Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 29 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 10 Mai 2012 09:10 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Kuna eile õhtul julgesime ära teha juba ka proovipurjetamise, siis võib tasapisi ühe B31'e pisukest mereohutustamist vaikselt lõpusirgel olevaks lugeda.

Aga siis lubatud imedetailid, mis mind isiklikult ahhetama panid.
Keegi on rooliprobleeme lahendanud 10mm puupuuriga. Ning mul miskipärast on selline karvane tunne, et pagarihärral ei ole puupuure rinnataskus, kui Ta merele läheb? Lisaks ei leidunud jahist ka puudu oleva puuriga komplekti...
Pilt
See puur pidi siis olema "piiraja". Tegelikult on piiraja seesinane seest tühi kummipehmendusega raud ja see peab käima vastu pildil näha põhjaplaatide alla kinnitatud puuklotse, mille kaugusega trajektooril siis roolilehe max.nurka saab timmida. Kuna jaht ei ole ju uus, siis loomulikult kipub kunagi liimitud ja vaskkruvidega kinnitet asi vaikselt otsa saama. Ravisime ära 6mm poltidega kahele poole põhjavineeri uute piirajaklotside installiga. Lisaks, kuna rool olevat mitu korda keti pealt maha visanud (sest rool sai ühele poole risti minna ja keti/trossi ühendus jooksis hamamkalt maha) ning kiirelt merel lihtsalt kokku tagasi pingutet, siis võtsin trossid rattalt lahti, lugesin roolivõllilt ketile täpselt keskkoha ja pingutasin kogu süsteemi tsentsrisse. Minu arust absoluutselt lihtne ja elementaarne töö, mis ei võtnud ulmeliselt kaua aega ehk mitut päeva. Nüüd on ka keskmine põhjaplaat peal tagasi ja mitte mingi ahtrikasti pandud jubin ei tohiks saada roolisüsteemi vahele kukkuda.

Järgmine imevidin - goosenecki tihvt või sõrm. Selle ajalises päritolus ei ole kindel, sest tegu on rullpoomiga, mida on uue groodi puhul arstitud klassikalise rehvimise võimalusega. Seega on kunagi kusagil välja võetud lühike tihvt (samasugune, kui poomi poolses otsas) ja asendatud klassikalisega. Aga teate, mõnda rootslaste kasutatud jahti on elus ikka nähtud... Lisaks oli see tihvt just täpselt sellises "konditsiooonis" ehk ühegi seibita ja näha oleva millimeetrise stopperiga sügisel poomi külge pandud. Otse loomulikult on loksuv liigend silumiinist valudetaili ära väänanud ning loomulikult ka auke rikkunud ja tagasi seda enam väänata ei tohi, sest see läheks siis puruks.
Pilt
Pilt

Ravi: Küünarpuu värkstoas (mida me päris aktiivselt külastasime ja suurimad tänud sellele pundile, keda enamus Udumunaks hellitavalt kutsuvad) roostevaba 10mm välisläbimõõduga hülss peale. Roostevaba materjaliga pole muud lahendust, kui vaid õiged tööriistad ja nii siis puuris Sulev treipingis ühe vana vandi pressotsa hülsi seest läbi ja mina puurpingis mitte kõige odavamate puuridega õigele kõrgusele risti fiksaatoraugu. Ülemisse otsa seib vahele, siis hülss peale, liigendi vahele distantsseib väänamist kompenseerima ja alla suur seib koos rõngaga. Ise olen oma idee ja lõpptulemusega igatahes rahul!
Pilt

Samas töökojas sirutasin ära ka kõik kõverad reelingupostid ja see on ju täiesti tüüpiline viga kõrgete kaide ääres kannatada saanud postidega enamusel jahtidel. Kui genu käib väljastpoolt reelingut, pole hullu aga B31 Mk.2 käib genu vantide ja reelingu vahelt planguks tõmmatuna ning reeling peab lihtsalt absoluutselt õiges kujus olema! Pluss muidugi see, et niigi ahtake santekk sprayhoodi ja reelingu vahel muutub kõverate postidega peaaegu läbimatuks (Bellatrixil oli sama valus probleem). Roostevaba va jäik materjal ja olid mõned postid ikka eriti kõverad aga sirgeks nad said ning alaossa ka topeltseina teise toru sisse löömisega. Mõlke muidugi välja ei saanud aga ikkagi parem ning õigem kui enne:
Pilt

Järgmine asi: Omanik ütles, et kajuti iluvineere poel mõtet tagasi panna, sest mast loksub nii palju ning need kukuvad kohe ära. Vabandust, kuidas saab kiiludega paika rihitud mast tekiaugus loksuda??? Saab, kui puukiilude asemel kasutada kahte jupikest jooksuraja tartaani ning auk on igast servast mastist 2,4 cm laiem. Seega käis Sander tegi "Udumunal" äärisega tollised tammekiilud, lõime masti kenasti paika ja nüüd saab koos tervendatud vöörstaagiga seda jahti isegi trimmima hakata! Ning peale proovisõitu ei kukkunud iluplaadid küll küljest...
Pilt

Veel üks elementaarne detail, mida minu arust polnud küll "kunagi" (see on eriti umbmäärane ajamäärang) puhastatud oli manuaalne pilsipump, mida opereerib roolimees. See lihtsalt puhus õhku edasi-tagasi. Aga miks see pidigi töötama, kui oli seest selgelt veel ookeanisoola ning sitta täis? Maha, lahti, puhtaks ja ka see elementaarne töö sai tehtud ning pump tööle.
Jäänud on nüüd totaalselt debiilne ja üliohtlik elektrisüsteem korda teha aga see on pärit juba Rootsist ja Madis16, kes selle jahi siia purjetas oli kohe öelnud, et sellega sõites peab elektrik testriga iga ajahetk pardal olema. Peavoolulüliteid pole sel üldse, sest odavate massilülitite all on mõlema poole otsad sama poldi alla pandud (see ei saagi ahelat katkestada!) ehk voolud on kogu aeg taga. Lisaks on seal pornot nii palju, et selle kirjeldamisel läheks Päike enne looja... ja ma ei hakanud sellest roppusest piltigi tegema. Aga ma julgen siiski väita, et kui seda jahti on 5 hooaega "hooldatud" ja uue katla isntall vajab igal juhul ka pisut elektri tegemist, oleks pidanud praeguseks see pornograafia sealt ammu kadunud olema! See on lihtsalt ohtlik!
Kuna meie Sanderiga ennast elektriinstallis kodus ei tunne (õigemini mina teeks selle küll ära, sest õppisin talvel raudjunni peal Hanneselt, kuidas asju korralikult teha aga just see garantii küsimus - omaenda elektritööle ma seda küll veel anda ei julgeks!), siis selle teeb ära "keegi", kelle leidmine polegi Haapsalus nii lihtne.

OK, peale proovisõitu sildusime jahi kodukai äärde Westmeris ja ei saanud ma sealgi kuivale maale nii, et mingite soss-seppade töö "kvaliteedi" peale poleks vaat et vihastanud! Kuidas on võimalik, et mingit tööd palga eest tegev inimene on lihtsalt mõtlemisvõimeta ehk ajutu või aju vaba??? See on nüüd raske ujuvkai käigusild ning selle liigend, mis on "kinnitatud" vana Nahhimovi betoonkai külge, kuskohast varastati juba valamise käigus enamus tsementi välja. Ja siis on mingi geniaalne "ehituskeenjus" merepoolse liigendi ülemised ankripoldid püüdnud panna 3-4 cm ülaservast... Tulemus on näha siit ja minu arust oli juba ka liigend natuke kõver:
Pilt
Vaat seda ei oska öelda, on need olnud Haapsalu soss-sepad või Top-Marine kui kaide tootja/müüja "oskus"töölised aga hoh - ehitusbuum ja iga traktorist oli meil ju ehitaja. Kuid selle elementaarse peale ei tule, et vana ja selgelt pureneva betooni külge tuleks 4-meetrise jõuõlaga väänav käigusild panna korralikult! Näiteks kahe pika küljega vinkliga, kuhu külge on siis keevitatud kinnistuspoldid ja vinkel ise 2X4 ankrupoldiga 20-30 cm kauguselt pudist servast betooni külge? Kui teha, siis teha kohe korralikult. Muidu on Westmeri uhkelt arenenud ja väga mõnus: kiviparkett endise tolmava kruusa asemel), sadamakaptenil uus majake, grillinurk, ilusad rohuplatsid, täitsa euro kohe!

Rubriik "PriitV seiklused ja töökultuuri šokk Haapsalus" lõpetab. Kompenseeris seda aga "Udumuna", kus saad aru, kui vähe tegelikult tead ja kui perfektset tööd tegelikult osatakse selles linnas teha.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 10 Mai 2012 13:01 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Mnjahh.... Vääris tegelikult tänitamist küll.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 10 Mai 2012 15:51 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2559
Asukoht: Tallinn
Hea Priit, kuna Sa priva vist ei loe, ole hea mõõda tolle paadi käru "pikikaika" (sellele toetub kiil) pikkus ära. Võid siiasamma postitada ;)

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 10 Mai 2012 18:39 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 28 Aug 2008 11:21
Postitusi: 58
Asukoht: Tallinn
Tere,

küsiks, misasi (ja kust hangitu) kiilule roostemuunduriks läks?

Kõikuva masti kohta küsimus, et kas sellel isendil mast ja kajuti lae vahel talrepit ei olnud? Teakital on ka originaalis kummitükid masti vahel aga mast ja kajuti lagi olid talrepiga kokku tõmmatud. Ning miskit loksumist küll ei täheldanud.

Viljar


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 10 Mai 2012 18:58 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2559
Asukoht: Tallinn
Mitte küll kajuti lagi vaid talrepi teises otsas on pihutäis plokke, mis teki peal. Kui kõik fallid masti kinnituvad, siis pole seal ei plokke ega ka talrepit.

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 10 Mai 2012 19:40 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 10 Apr 2005 15:29
Postitusi: 94
Asukoht: Tallinn, Haapsalu, Topu
Sellel isendil on mingi tarlepi kinnituse murdumise jälg näha

_________________
Kuulan mida targemad mehed räägivad


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 10 Mai 2012 21:33 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2559
Asukoht: Tallinn
Kas mastijala ümber on aukudega krae, kuhu saaks plokke kruvida? Kui jah, siis ei tohiks seal plokke pruukida enne, kui "allatõmme" paigas. Vastasel juhul rebib selle krae tekilt üles! Piltidelt tundub, et falle siiski kokpitti toodud pole, näikse teised masti kinnituvat. Vbl siis seda kraed ka ei leidu.

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Mai 2012 00:42 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Vastused.
Nagu Sander juba kirjutas, siis on seal kunagi olnud tõesti ka talrep ja ma päris pikalt juurdlesin selle vajalikkuse üle. See on teada, et keel-stepped mastiga, kui tahta otsad kokpitti tuua, tuleb kas organisaator-juhik masti enda külge panna (nagu on näiteks folks Skandaalil aga ka põhjahoolduse aegsel kainaabril IndrekK Hansal) või peab masti augu krae plokkide kinnituse talrepitega masti enda külge altpoolt kahe tugeva ja piisava tõmbenurga all oleva talrepiga siduma. Selliseid lahendusi on palju nähtud ja need on vanditalrepitega alati samas mõõdus. Ja nooruses Kalevis nähtud ka lahti tõmmatud tekke justnimelt Carteritel aga ka Folksudel jms vanakoolil. Vastupidine värk on ka: tambitakse vandid reissingusse ilma otse kiilule toetava pillersita deck-stepped mastil ja kajuti lagi või tekk läheb kohe mõnuga sissepoole looka.

Lühike peenike talrep masti esiservas peaaegu püstloodis aga ei hoia põhimõtteliselt suurt midagi. Talrepi tekipoolne kinnitus on u. 4 cm läbimõõduga tallaga aas, mis on lihtsalt teki plastikust läbi ega ole kuidagi seotud kraega ja mastis on see olnud kinni kahe 4 mm tõmbeneediga plekitüki küljes. Ainus otstarve võis sel kunagi olla masti paigaldamise abinõuna, sest mastikand on küll poldiga ja pilus aga mitte seal kinni. See võis takistada masti iseeneselikku kannast välja paindumist vantide/topenantide/staakide paigaldusel kuid ~10 sentimeetri pikkuse kruviosa ja 6-millimeetriste keermetega svertpaadi talrep ei ole 3,7-tonnise jahi peelestiku mistahes kandev osa mitte mingil juhul. See kinnituse õhuke roostevaba plekk ei hoia mitte midagi ehk see võib olla suisa teadlikult aastate eest eemaldatud, kui segav jublakas peldikus käimiseks. See jõud, millega valle tõmmatakse, rebiks antud talrepi esiteks nii mastist kui tekist kohe lahti aga ka talrepi enda mõne hetkega keermevabaks. Mastile, putensitele ja valliplokkidele mõjuvad ikka koletumad jõud. See jõud, mida tunned vintsiga sooti sikutades, on kukepea.


Roostemuunduriks tahtsin saada vana head lätlaste Buvanooli aga seda vähemalt Haapsalu kaubandusvõrgus ei olnud. Puhast ortofosforhapet ei hakanud üldse otsimagi (mina sain seda otse Suur-Sõjamäelt Ortost, poolenisti "hõlma alt" pisikese raha eest), keeruline oleks olnud kiilu ümber tünn tekitada ja see kangesse sidrunhappe lahusesse uputada ning peale läks mingi eestlaste enda Holz Prof pihustatav muundur. Ju on ka sama asi oma põhimõtteliselt toimeainelt, ainult et öiropedenduse laps ehk siis lahja mant eurolollide tarbeks, kes kõike keemiat endale silma, suhu, pärakusse ja kurat teab kuhu veel pihustavad. Muundas rooste samamoodi sinakas-mustjaks raud(3)fosfaadiks ainult et jubeda pika ajaga. Igaks juhuks pesime enne kruntimist ikkagi atsetooniga üle, et võimalikud jääkained eemaldada sest ats seda fosfaadikihti nüüd küll ei "söö" ja sõna "võib kohe üle värvida" ei ole tihtipeale just see, mis tegelikkuses toimub. Sedamoodi tuli ka Buvanooliga teha, et parim tulem saada. Malmkiilul on oluline juba kahjustatud pinna pooridesse sisse pääseda. Alati võib ju veel sügavama augu käiata ja miks mitte siis autoremondi viimistlustinaga üle pahteldada aga kogemused niisama raudjublakatega maismaalt on tõestanud, et raud(3)fosfaadi kiht toimib vägagi edukalt pika aja jooksul korraliku krundi all.
Esimeses postituses on näha seis, kus antud mant kenasti reageerib: tume on igasugune roostealgega malm ja haljas on haljas.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Mai 2012 07:16 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 30 Sept 2004 15:21
Postitusi: 5906
Asukoht: Saaremaa
Ega seda "rooste surma" enne kruntimist ei peaks neutraliserimiseks hoopis seebiveega maha pesema? Atsetoonipesu on rasvaeemalduseks.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Mai 2012 10:35 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Mark kirjutas:
Ega seda "rooste surma" enne kruntimist ei peaks neutraliserimiseks hoopis seebiveega maha pesema? Atsetoonipesu on rasvaeemalduseks.

Tehnoloogiliselt ei peaks. Kuna roostemuundurid on happe vesilahused, kuhu moodsal ajal on veel midagi sisse pandud, siis atsi pesu peaks just selle "muu sodi" eemaldama. Fosfaat ise mingit neutraliseerimist ei vaja. Restaureeritud vanatehnika raamid, mis on omale muunduri selga saanud ja sinna peale samamoodi epoksiidkrundi, kestavad uhkelt aastaid probleemivabalt. Pole kiil ju teistmoodi? Aga eks sügisel näeb, kestis või ei kestnud. Ei kestnud, teen ümber. Kahtlus on vaid kasutatud tootes endas - oleks Buvanool või puhtast happest ise segatud lahus, oleks 99,9% kindel lõpptulemuses.

Lihtsalt näiteks tavalisest toidupoest saadava sidrunhappe kange lahuse toimest rooste surmamisel: need paraleelnäpitsad "Kaotas" posiraisk kunagi Rami ära ehk need "Kukkusid" kerepleki vahele ja olid seal aasta otsa. Kui leidsin, oli tegu suure kinniroostetanud roostekäkiga. Kange sidrunhappe lahus, olid teised paar päeva seal sees ja praegu näevad jälle välja ning on ka kasutuskõlblikud. Vaid traadilõikur on nüriks roostetanud. Tegu vägagi vanade ja ajalooliste tangidega, mis on omamoodi perekonna ja siinse maja reliikvia. Mitte ühte kruvi ega liigendit pole lahti keeratud, vesilahus tungib ka sinna vahele ja pistab rooste nahka. Muuseas, seda "manti" kasutatakse näiteks vanatehnikas vanade terasest tsiklipaakide seesmiseks puhastamiseks peale jämeda liivaga paksu rooste eemaldamist raputamise läbi. Ei ole probleeme kraani ummistumisega. Võid rahulikult köögis toimetada, ei ole kuidagi ohtlik keemia ;)
Pilt

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Mai 2012 11:11 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 15 Mär 2004 10:52
Postitusi: 49
Sedapuhku - tänud Priit!

Asjalik ja praktiline jutt, kenasti illustreeritud ja puha.

Minu kriitiline arvamus oli esitet just sellele eelnenud lahmimise suhtes.
Ka Markile võrdlemiseks - mitu korda oli viimastes postitustes kasutatud väljendeid "poohhui", didoodid, vms. säärast..?

Minusugune diletant ootaks foorumitest kasulikku infot ja TERVET kriitikat, sõnaga - abi. Midsa stiil - kõik on lollid - mitte pole. Sestap veelkord - tänud Priit!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Mai 2012 12:10 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 15 Okt 2010 11:33
Postitusi: 392
PriitV kirjutas:
[Lihtsalt näiteks tavalisest toidupoest saadava sidrunhappe kange lahuse toimest rooste surmamisel. Mitte ühte kruvi ega liigendit pole lahti keeratud, vesilahus tungib ka sinna vahele ja pistab rooste nahka. Muuseas, seda "manti" kasutatakse näiteks vanatehnikas vanade terasest tsiklipaakide seesmiseks puhastamiseks peale jämeda liivaga paksu rooste eemaldamist raputamise läbi. Võid rahulikult köögis toimetada, ei ole kuidagi ohtlik keemia ;)


Kas sidrunhape pinda aktiivseks ei jäta?
Põhiline jama igasugusete hapetega (va forsforhappe raua puhul) ongi see, et pinna teevad putaks, aga roostetama hakkavad kiiremini kui enne.
Raua pinna passiveerimiseks sobib ka õunamahl: näiteks võib noaga lõigata toorest õuna ja siis noa seisma jätta. Pinnale tekib tume kaitsev kiht.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Mai 2012 12:45 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 29 Apr 2004 12:32
Postitusi: 4016
Asukoht: Tallinn/Noarootsi
Ümiseja, võta aga heaks ;)

Rääkides veel rooste muundamisest või surmamisest näiteks rauapõhiste metallide juures, siis justnimelt fosfaatimine ehk ortofosforhappega töötlemine on peaaegu elementaarne esimene kattekiht ja enamuse kõrgkvaliteetse pinnakattega toodete juures tehtav toiming.
Mehaaniliselt maksimaalselt rooste maha, jahi malmkiil on selliseks tööks suisa ideaalne tükike rauda, kuigi hallmalm "tolmab" jubedalt lamelli või käiaga töötlemisel ja võib jätta mulje, et rooste- ehk oksiiditolmu muudkui tuleb ja tuleb... Siis viimastegi roostejäägikeste muundamine fosfaadiks, rasvaeemaldus atsetooniga ja sinna peale kruntvärv. Fosfaadikiht on lisaks kaitsekihile veel ka ülihea siduskiht ehk värv nakkub sellega "eriti magusalt". Siis pahteldus, mis seekord jäi tegemata, veelkord krunt ja pinnavärv (kiilul mürk).

Kui korralikult teha ja käiaketta ning pahtliga profiili ajada, peaks "reissing" saama ning pikalt kestma. Mida õhem kiilu pikiprofiil võimalikult õhukese tagaservaga, seda kiiremaks jaht ka muutub. Selle B31'e kiil sai vast kuni 5mm õhem meeletute vanade mürgikihtide ja roosteaukudele peale plätsitud pahtlilärakate eemaldamisega. See vast veel märgatavat kiiruselisa ei anna aga mine tea. Eks too malmi käiamine üks ropp tolmune töö ju on aga ideena käiguomaduste parendamisel igal juhul abiks. Vaatad ikka uute jahtide, eriti racerite kiilusid ja juba sealt tuleb neil kõvasti käiku. Sestap sai ka Gamajoni jube paksu/tömbi tagaservaga kiil õheneva pikenduse koos kasutuna käiguomadusi seganud sõuvõlli läbiviigu eemaldamisega (~10 cm2 siledat ristpinda!), mis ei tohiks nüüd enam nii looma kombel vett kaasa vedada. Vähem turbulentse=rohkem kiirust ;)

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 11 Mai 2012 13:10 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev, 04 Aug 2008 13:48
Postitusi: 126
Vajadusel võin aidata sellise rooste muunduriga.Hind on 19 Eur + km liiter.
Tel.5162495


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 29 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group