselt asja süvenenud. pro!
Kipper, kas ise pildistasid Tallinki laeva? Väga hea foto.

Offtopic kustutatud.


Viimati muutis mairold, Kolmapäev, 09 Jaan 2008 16:01, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: atlandi lukk
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 10:32 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 14 Juun 2004 22:33
Postitusi: 197
Asukoht: ei ole enam Tallinn
Kusagil lugesin Diana II lugu, kuid minu mäletamistmööda avastati viga alles sadamas??? Kas ma mäletan õieti?
Merel olles ei ole võimalik näha kas lukk on terve või katki ilma visiiri sisse ronimata.

Aga konspiratsiooni teooriat edasi punudes...

Atlandi luku kõrvad lõigati tuukrite poolt maha ja neilt võeti teatavasti vaikimisvanne. See hägune pilt, mis raportis on välja toodud võib olla põhimõtteliselt mis iganes, sest meil puudub usaldus erinevatel põhjustel.
Polt aga visati merre sellepärast, et ei oleks võimalik hinnata kahjustuste esinemist või nende puudumist.
Kas seda toetab ka filmimaterjal? Kuidas on filmitud atlandi luku kõrvasid vee all? Kes on näinud?

_________________
Ribster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Diana II lugu
PostitusPostitatud: Kolmapäev, 09 Jaan 2008 10:44 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 14 Juun 2004 22:33
Postitusi: 197
Asukoht: ei ole enam Tallinn
Et siis sedasi juhtus Dianaga:

Tsiteeri:
On the morning of 16 January 1993 during the voyage from Rostock to Trelleborg - i.e. two days after the hurricane in which the JAN HEWELIUSZ sank - there was again a storm of Bft. 10 blowing. Captain Söder was already on board the DIANA II to take-over the command from Captain Elfors after arrival in Trelleborg. The vessel proceeded through the very rough sea at ca. 12 kn. The chief mates Lindroos and Hartwigsson were on their handing-over round just in the forward part of the car deck when they noticed water leaking through the bow ramp. After the vessel had reached the shelter of the shore, both mates entered the inside of the visor through the hatch on the forecastle deck and found considerable damage to the hydraulic side locks (the manual side locks were not engaged) as well as to the Atlantic lock. After arrival the Classification Society B.V., Sjöfartsverket as well as TR Line were immediately informed and the responsible TR inspector instructed the master to have the damage repaired prior to the next departure.
The ship's command entered the following remarks into the logbook:
"Upon arrival Trelleborg the following damage was found to the bow visor: Locking devices out of order, starboard side lost, port side bent, Atlantic lock ca. 2-3 cm cracked, cracks in starboard side web, cracks in the starboard hinge."
(Logbook page 6 - see Enclosure 33.1.424.)

An inspection was carried out by the B.V. surveyor Axel Gall after commencement of repairs on 16 January 1993 and after completion of same on 17 January 1993 - see the B.V. Survey Report Enclosure 33.1.425.
Accordingly the following damage was found:

- The lug for starboard lock plunger was lost;
- the lug in centre line (the "Atlantic lock") was bent and the weld cracked;
- the lug for port side plunges was bent and the weld cracked;
- a minor crack at hinge on starboard side;
- the girder in centre line and two webs on starboard side cracked.

_________________
Ribster


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 516 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ... 35  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 22 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group