vootele kirjutas:
Mille eest ma selle "maasturi" peaks ostma? Ning mis rahadega käigus hoidma? Sellist juttu on hea rääkida, kuid reaalne elu paneb tihti oma karvase käe vahele.
Paadiga kinno? Tundub suurejoonelisena, kuid ratsionaalne inimene sõidab paadiga siiski Leppneeme ja jätkab sealt teed autoga.
Esimene pool asjast: saareelanikul ongi korralik paat tähtis, mandril auto on siis imeodav poekäru, millega saab vajadusel need harvad pikemad otsad ära sõita. Selline auto ei maksa palju üle 600-800 euro... näiteks kabe universaal"Sigar".
Ja miks arvatakse, et tegelikult tuleb maasturi pidamine ja hooldamine odav? Ei tule, sigakallis. Agak ui palju on maastureid liikvel.
Aga nüüd ratsionaalsus: kõik sõltub vaid ja ainult taskust välja antava rahanumbri suurusest võrrelduna ajaga. Mina sõidan tõesti oma Sitikaga Leppneeme-kesklinn-tagasi ära ütleme ~3 liitri bensuga ehk rahaline kulu sõidule 4 eurot. Alla 20 minuti ei saa aga seda kuidagi sõidetud. Kui minna üksi, siis on ka suurema/kulutavama autoga odavam sõita. Aga kui lähed juba näiteks toodud 8 inimesega, siis tähendab see igal juhul kahte autot, mis kumbki ei ole nii öko kui minu 44kW putukas, seega juba julgelt bensukulu 10 tugrikut. Õhtul/öösel ei ole õnneks tasulist parkimist aga keset päeva on. Ja seegi tõuseb kohe. Isegi praegu tahavad Rottermanni kvartalis juba
2.30EUR tunnist saada. Kui veel ühildada linnaskäik või suurem poetrett Selveris tankimisega Pirital (seal müüakse eriotstarbelist), oledki enam-vähem nullis.
Kui nüüd sõita pisut aeglasema alusega, hakkab küll aeg pikenema aga kulu hoopis paadi kasuks minema. Kui on aega, saad paadiga odavamalt. Ja teistpidi: kui aeg on raha, siis 30 sõlmega oled palju kiiremini kesklinnas. Seda eriti hommikul/õhtul, kui kogu see viimsi küla pealinna saamapeale sõidab...
Mis on hetkel kõige nukram: Tallinnas ei ole sedasorti paatidele ehk kolme lähisaare elanike sõiduvahenditele spetsiaalset tasuta kaid.
Muhv, selle probleemi jaoks on lahendus ju olemas: "pisut" pappi ja joystik käes pargid... Tegelikult on vaja nii raskele ja suure külgpinnaga alusele sooloparkimiseks raudselt ka vöörivinti.