KEna sügist!
Margareta lõpetas meiega teise hooaja. Laupäeval sai tõstetud Cati kätetööna valminud uhiuuele ratastega kiilplokile ja pühapäeva hommikul koju veeretatud.
Taas paadist endast ehk siis väiksemõõtmeline kiidulaul MAXIde suunal. Rootslased teavad küll kuda ühte kõva ja oma nime väärivat alust teha.
Ma ei ole veel logiraamatust miile kokku löönud, aga eks kusagile 500 kanti neid ehk tuli. Käidud sai siis otse loomulikult lugematul arvul kordadel Tallinna lahe kaks suuremat saart ja pikemalt ette võetuna Kipperlaste eskaadri raames Naantalini ning korra sai veel nädalalõpuks SOome põigatud. Osad plaanid jäid ajanappusel kahjuks täitmata.
Siiski oskan nüüd ka rohkem öelda jahi enda kohta. Maxi 68 on teiste samasuuruste tegelastega võrreldes seest tublisti ruumikam, või siis parimi öelduna elamissõbralikum. SÕitsime pika sõidu viiekesi (üks oli küll jah allameetrine:) Tõsi ta on, et jätkuvate nigelate ilmade puhuks kuluks ära ka kokpiti telk.
Sõiduomadustest oskan nüüd ka rohkem rääkida. Vastupidiselt siin eelpool arvatule, et tegu võiks olla eeskätt vaikse ilma paadiga, on tegu pigem tubli kõvema ilma paadiga. Vaikse ilmaga ei jõua seda kummutit ka suurem genu kuigi hästi edasi rebida (paraku meil ka see suurim määratud versioon puudub), kurta ka ei saa, aga siiski. PArimad tuule ja mineku suhted tulevad taganttuulekurssidel tuule 6-8m/s juures.
Samas tugeva tuulega käitub ta väga hästi, rehvimisega kiirustama ei sunni ja rehviridasid on kah niikuinii vaid 1. Selle pähklikoore kohta on ta igati merekindel tegelane. Eks vist ikka see, et väike groot ei lükka kole lapiti ja suurem genu annab jõudu lainet rammida. Ma ei ole füüsikas kõige tugevam, aga toetuspunkti tunnetus ütleb sedasi küll.
Kohatud sai teisigi MAxisid. MIlledest Fenix on iseäranis õnnestunud. 68 on pisike matkapaat, aga oma suurusklassi kohta tõesti merekõlbulik ja sobib ka pikemaks seiklemiseks. Võidu võib sõita vist küll vaid folksudega ja Muhu VÄinale ei kipu eriti, arvata võib et kontrollaegadesse sõitmine saaks olema keerukas. Lõbusõidulaev on ikkagi lõbusõidulaev.
KAhjuks jõudsingi Pirital seisvat teist Maxi 68 "Monica" vaid kai pealt kaema. Oluliselt vingemalt sisse seatud klaveriga vähemasti
Ehk viitsib meeskond ka oma esimese hooaja muljed üles kribada.
Igatahes on mu tagasihoidlik arvamus, et kes pisikest matkajahti otsib siis MAxi 68 või siis veidi suurem ja sisemootoriga 77 on selleks täitsa paslikud ja neid tasub Rootsi kuulutustest otsida küll. MÕlemat mudelit vorbiti kokku üle 2000 eksemplari ja suur osa neist on siiani sõidukorras.
