KIPPER.EE

Olen kuulnud mitmel pool räägitavat, et uuest aastast muutub väikelaevu puudutav seadusandlus, ja nimelt leebemaks.

Kahjuks ei andnud minu otsingud veebis küll vastust, mis täpselt muutub ja kas üldse.

Ehk on keegi täpsemalt kursis?

Ahto

Riigikogu kodulehel eelnõude ja menetluses olevate eelnõude nimistus ei leidu küll midagi, mis puudutab väikelaevanduse seadusandluse muudatusi!

külaline on ilmselt kuulnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud väikelaevanduse alasest töörühmast. vt. www.mkm.ee -> lennundus ja merendus> küsimused ja vastused.

sest oli ühes kuku-raadio meretunnis juttu. praegused funktsionäärid halasid seal ühtse koorina, et nüüd võetakse leib käest ära - üks komisjoni plaane oli lihtsustada väikelaevnike väljaõpet ja loobuda-bütsantslikust kategoriseerimisest ja lahterdamisest - merekoolitus.ee lehelt võib kokku lugeda 10 erinevat kategooriat!

kui õieti mäletan, siis seal komisjonis olid väikelaevnikest Siilats ja jahtklubide liidust Tetsmann.

otsige kuku arhiivist meretund üles, kel huvi on.

Tetsmann seda rääkiski. Kui saab teoks mis tema arvas, saab elu lihtsam olema. Küll mitte veel nii lihtne kui Soomes, aga abiks seegi.

Sebijale palve, et ehk täpsustad ka Mannile, millest Tetsmann rääkis, milline oli see tema arvamus, mille tulemusel, kui see läbi läheks, elu kurgemaks väikelavenduses läheks?

Tetsmann mainis, et alla 20m2 purjeka juhtimiseks ei peaks enam pabereid omama (C- kateg.) Paadinduse kohta ma ei küsinud.

Kas üldse ei pea pabereid omama? Kes neid õnnetusi siis kokku jõuab lugeda?

mõtle nüüd järgi, mis jaht see olla võiks, millel alla 20 ruutmeetri purjepind...
isegi minitonnikul on rohkem. folkboodil on vist 24 (groot 17 ja foka 7 ruutu)

see Tetsmanni jutt on pigem olemasoleva asja seadustamine. sest alla 20m2 purjepinnaga oleksid ehk mõned väiksed treilerdatavad turistikad, svertpaadid jms.

asju oleks hädasti klaarida küll vaja. praegune seis väikelaevanduses meenutab kangesti kalapüüki sogases vees. kes püüab, ei tea, saak on aga hurda, jakobsoni jt. piltidega paberid meie taskutes...

päris soomeks ei saa asju muidugi ajada, meie merekultuur(itus) ei luba seda kuidagi.

Minu küsimus on pigem üldine. Ma ei muretsegi nende alla 20 m2 purjepinnaga jahtide pärast. Paraku on eestlased oma seadusloomega liikunud enamusel juhtudel äärmusest äärmusesse. Kurb oleks ka kui järsku avastaksime et näiteks Tallinna laht on täis igat sorti veesõidukeid koos juhtidega kellel puudub igasugune kogemus.

Mul on alla 20m2 kiiljaht
Sellise purjepinnaga on ka Rikoshet- Mikro jt. Micro klassi jahid, paljud kompromissid jms.
Eestis lihtsalt on neid suht vähe.

Mis puutub kultuuritusse - ega Tallinna linn ole täis lubadeta juhte, aga vaadake mis toimub!

Üks asi raha, mida teinekord kaheldavate asjade eest tuleb tasuda, teine asi aga tõesti see lubadevärk. Mulle ei taha hästi pähe mahtuda, mille alusel on lubade nõue kehtestatud seoses mootori võimsuse ja paadi pikkusega? Pikkusest võib aru saada - mida pikem alus, seda halvema manööverdusvõimega. Mootor? OK, hea tahtmise juures võib sellest ka veel aru saada, eriti sisevetel, kus suvalist rullnokka ei julgeks hästi 40-50 sõlme tegeva aluse rooliratta taha lasta. Kuid kursuste eesmärk ei ole mitte ainult õpetada inimesi oma alust valitsema, vaid õpetada ka ohutut meresõitu. Ja ohutu meresõit ei piirne mitte ainult oma paadi võimete tundmisega.Siin minu mõistus otsa saabki - 10 kw mootoriga ja 7 m pikkuse alusega võin kuni 5 miili kaldast ilma igasuguste teadmisteta kakerdada, aga kui haagin sappa 12 kw mootori, siis ei või! Siin igasugune loogika puudub. Olgu siis merel ja laevatatavatel sisevetel sõitmiseks juba kõigil lubade olemasolu nõue või olgu kuni 5 miili kaldast ja kuni 7 m alusega täiesti vaba. Mootor siin enam küll mingit rolli ei mängi. Laeval on mootori max võimsus valmistajatehase poolt ette nähtud, mis tagab aluse ja mootori võimsuse omavahelise sobivuse. Ja kui keegi seda ületab, siis on see tema enda proleem. Lubade olemasolu või mitteolemasolu ei muuda siin midagi.

Mis puudutab aga võimalikku kaost juhul, kui lubade nõue kaotatakse, siis uskudes teadjamate jutte ei nõuta paljudes riikides kuni 24 m aluse juhilt mingeid oskusi ega tunnistusi. Pole aga kuulnud, et nende riikide vetes pidevalt mingeid jamasid väikelaevnikega juhtuks. Kui juhtuks, oleks ka midagi juba ette võetud. Kas tõesti piirneb kõik kultuursusega, õigemini öeldes - kas meie vetes puhtalt meie kultuuritusest hakkaks valitsema siis kaos? Ei tahaks uskuda. Pealegi - need vennad, kes suudavad endale nahkistmetega lukskaatreid osta, vilistavad igasugustele lubadele ja kihutavad rõõmsal meelel ka ilma lubadeta juba praegu. Tean ise mitmeid selliseid inimesi. Mitõttu leian, et lubade nõude kaotamisega asi enam eriti hullemaks minna ei saa.

_________________
Merd ära narri!

Leidsin Kalastaja veebisaidist teema "paadiload". Leiab pikki ja sisukaid mõtteavaldusi.

Kohati tundub, et seal sõnavõtnud on lihtsalt teiste nimedega samad isikud Kipperi foorumis, aga kui see nii ei ole, siis ka hea - mõttesuund on suht sama kõigil, kes väikelaevanduse ja selle keerdkäikudega (-kanalitega) kokku puutunud.

Kipperil on hea vaist

_________________
Merd ära narri!

MK-ministeeriumi ja töögrupi koostööst nüüd teemas väike resultaat!

Veebilehele said üles värsked eelnõud:

Väikelaevade tehnilise ülavaatuse kord ja tehnilise ülavaatuse raamatu vorm
Väikelaeva kasutamise nõuded
Nõuded väikelaeva varustusele

Hiljaaegu sai räägitud mehega, kes pidavat olema piirivalve sadamas juhtival kohal. tema väitis, et 24 m väikelaevadele jääb ka edaspidi nõue lubade jaoks, kuid alla 24 m läheb KINDLASTI lubade vabaks, kui me fkng euroliitu läheme. Selline jutt panebki just mind mõtlema, kas maksab 5 tonni sinna eksamite alla laduda, mis on kindlasti väga tugevalt üle hinnatud. Samas aga mereakadeemias algavad kursused järgmine esmaspäev.
Kuna raha on ka vähe, olen väga suure dilemma ees: kas minna kalleid lube tegema, või oodata sogase vee selginemist.