Rõõm näha, et minu ehitatud amfiib huvi pakub. Üks palve, ärge liiklusohutuse huvides sõidu peal pildistage, kodulehel
http://www.amphibear.com on pilte küll!
Amfiibisõiduki loomine algas nagu ikka, lapsepõlveunistusest. Esmalt sai ATV-le ujuvust lisatud (oli taskukohasem). Kuna üks Kanada müüja tundis tõsist huvi, tuli toode teha universaalseks ja patendiga kaitsta. Kahjuks kadus Kanada huviline ära ja USA-s ka asi vedu ei võtnud. Võimalik tootmishind tuli nii kallis, et poleks ostjaid kuidagi leidnud. Samas unistus korralikust amfiibist oli ikka täitmata. Nii sai ette võetud auto arendamine amfiibiks. Kõigepealt 3D projekt. Aga küsige mõnelt masskauba tootjalt nende jooniseid või muid sisulisi tehnilisi andmeid, lihtsalt ei vastata. Ehk, siis tuli lisaks joonestamisele ka hakata detaile ostma ja mõõdistama ja kuidagi neid oma joonistega kokku sobitama. Paari aastaga sai vajalikud detailid hangitud ja tegelikkuses kõik kokku sobitatud. Muidugi on ühe sellise sõiduki arendamine nii pikk jutt, et tavapärasesse postitusse ära ei mahu.
Valmis amfiibi üle olen ise õnnelik, aga tootmiseni see kindlasti ei jõua. Saksa bürokraadid on euroliidus kõvasti vaeva näinud, et oma autoturgu kaitsta ja nendest nõuetest üksikmudelina kuidagi veel vingerdab läbi, aga seeriatootena sellisel kujul ta läbi ei läheks. Mõtteid muidugi on, aga finantsjõudu oma tootmisbaasi rajamiseks mitte. Selle asemel rajasin isetegijatele mõeldud roostevaba kauba poe
http://www.dutyhook.eu, et teistel arendajatel vähemalt kinnitustarvikud koos mõõtude ja kaaludega käepärast oleks.
Vormistusliku külge käsitlevad eelnevad postitused korrektselt, tegemist on ühelt poolt ümberehitatud autoga ja teiselt poolt eriotstarbelise veesõidukiga (paadimaksu maksma ei pea ja varustus on oma vastutusel). Kasutan ohutusvarustust C ja B kategooria paadiga võrreldavalt, vastavalt plaanitud sõidule. Heitgaasi jm nõuded on keskmiselt autodele karmimad kui paadimootoritele nii, et piisavalt keskkonnasõbralik on ta ka. Toyota ise lubab originaalis sõidukile 0,7m sügavust veetakistust läbida nii on vettesõidul kõik õlid ja vesi mõlemad eraldatud ja kaitstud.
Natuke kasutamisest. Vetteminek ja väljatulek on tunnine tegevus. Ühe nupuvajutusega veest maale või maalt vette ei saa. Eelkõige võtavad aega igasugused ohutusega seotud muudatused nagu kinnitused, tähised jt erisused vee- ja maasõidu vahel. Raami liigutavad elektrivintsid, et ka mootoririkke korral oleks võimalik asendit vahetada. Vees veab edasi auto enda mootor üle hüdraulika. Taga on kaks pööratavat ja ülestõstetavat Mercruiser sterndrive ajamit. Vettesõiduks vajab madalt liivast kallast. Nagu iga veesõiduk kardab ka Amphibear vees olles kive. Ideaalsetes tingimustes piisab vettesõiduks 0,4m sügavusest. Kiirus on vees kuni 8 sõlme, mõistlik cruisimise kiirus on ca 6 sõlme. Lainet kannatab hästi (niipalju kui seda seni saanud on).
Küsige julgesti juurde.
Kas keegi teb rohkem antud isendist pajatada?
