KIPPER.EE

http://www.kak.oesel.ee/phare2001/materjalid/opmaterjalid/puitpaadi_ehitus.pdf

Kui tervet folkarit ei jõua, tee vähemalt veerand.

See dokument vist siia kolinud:
http://www.ametikool.ee/phare2001/mater ... ehitus.pdf

Peale läbilugemist tõdesin, et selle järgi varem paadiehitusega mitte kokku puutunud inimene ikka klinkerplangutusega paati valmis ei ehita. Selleks on õpetus siiski liiga üldsõnaline.

Oleksin soovinud (puu)paadiehitust pisut lähemalt tudeerida kuid kuna juba töö- ja pereinimene, siis kolmeks aastaks Kuressaare ametikooli enam ei lähe:)
Küll aga oleks valmis nädalaks paariks mõne meistri käe alla selliks tulema. Või siis kursustel osalema, kui selliseid kuskil korraldataks. Kas keegi teab?

Idee Kipperi paadiehitusõpitoaks. 1 meister ja 3-4 meest paadi kohta meisterdamas. Kestvus 1 nädal ja vastavalt sellele ka paadi suurus. Ööbimine toit kohapeal. Päeval töö, õhtuti nali ja naer.

madis16 ideega väga päri - sellises õpitoas heameelega valmis osalema ning ka finantseerimisel kaasa aitama.
Ei peagi hotelle ja kolmekäigulisi lõunaid olema - selle nädalakese saab suvisel ajal töökoja kõrval telgiski mööda saata.

Kuigi olen ise paate ehitanud, ei näe tänasel päeval mitte mingit mõtet laiapõhjalise klinkerplangutusega paadiehituse õpitoal. See jääb heas mõttes friikide alaks ja ei kao need kuhugi. Vätta Puit teeb vägagi normaalse hinnaga valmis tõrvalõhnase sõdeka.
Korralik isetegemine tähendab liiga erilist varustust alustades aurutist, et seda ise kodus vaevalt keegi tegema hakkab. Lisaks veel korraliku tamme ulmeline hind, et lihtsalt naljapärast kaaresid lõigata-painutada. Igavikku kaovad ka takuga triivitavad plankkered a'la Kakuam. Mõne üksiku Folksu pärast ei tasu klinkerplangutuse ehitust õppida. Kes soetab sellise, leiab ka õpetajad.

Samas puit kui paadiehitusmaterjal oli, on ja jääb, isegi tuleb tagasi, kui vaadata, et uued tipp-Draakonid tehakse puidust Uuemõisa mõisas... 21.sajand puupaadinduses, nii ehituses kui remondis, on ikkagi aluseks liist ja liimitav spoon ning peamiseks sideaineks EPO-põhised plögad. Algus uue ehitamisel on ikka sama: staapel, teoreetiliselt jooniselt kaarte staaplile kandmine, emapuu, täävid, ahtripeegel, floorid. Aga edasi on juba hoopis teine, seejuures on tulemus kordades parem. Unustage ära neetimine ja muu mitte just parim tehnoloogia. Tänasel päeval on kerejäikus kõige aluseks.

Ise pakuks välja, et Uuemõisa on hetkel vaat et maailma parim õppekeskus, kui sealsed meistrid korraga õpetama panna. Cat ja Küünarpuu on oma ala profid ja nagu meistritele kohane, siis heas mõttes parajad jurakad. (Mind tislerluse juurde toonud Kaalepi töökoja meister "Puukoi" pani esimese asjana mind käsisaega laua otsast klotse saagima. Kuna olin ennegi palju puutööd teinud, jäi saagimisoskusega rahule ja kõige hullem tusatuju läks vähe leebemaks Puutöö A oli selge ja siis asusime B juurde. Oli ka paras jurakas aga tegelikult igavene tore vana. Tema tehtud on näiteks Adavere tuuliku mööbel... Laevatehase omad olid samasugused.) Lisaks veel Kiur, Vello Kuusk ja täna juba ka natuke sellid pisike-Cat (sorry, nimemälu on nagu haugil!) ja Sander!

Kuidas nendega asjad nii korraldada, et meiesugused saaks targemaks ja nemad kasu (hulga korraliku töö näol, mis on nende sissetulek ehk palk õpetamise eest), see on vaja välja mõelda. "Näitmaterjali", kus parasjagu on erinevad tööetapid pooleli, leiab kahe töökoja peale peaaegu igal ajahetkel. Eriti kasulik oleks see, kui samal ajal hakkaks Küünarpuu uut Draakonit kokku liimima.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Äkki võtavad praktikale kellel on soovi. Loomulikult kallite projektide kallale algajaid ei tohi lasta. Aga kõrvalt vaadates ja tarkusi kuulates õpib ju ka.

Täpselt ei taipa seda mõtte asja. Mis mõte on tänapäeval õppida haabjat ehitama või mis mõte on kulgeda purjede all. Äkki hea seltskond, tegemise mõnu ja laienev silmaring.

Madis 16, tahaks Sulle vastata, et juured ja ajalugu ja kes minevikku ei mäleta ja nii edasi...
Aga vaata parem ise,esimene link, mis kätte juhtus, www.boatbuildingacademy.com Õpetamine on äri, paadi tegemine on ka äri. Lakitud pardaga ainueksemplari omamine vist prestiizi küsimus, nagu mõnel mehel Escalade või Maserati...Sellest sa ometi saad aru.
Aga purjetamise koha pealt-Sa vist pole kunagi proovinudki, terve elu mootori vingu saatel ringi töristanud?

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com

Hooletus ees õnnetus taga . Oleks pidanud eelmisele postile lisama jupikese PriitV sõnavõtust



Ühesõnaga õpin tulevikus ennast arusaadavamalt väljendama.

Noh mul lüheb lahti ühe nö uunikust võrgupaadi taastamine.Laudise vahetus,ahterpeegel vaja uus teha,santekk,vööritekk jne.
Lähiajal "Nele" tekk(tika),mootori paigaldus .sisetööd(garneeringu liistud),lakkimist jne.

Pakub huvi?

_________________
Paadikuur OÜ,53316319

Mina pole päris kindel, et Toivo ikka aru sai

Ja ma veel arvasin, et meil siin nii kitsas, kõik tunnevad kõiki aga näed Madis töristab salaja mootoriga

_________________
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting "holy shit what a ride!" -autor tundmatu

Madis, silmaringi see laiendab ja annab ka käsitööoskuseid aga... Toivo viidatud akadeemias ehitatavaid aluseid ei hakata Eestis mitte kunagi tegema! Mitte kunagi, neid pole siin kunagi isegi tehtud! Eestil ei ole selliste paatide ajaloolist kultuuri, mida on brittidel ja hollandlastel. Sest neil ON, kus nendega sõita. Eestis on vaid üks koht - Haapsalu Tagalaht ja sealt edasi. Aga seegi on kaitseala, nagu ka Matsalu või need Saaremaa jäänukjärved. Selliste olematute junnidega pole Eestis kunagi midagi teha olnud. Jah, pisikesed tendrid ja kohalikud rannakalurite paadid ning hülgepaadid aga needki olid suuremad. Kuid 21.sajandil vajatakse seda tõesti vaid edevuseks ja teistele näitamiseks. Ja ka selle puupaadiakadeemia tööd on suures enamuses juba väga kaugel traditsioonidest, enamus on 20 sajandi viimase veerandi tehnoloogiad ja veelgi uuemad lahendused.

Üldse on see traditsiooniline ehitamine selline räigelt küsitav värk. Käib ka kõigi lotjade, ruhide jms kohta. Kui JUBA traditsiooniline, siis tuleb palk metsas maha võtta sulle-mullega, hobusega välja vedada, samasuguse kahemehesaega planguks lõigata jne, jne. Alustades juba sellega, et metsaserva ei sõideta maasturiga vaid isetehtud suuskadega keset külma veebruari. Seda ei tee vist kogu maailmas keegi. Haabja tegemine on vast tõelisusele kõige lähemal.

Kuna puupaadi ehitamine annab kõige paremini aimu veesõiduki ehitusest üldiselt, on see just oluline. Moodsas staapli PEAL liimitud puupaadis ei ole enam kõiki mõeldavaid detaile vs needitud klinkerpaat aga võrreldes plastikuga on neid siiski kordades rohkem, just eraldi tehtavaid ja külge pandavaid detaile. Ja käsitööoskust õpetab see samamoodi. Lihtsalt tänasel päeval peab olema põhirõhk lisaks puidule kui materjalile moodsatel tehnoloogiatel.

Umbes sama, kui õpiks veskikivi tegema. Mind see huvitaks (kasvõi teoorias) aga teadaolevalt pole enam ühtegi spetsi. Kuidas kivi valida, et see ei oleks pragudega ega kuluks. Uurisin kiviraiduri käest, uue aja mehed said juba 20 aastat tagasi Rahumäe kivisaeraamist valmis saetud tükid ja suure juraka siseeluga nad väga täpselt kursis pole. Geoloogid võivad ka nõu anda aga nad pole ise kunagi ühtegi veskis tööd teinud kivi valmistanud ehk asi on teoreetiline. Edasi ei ole mõeldav, et keegi üldse hakkab seda käsitsi uuristama. Kõik ülejäänu tehakse 21.sajandil ära juba elektri või suruõhu abil ehk moodsa tehnoloogiaga. Kuna Mäeveerul tehti veskikive, siis teoorias on see hunnik mäesees sobilikud, kuskohast ma oma trepi ja laua valmiskivid veeretasin. Isegi külasepa tehtud tööriistad leiaks aga ausõna ma luban, nii palju aega ja nii igav ei ole mul kunagi, et seal toksima hakata

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Ei tunne Madis 16 isiklikult, kui ta kõva purjetaja on, siis miks esineb selliste kummaliste avaldustega?Aga ta on ise ka vastanud-muidugi tegemise mõnu, hea seltskond ja silmaring laieneb!
Kes kordki ise päris algusest mõnda veesõidukit ehitanud, teab, milline rahuldus on, kui näed kere kuju võtmas ja on selge, et asjast saab asja!
Olen PriitV-ga täitsa nõus, pole mingit mõtet koolitada armeed klinkerpaatide muljujaid, lihtsalt pole vaja. Aga see oskus ja know-how võiks ikka rahva hulgas edasi elada,samuti, nagu rookatuste tegemine ja hobuse rautamine!
Inglismannid vist oskavad oma asju paremini promoda, ja muidugi on selge, et eestis pole turgu nende lakitud paadikestele, kui tavalise klaasplast aerupaadi viis korda odavamalt saad.Aga sellise päevapurjeka vajadus/puudus on minu arvates olemas. Ainuke, mida pakutakse, on Pakri Sail, hästi viimistletud,primitiivse purjega komplekteeritud ja kallivõitu.
Ja kui midagi puust ehitatakse, siis muidugi kaasaegsete materjalidega. Liim, pahtel, kitt ja lakk on kõik epo,väljast kiht klaasriiet epovaiguga. Ja siis on see paat ka suht kulumiskindel, kauakestev ja vähest hooldust nõudev.
Minu oma huvi on kogu aeg olnud vineer- võimalus ehitada tasapinnale laotuvast materjalist paktiliselt mida iganes, kaasa arvatud sellised kered, nagu GO5. Ja vormi pole vaja. Muidugi, kui asi läheb massiliseks, tuleks toota klaasplasti vorm.
Tahaks lisada, et olen jahtkapten, samuti Kalju Toomara juures koolitust saanud, nagu näiteks Kalle Kuus.Aga kes ikka koera saba kergitab...

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com