KIPPER.EE

Veeteede Ametist (Valge tn 4) saab osta äsjailmunud lootsiraamatut, huvilisele päris hea lugemine, sest sisaldab infi mida kaardilt ei leia.
Maksab 400 krooni.

Keegi võiks lahti seletada miks maksumaksja raha eet kiinimakstud riigiametnike töö tulemus tuleb meil teistkorda hirmkalli raha eest kinni maksta ?

ega ei peagi, mumeelest oli la"hteu"lesandes ka ette na"htud, et luuakse ka elektrooniline variant, seega ottaks kuni see veebi ilmub?

veeteede amet peaks siis sama loogika järgi kaa kaardiatlase jpeg pildid webi panema, samuti maksumaksja rahaga tehtud töö.

tervitus! mõeldes edasisele ilmaelule, et ega siin riigis küll miski odavamaks ei lähe, käisin veeteede ametis logiraamatut sirvimas ja tegin sisseostu ära! siin on kõikvõimalikku infi, mis puudutab meresõitu ja sadamaid alates narva sadamast, kuni ringsu saadamani. seega kõik eesti sadamad. muidugi, on siin ka selliseid sadamaid, kus vett 1,5 m ja mina oma 1,4 m-iga vist ei riski iga ilmaga minna, aga selleks on ka alternatiivid, näiteks dessant väikese paadiga. igavesti ilus raamat! kui võrrelda kahte asja: internetti ja raamatut, siis eelistan internetile kindlasi raamatut. võib olla pisut nostalgiline, aga ta on sul ikka alati näpu vahel, kui soov pilku heita, kus iganes sa ka ei oleks.
lisaks, mis puudutab maksumaksja raha, maksan ju minagi, ja arvan, et mitte vähe. aga kus sa pääsed, kui ise tüüri juures ei seisa ja rahavoogusi ei suuna.

Sain minagi selle lootsi raamatu.
Esialgu ütlen, et minule meeldis. Neid trükiti 500 tk ja kõik said otsa 26 jaanuaril. Uus 500 tk. pidi kuu aja pärast tulema. Kes tahab peab siis kohe kiirustama, Kuna GOTTA firma tahab need kõik omale võtta ja siis kallimalt müüki panna. Esimesest väljalaskest võttis GOTTA omale üle saja.
Selles raamatus on esimest korda ametlikus trükis eesti keeles kokkupõrke vältimise reeglid.
Kui leiate sealt vigu siis antke tegijatele teada, nad on selle üle tänulikud.
Juba mõldakse uue lootsiraamatu loomisele, mis peaks tulema eesti ja inglise keelne.

Vaatasin isegi seda uut lootsiraamatut. Igatahes nii heade sadampiltidega lootsiraamatut polegi näinud. Kuid hoiatuseks võin õelda, et igaks juhuks tuleks neisse kerge ettevaatlikusega suhtuda. Üks näide: Prangli sadama aerofotol on põhja-lõuna suunda nätav nool tagurpidi. Muidu ei teakski võib olla, aga kuna külastan seda sadamat tihti, siis jäi silma. Muidu on igatahes üks tubli raamat eesti keeles üle pika pika aja ilmunud.

Kuna EL on avalikkuse ees olnud juba 3 kuud, siis vastan siin mõnele ilmunud märkusele.
1) Talve jooksul on toimunud palju muudatusi, mida EL pole jõudnud arvestada. Nii on mitu sihti maha võetud (Rammu, Karatuma, Nasva), samuti mitu päevamärki/paaki (Käsmu, Malusi, Ihasalu, Salmistu, Kelvingi, Ninamaa, Laidunina).
Kes soovib saada parandusi, küsigu enn.oja@vta.ee, saadan e-kirjaga jooksvad parandid, mida lisan iga uue teabe saamisel. Kuna tegemist on riigiasutisega, siis saan lähtuda ainult ametlikust teabest. See aga jääb sageli bürokraatia tõttu mitu kuud hiljaks.
2) Mõnest veast. Prangli N nool on jah eksikombel tagurpidi ja ei tabanud ka 2. trüki eelsel ülevaatamisel. Aga 2. trükiks parandasime N suunad Vergi ja Peetri sadama pildil. Selle N noolega on üldse see probleem, et ta käib ainult sadama põhiosa kohta, ent asub kuskil pildi ääres. Kuna aga pilt kujutab endast koonduvaid suundi, siis juba noole asukoht on moonutatud. Eriti eredalt võib seda täheldada lk 180 Pärnu sadama pildilt, kus Pärnu siht 23.9° paistab suurem kui Silla siht 26.2°. Tegelikult on kõik õige, eksitab just see suundade koonduvus pildi ülaosas. Igatahes sai selle N noolega üle püütud ning nt ingliskeelsesse lootsiraamatusse (peaks ilmuma viinakuus) enam ei pane.
3) Lootsiraamatu eeltööst ja toimetamisest kirjutasin ka selle aasta esimeses Meremehes. Ise olen lootsiraamatu toimetamisega tegev olnud vaid viimase aasta, varem sõitsin puistlastilaevadel tüürimehena.
4) Pildid saime tänu Lennusalga uute Robinsonide veel odavale hinnale (2300kr tund, nüüd 6000!), vaid Ruhnu sadam sai pildistatud AN-iga (kopteritel oli vaja pontoone jmt bürokraatia juhuks, kui peaks alla sadama). Eks tagantjärele oleks nii mõndagi teisest kohast lasknud pildistada. Muidu sai kvaliteet korralik (vaid paar pilti läks vististi trükikojas untsu, meri lausa must, ehkki meie graafik valis sobivad toonid). Väga hea oli see, et sageli on ka ohtlik merepõhi nähtav.
5) Kuna saime avaldada vaid ametlikku materjali ning paljude väikesadamate kohta puudusid passid, siis tuligi leppida vaid piltidega. Samas käisid Virtsus ja Sõrus ehitustööd ning jätsime kaardid välja lausa viimasel hetkel. Sama ametlikkuse probleem on ka nüüd ingliskeelset ette valmistades. Nüüd on kaardid aga pildid ei vasta enam tegelikkusele. vaja oleks uuendada pilte Muuga, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Sõru ja Virtsu kohta. Kas saame, ei tea, kipuvad lennuhindade tõttu kalliks minema.
6) Netivariandist. Lootsiraamat kahes keeles netti panna on küll aga tõenäoliselt mitte enne järgmist hooaega. Parandused viiks sisse meie, muidu kasutuspiiranguid poleks. Loomulikult oleks kogu lugu kasutajale tasuta, praegu on ka juhtkond seda meelt. Elektronkaardid pole meie toimetuse rida ning selle kohta ei oska midagi ammendavat kosta. Eks tegemist ole suurte rahadega, mida tahavad jagada mitu ametkonda. Aga e-lootsiraamatus saaks skännitult kasutada selgitavate näidetena uuemaid kaardiosi küll.
7) Andke omapoolsetest märkustest ja ettepanekutest teada siin või minu aadressil. Ka telefoni teel tööajal 6205648.

> 6) Netivariandist. Lootsiraamat kahes keeles netti panna on küll aga tõenäoliselt mitte enne
> järgmist hooaega. Parandused viiks sisse meie, muidu kasutuspiiranguid poleks.
> Loomulikult oleks kogu lugu kasutajale tasuta, praegu on ka juhtkond seda meelt.

Mida ma tegelikult silmaspidasin veebiversiooni tegemisel, on see, et lootsiraamatu juurde tekiks veebis registreeritud kasutajatele kommenteerimisvõimalus, mille tulemusi saate nn ametlikeks parandusteks tunnistada, kuid kuna see protsess on aeglane, siis iga lugeja saab ise otsustada milliseid ja kelle jutte ning kirjutisi uskuda, kuid info(kahjuks ka valeteabe) kiire levimine on VA poolt tagatud.

Tasuline ja tasuta - minul endal pole sarnase keskkonna tasuliseks tegemise vastu muud kui et tasuliseks tegemine ise võib osutuda kulukamaks kui rahaline sissetulek, samas kui info mittelevimine võib põhjustada rahaliselt suuremaid kadusid ja ka keskkonnareostust kuna tasulist keskkonda eriti ei soovita isegi mõõduka rahalise kuluga mitte tarvitada.


edu


suwa

Esialgu ollakse sellel meelel, et kommenteerimise asemel saab VA lehel küsida. Kuid kui see sealsel vastajal üle pea kasvab, siis võib küll nii juhtuda, et luuakse ka võimalus lisakommenteerimiseks netilootsi juures. Hetkel ei oska seda kinnitada. Kommentaar peaks olema aga kõige ajakohasem, sest ka sealtkaudu saaksime teada olulistest muutustest meie vetes ning siis ka vastavalt kontrollida.
Meremärgid on meil elektrooniliselt niigi kontrolli all, muu aga mitte. Nt viimane teave pisikeste paadisadamate ja lautrite kohta. Mõneski tegutseb vaid 1-2 vana kalurit, kui surevad, on ka lautril lõpp. EL jaoks sain lautrite kohta (peale Hiiumaa ja Läänemaa Haapsalust Virtsuni) teavet ise piki rannikut ringi sõites. Tegin ka jpg pilte, kuid kvaliteedilt nad lootsiraamatusse ei kõlvanud. Samas tekib aeg-ajalt ka uusi lautreid ja paadisildu, viimane kava teatati just paar päeva tagasi Taaliku kandist.

Toimetajana teatan lugejaskonnale, et 22.12.2004. saime Raamatutrükikojast kätte 1000 ühikut ingliskeelset Sailing Directions for Estonian Waters. See on Eesti lootsiraamatu ingliskeelne vaste.
Andmed on valdavalt samad, muidugi hilisemate parandustega. Esitus on aga asjalikum, lühem. Välja sai jätta ilukirjanduslik kirjeldus, mis oli vajalik veel paarsada aastat tagasi.
Ülesehitus ja keel sai kooskõlastatud British Admiralty vastava osakonnaga, meilt käis seal selleks 2 toimetajat. Säilitasime vaid eestiliku rannikukäsitluse - Narvast Ikla suunas, brittidel on see vastupidi. Eks nad nüüd asenda oma nõukogudeaegse teabe uuemaga ning järgmised BA SD-d meie vete kohta tule juba uute andmetega.
Keeleliselt lähtusime üleilmsest põhimõttest, et austatakse kohalikku keelt. Nii on meil tõlgitud vaid inimloodu - harbour, mole, quay (kui pole tegemist kohanimega nagu Katariina kai), lighthouse, buoy, spar-buoy jne, looduslik aga on maakeelne - laht, saar, laid, rahu jne. Lisatud on aga vastav sõnastik.
Seni oleme avastanud ka mõned näpukad:
1) 4.3 on jäänud tülkimata RANNIK > COAST.
2) 3.8.3 alla sobib vaid viimane ankrupaik, teised siia ei kuulu.
3) 1.2.5.1 Ulluneeme W spar-buoy > Ulluneem W spar-buoy.
4) 3.3.4.8 Hobulaiu S light-beacon > Hobulaid S light-beacon.
5) lk 48 kaardil Wreks > Wrecks.
6) 4.8.12 ja lk 174 ei saanud trükikoda hakkama ž tähega, trükkis kasti.
Veel on vahepeal muutunud Miiduranna S mole light-beaconi tuli, Triigi sadama sihimärgid ning siht ja Pärnu W mole light-beacon, on nüüd punane.
Muidugi tõi suuri muutusi viimane raju, eriti väikesadamate kohta. Eks edaspidi näe, kuidas neid kajastada otsustatakse.
Kui veel eestikeelsega võrrelda, siis tuli ka midagi kehvemaks teha. Nimelt ei jõudnud Kohanimenõukogu korda seada mitmeti kasutatavaid kohanimesid. Suure innuga vormsirootslaste suupäraseks tehtud kohanimed tuli taas muuta nõukogulikult heitlevateks vormideks. Siiski olen kohalikud nimed esitanud sulgudes.
Hind on 400kr, osta saab Veeteede Ametist Valge 4, ostukorra täpsustamiseks helistada ette 6205 649 või asendajale 6205 645.
Eriti sobiks need paljudele väikesadamatele, kus käivad välislaevad.

Tõstaks korra ühe vana teema üles:

Kas keegi omab informatsiooni mis sellest heast plaanist on saanud?

Eks see ole veel õhus. Valitsuse veskid jahvatavad aeglaselt. Kuid vastuseisu pole siiski kohanud. Enne selle laevasõiduhooaja lõppu aga 99% ei tule. Ning siis on juba aega oodata järgmise kevadeni...
Põhiküsimus on selles, milline variant sinna panna. Lahjem oleks raamatu kujul, mida siis iga kuu õiendaks. Asjalikum aga oleks selline, kus juba nimele toksides saaks kohe ka andmestikust pildid, kaardi ja muud ajakohased andmed. Ning on läbi käinud ka mõte, et arvutikaardilt saaks vajalikud andmed vastaval meremärgil või objektil toksides. Sellega on aga probleeme, pole pädevat tegijat ja tekiks ka vastuolu kaartide turustamisega. Sest pole ikka veel selge, kas me peaks elama sotsialistlikus või kapitalistlikus riigis. Ehk kas võrulane peab katma lõbusõitjate kulud või peab oma lõbu maksma kinni igaüks ise.

Mina julgeks siin väljendada juba vanarahva tarkust - "Parem on pool muna kui tühi koor". Loomilikult mida uhkem, seda parem, kuid tihti täiuslikust taga ajades jääb pahatihti hoopis kõik tegemata.
Mina isiklikult pigem oleks õnnelik kiiremini realiseeritava lihtsama variandi üle, kui kusagile kaugele tulevikku suunatud "vingest asjast" (mis ei pruugi üldse realiseeruda....)

Jah aga riik juba maksab nagunii ühe korra kinni juba VA töötajate palgad. Aga mõistliku summa eest oleks nõus isegi ostma eesti vete digikaardi kas SD andmekandjal ühekordse investeeringuna või siis aastase kasutamisõigusena (allalaetav) sõbraliku aastamaksu (a'la 1000 kr aasta) eest.
Siin võiks VA Regiolt know-howw osta ja oma digikaardi GPS-ide jaoks sobivasse formaati töödelda. Kogemus Regiol ju olemas kuidas digikaarti GPS-i konverteerida.
Soodne hind aitaks tugevasti kaasa mereohutusele (ka siseveed, Peipsi, Emajõgi) ja enam ei ole raha takistuseks digikaardi soetamisel ka alates 4.000 kr käsiplotterite jaoks.