KIPPER.EE

Kas tõesti hakati Rootsist ilma kaardita tulema?
Kas tegu oli tormitriiviga või ei olnud mehed Klaipedani veel jõudnudki ja otsustasid Liepajas vahepeatuse teha?

See juhtum sunnib mõtlema, et kui nad oleks merel triivankrusse jäänud, oleks neil ehk paremini läinud.

Olen see nadal antud syndmuskoha lahedal koolis ja muulide ala on aknast ilusti naha, ilm on tormine ja laine taob kenasti yle valiste muulide.
Kohaliku merendusega seotud kodaniku sonutsi kahtlustatakse, et jaht oli Rootsist varastatud ja seda pidi miski asutus uurima hakkama.
Leedukatel pidi Liepajas yldse mingi needus peal olema, viimase paari kuu jooksul on siin uppunud vaidetavalt 5 kalameest. Leedukatele meeldib Liepaja pohjamuulil ongitseda ja kylmarohtu pruukida, pohjamuul on vana ja meenutab kuumaastiku. Eks nad siis sisse potsatavad ja enam valja ei saa.
Vahvad meresoitjad paasesid yle noatera, alajahtumisest polnud palju puudu jaanud.

Kashey - kui Sa ütled, et muulid on aknast näha, siis on tõesti arusaamatu, kuidas neid keegi ei näinud kolme päeva jooksul seal lehvitamas ja kisamas:?: Ehk teisisõnu oli neil äkki põhjust seal vaiksemalt olla ja loota imelisele pääsemisele, kuni külma vastu enam ei saanud Alles me leidsime siin Kipperi foorumis, et Rootsis on purjekad registreerimata ja nende omanikke pea võimatu leida Järelikult on ka omanikel raske tõestada oma omanikustaatust antud laevale Vaevalt nad seda ka Leedust otsida oskaksid Igal juhul, kui tegemist on tõesti vargusega, siis saavad ka paljud küsimused iseenesest vastuse
Samas hea õppetund ka kõigile meile seoses lainemurdjatega Lugedes Marki, kes kartis, et isegi 18meetrine laevuke seal ümber läheb... On, mida tulevikus arvestada

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Ei, surmahirm oli neil vahelejaamise hirmust suurem. Lambiga nad signaliseerisid. Nende olemasolu muulil fikseeriti valise varava meremargi kylies oleva kaameraga ja piirivalve paadiga nad ara toodi.
Mainitud koolis ei kai oppetoo aastalabi, vaid on kursused, mida kindlatel perioodidel labi viiakse. Kool asub Karostas/see on nn Liepaja Kopli, kanali aares, siin on ka puruks soidetud ajalooline raudsild/.

Liepaja avade kohta ei oska öelda, aga kaardil võrreldes on Klaipedaga väga sarnased. Klaipedas tekib samalaadne nähtus nagu Pirita muuliotste vahel aga suurusjärkude võrra võimsam. Sõitsime pimedas sisse, aga sadama üldvalgustus ning muuli otsamärkidest tulev oli piisav, et kõike hästi näha ja roolis oli tegelane, kes sealt august iga päev mitmeid kordi sisse-välja lupsib. Põhimõtteliselt laine viskas meid sealt august sisse nagu pilpa. Leedukas hakkas ka august läbilipsamise aega juba umbes tund aega ette planeerima ja sideseansse pidama. Ju sattus tihe hetk, suured laevad käisid sisse välja ja sealmail on range nõue, et augu läheduses on üks ujuv asi korraga. Augul ju mõõtmeid küll, hetk varem oli sealt kaubakas välja tulnud ja hetk hiljem läks teine sisse, aga pimedas ja selle lainega tundus nagu oleks nõelasilmast läbi läinud. Huvitav kogemus oli - ühel hetkel on maa ja taevas täitsa segamini ja järgmisel silmapilgul sõidad nagu mõisa tiigi peegelsiledal veel.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Uurime asja edasi: Windguru arhiiv annab Liepajas tuule tugevuseks 18.11. kell 16.00 14m/s edelast, kell 19.00 15m/s edelast, kell 22.00 16m/s edelast.
Me ei tea ju millisest Rootsimaa kohast nad merele tulid!
Kui nad oleks tulnud välja Göteborgist, oleks nad jõudnud ilusti Klaipedasse. Kui nad aga oleks tulnud välja Gotlandilt, oleks triiv juba pooltuules suure lainega märgatav olnud! Kui nad tulid aga juba tunduvalt altpoolt, siis nad pidid triiviga arvestades just Liepajasse välja jõudma, sest Klaipedasse minekuks, oleks neil tulnud juba seilata lahedas krüssis, mida suur laine neil aga teha poleks lasknud! Kui nad püüdsidki seda teha, siis nende triiv oleks suur olnud ja ikkagi nad oleks jõudnud kuhugi Liepaja alla. (Need spekulatsioonid on mul tehtud peast ilma kaartita, hetkel pole käepärast, kelle on, võib mind parandada!). Me ei tea ka, kui palju merepraktikat kaptenil oli, kõikide VHF, rakettide, triivankrute jne. puudumise järgi võib siiski öelda, et väga vähe?! Neil võis olla merekaarditest ainult Rootsi ja Leedu rannik?! Nad ei arvestanud, et nad tormiga nii kaugele ära triivivad! Ja kui neil ka üldkaarti polnud, ei oleks neil ka GPS`ist kasu olnud, vaevalt neil kaardiplotteriga riist oli?! Augud Liepajas täpselt sama hullud tormiga, kui Klaipedas ja kas mitte Liepaja sissesõit tormiga ei suleta?
Klaipedas ju see, et pole nii pikka lainemurdjat, mis aukude ees mere hulluks ajab!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Kui Gotlandilt tulid, siis võisid kohe Liepaja peale rihtidagi. Varustuse olemasolust me ei tea. Ma millegipärast ei usu, et nad täitsa tühjade kätega sellise teekonna ette võtsid. Aga noh, eks püksirihmaga on ennegi kursse maha pandud

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Täna püksitagumiku nühkimise vaheajal vastu EMA koolipinki, sai V korruse koridori suurt Läänemere kaarti takseeritud! Minu eilsed oletused olid peaaegu enam vähem! Langeb ära leeduka tulek põhjapoolt Kotska Sandö
saart, sealt oleks ta pidanud tihedalt krüssama Klaipedasse, mis sellise tuulega oleks olnud võimatu, või võinuks
lõppeda heal juhu Saaremaa ranniku karidel! Ka Gotlandi lõunatipu kaudu on vähe tõenäoline, sealt samuti Klaipedasse lahe krüss ja oleks võinud sellise lainega triivida kuhugi Venspilsi alla! Järelikult pidi tulema Göteborgi poolt, või äärmisel juhul Bornholmi lõunatipust. Arvan, et leedukas kaotas orientatsiooni just üldkaardi puudumise tõttu,ka kaardiplotter, kui tal see ka oli, ei anna oma väiksuse tõttu nii head ülevaadet asukohast suurel merel! Tal polnud võimalik peale Rootsi rannast lahkumist visuaalselt oma asukohta näha, kandes GPSilt koordinaadid paberkaardile! Suure tuule ja lainega ka külgtuules sõites väikese kiirusega, võib triiv olla väga suur, ja nii ta sattuski
Klaipeda asemel Liepaja alla! Ilm oli juba pime ja see raskendas omakorda august sissesõitu! Võimalik ja väga tõenäoline, et tal puudus Liepaja sissesõidu kaart, ta ei orienteerunud aukudes (3tk.) ja nende sissesõidu tuledes. Ristlainetus ehmatas ta ära, kaotas veel rohkem kiirust, hakkas sebima ja lained viisid ta august mööda otse vastu lainemurdjat. Ka Läti piirivalve pressiteated ei kajasta seda juhtumit!
Asi on aga vaja sirgeks rääkida, võtan ka ise õppust selle juhtumi vigadest! Niisiis, kes saab asja kohta kuskilt infi, riputage aga üles!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Värskemaid uudiseid:
www.alfa.lt/straipsnis/10237961
Kahjuks, meil juba teada asjad!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Mul jäi mulje, et Liepajasse minek oli kaalutletud otsus.

Pimedas sadama sissesõidul oleks just olnud abi tüürimehel olevast kaardiga gpsist, et hinnata igal hetkel oma asukohta värava suhtes ja kasvõi katsetada triivi, tuulepressi ning purjede ja mootori vahekorda. Tulesid on seal sadamas nagu diskol + linna taust. Võimalik, et ei leitud õigeid liinitulesid ülesse või leiti liiga hilja.

Minu vastuarvamus Madisele on: 1. Neil oli Klaipeda ja Liepaja segamini, sest nad ei orienteerunud merel! Miks nad oleksid kaalutletult tahnud minna Klaipedast allatuule poole(Liepaja), nad triivisid suurte lainete mõjul sinna! Sest käik ei saanud neil olla sellise merega eriti suur, sõideti pooltühja purjega jne. 2. Saatuslikuks võis saada neile Liepaja sissesõidul linnataust, mis võis pimestada, et roolimees ei saanud õigel ajal õigeid tulesid kätte! Nagu ennist mainisin, neil polnud väikest plotteriga GPS`i, mille abil oleks saanud sadama sisse, või ei osatud seda lihtsalt kasutada? Ka Pirita taust on olnud nii tugev, et augu tulesid pole näha olnud, ma pole ka Tallinna tausta tõttu kätte leidnud Aegna W poid (Helsinki-Tallinna ühe ööregati ajal, siin võisid segada ka enne startinud väiksemad jahid, aga taust oli tugev!). Kui nad tausta tõttu leidsidki lõpuks õiged tuled, oli juba hilja, hakkasid sabistama, võtsid käigu maha ja oligi kõik! Triivi, ei tohi sellistes tingimustes jääda! Triivi võid jääda, 2-3 miili kaugusel ja sedagi väga lühikeseks ajaks.
Laine ju väga suur! Enne auku tuleb ainult käiku anda: ainult liikuv jaht on juhitav!
Madis, Su joonis on super! Selline see asi seal oli! Mõtleme juurde ka 6-8 m lained!
Ja nüüd tahaks asjast veel arvamusi! Järsku tuleb tõde meie aruteluga päevavalgele! See, nagu meile õpetuseks, meretarkus tarviline vara!
Pärast hea Liepaja ja Klaipeda avariikomisjoni otsustega võrrelda!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Tegelikult ei saa me siin suurt arvata midagi. Praegu ei tea me ju isegi seda kas paat sõideti puruks muuli augu läbimisel või põrutati üleüldse kuskil keset lainemurdjat. Kas sõideti purjede all või mootoriga, mis varustus oli ja kas tegu oli algajatega või staažikate purjetajatega. Ka viimastel juhtub õnnetusi. Tööõnnetused näiteks juhtuvad pigem suure staažiga inimestel ja liigsest enesekindlusest kui algajatel. Kui augu vahel õnnetus juhtus ei saa välistada suhtumist, et siit on sadu kordi käidud ja asi see siis nüüd siit korra tormiga läbi lipsata pole... Siin on misiganes variandid võimalikud.
Me ei tea isegi seda kust kuhu sõideti ja millised olid plaanid. Kas Liepajasse sattuti kogemata või oli tegu plaanitud sisenemisega. Teooria saab muidugi püsti panna ja hiljem võrrelda, kas läks sinnapoolegi.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Teooria püstipanek aitab tulevikus vigu vältida!
Täna hommikused uudised: Klaipedas on alates 20m/s merepoolt tuulega ilma sadamakapteni loata igasugune sisse välja liikumine keelatud, sama pidi olema Liepajaga juba tuulega alates 14 m/s! Kes sees, see sees, kes väljas, see väljas!

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Vähemalt minu jaoks on sellest loost kinnistunud väga olulised tähelepanekud:

1. Suurema tuule puhul võib olla lainemurdjate vahel sisenemine ÄÄRMISELT ohtlik

2. Kui sattuda tormisemate ilmadega lõunanaabrite juurde, siis vähemalt Ljepaja ja Klaipeda sadamasse tormivarju minemise võib ära unustada

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Pavilosta unusta ka ära,see veel hullem.

_________________
Paadikuur OÜ,53316319