KIPPER.EE

1,8m on normaalne kruiisisüvis jah. Ka JM sai tõstetava kiilu just selle pärast, nii et see pole Muhu probleem vaid see on nii igal pool.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Vähe pakud 19-jalases peab vastu 6 inimest koos kaisus magamisega sellise aja (kusjuures ilma sadamateta aga jah, "vaid" 2 ööd...). Kolmekesti on juba päris luks olemine, näiteks Albin57'ga nädalake sõita ja mõned päevad Seaninas varemete vahel tormivarjus istuda. Aga see on tõesti "vastu pidamine" ja ka Sinu viidatud eritingimusel.
Ärge tehke omale illusioone purjeka ruumivajaduse kohalt: ma alustasin purjetamist 18-meetrisega, väga palju sõitnud ja suisa oman viie-poole meetrist jahti, ära rikutud nüüd jälle väga mahukate 15-meetristega ja sinna vahele sõitnud pikemalt sees elades 8-10 meetristega. Mis on absoluutselt kõige olulisem - puhas SILE põrandapind ruutmeetrites! Unustage korraks ära kõik muud mõõdud k.a. kergelt kiivas "põranda"pinnad a'la B31 ja ka RJ85 omad. Kogu mugavus taandub pikemal elamisel vaid ja ainult sellele numbrile. See, kui mugav on jahis ringi käia, mitte roomata/tuigerdada. Sinna tuleb lisada veel ka sile ja takistustevaba teki ning kokpiti pind nagu korterile lodža/rõdu oma. Ja see pind peaks olema vähemalt nii suur, et sinna saab panna rahulikult tooli ja seda tooli ka kasutada. Veel parem 2-4 tooli ja pisike lauake. Mis oli kõige esimene tegevus, mida me tolle 6 nädalat meie koduks olnud raudjahi peal tegime? Vaat täpselt see:


Selliste võimaluste olemasolul räägime me elamiskõlblikust purjekast. Selge, et sellist luksust saab lubada tõesti suurte purjekate peal aga ma saab täiesti aru, kogemustele tuginedes, MIKS selliseid ka ehitatakse. Selleks on tänapäeval moodsamad ja head purjetajad center cockpit jahid, mida saab suisa Eestist kohapealt osta Ei ole mulle Saare 41 CC vananenud ja Rootsi kuulsaid marke ahviv disainikeel meeldima hakanud (võiks šnitti võtta näiteks Beneteau Sense-seerialt moodsa disainikeele osas...) aga see on ideaalne näide väga heast liveaboard-jahist, millega saab ka suurepäraselt purjetada ja võistelda. Seal on detailid, mis on vist tohutule purjetajate kogemusile põhinedes ülivajalikud, kogu CC lahendus on mõnus ja tõstab sõitjad lendavast veest kõrgemale, andes sisse juurde kõrgust/mahtu etc.

Aga seekord lõpetuseks selle purjeka kuulutuse alt ausalt valus tekst:
The owner is prepared to consider trade-in with a larger boat (42-46 Foot), such as HR, Contest Northwind, Franchini, Moody (UK), Motiva, Island Packet, Oyster or another quality sailboat (but no Hanse, Beneteau, Bavaria, Jeanneau, or the like).

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Soovitan ka katamaraanide poole vaadata.
Ruumi on sama pikkuse juures palju rohkem.
Sobib ka vähem merelistele inimestele.
Kiired on nad ka.
Süvist pole ollagi , enamikel katadel on süvist alla meetri, seda ka 10+ m kerepikkuse juures.

Mis puutub ümbermineku võimalusse, siis see dilemma jääb alatiseks: kas õigetpidi merepõhjas või sussid püsti vee peal. Väidetavalt pole ükski kruiisikatamaraan veel palja peelestikuga end "kilpkonnaks" keeranud. Võistlustingimustes ja ülepurjestatult on loomulikult kõik võimalik.

Päris palju asjalikku infot on siin.

Kuna valgel inimesel on olnud pea alati väga raske omaks võtta pärismaalaste tarkust, on katadesse väga umbusklikult suhtutud. Katad on viimase kolmekümne aasta jooksul teinud läbi suuremad muutused kui monohullud ning vanemad katad on sageli kehva disainiga (ohtlikult kitsad ning vöörist kinnised), aga uuemad jällegi (eriti kui valmislahendust tahta) kallid.

Palju huvitavat katade, mootorpurjekate jmt. kohta on sellisel saidil:
http://www.runningtideyachts.com/home/

Kuivastu sadama faarvaatris vaatavad mulle vastu kõrgusmärgid -3,5. Lisame siia natuke muda, saame -3,0m. Keskmine suvine vesi on -0,3 ja Kuivastu esine tavapärane laine 0,5m. Mina sinna sadamasse üle 2,5m süvisese alusega ei riskiks enne täpsemat analüüsi sisse uhada.

Ja see on uus esindussadam!

Vaidled vastu?

3,5+ m süvist on meie olude jaoks siiski IMHO liig, mis liig.

Ei vaidle... Kunagi kui "Juku" -ga veel ringi sai sõidetud, siis 2,8m -lastis oli juba liig. Siis sai samamoodi ainult neid kohti külastatud, kus Teadsid.. Et vett on.

_________________
Leiutaja.

Tänud kõigile huvitavate nõuannete eest!
Asju uurides liiguvad mõtted nii umbes sedasi.

Esiteks kindlasti kasutatud jaht. Hind oluliselt inimsõbralikum. Teiseks on lootust, et kõik vajalik on pardal olemas. Kas kõik töökorras, see teine asi, aga vähemalt on ehk olemas. Seda saab kuulutusest teada küll. Kindlustus jne ka soodsamad.

Teiseks on tekkinud arusaam, et 35 jalga on piisav. Kuna täielikult "mereroheline", siis on ka hea teadmine, et veidi odavamalt saab eksimuse puhul hakkama. Sadamatasud mõistlikumad, üldiselt on ka süvis väiksem, lihtsam silduda, lihtsam igapidi. Silma jäänud jahtide süvis on nii 1,9m, mis tundub mõistlik. Ja käisin nüüd mõned korrad merel 34 jalasega, väga mõnus. Kuulab sõna. Ning sadamatasud ka veidi mõistlikumad, kui 40 jalasel. Tõsi, all veidi kitsam, aga tundub ikkagi suurem kui Mustamäe köök

Kolmandaks tahaks masti sisse keritavad grooti. Kui keegi teab põhjust, miks see on halb, palun andke märku. Aga plussi poole peal tundub olevat väga palju.

Ühesõnaga. Priit pani mõtte liikuma avarama jahi teemadel, mistõttu ostakski selle praeguse nii 3 aastaks. Siis kui on vajadus, saab alati selle realiseerida ning välja vahetada. Ma tean, et nüüd tuleb matakas kellegi poolt, aga valik tundub kalduvat väga mitte-originaalse masstoodangu prantslase poole. Selle saab 35-jalase üsna uue ca 40,000.- kätte. Lisaks muidugi tuleb arvestada ehk osa tehnika ning purjede väljavahetamisega.

Groodi sisse rullitaval on 2 häda:
- Ülearu jäme mast, mis pole kõige suurem sõber tuulega
- Probleem liistudega - need pannakse sel juhul püsti ja siis ei saa nad enam hästi läbi piki purje kulgevate õhuvooludega.

Teisalt on see parim rullitav variant groodile. Ümber poomi keeratav on veel nõmedam

Kui rullida ei taha on abiks laisk-jaagud:
http://en.wikipedia.org/wiki/Lazy_jack

Või siis "hollandi süsteem":


Seda viimast on meie vetel väga harva näha.

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"

Soovitaks ka vaadata fokapaatide poole, rullfoka. Laiskjaakudega läbilattidega groot. Gennaker pukspriidi otsas ja topist alla rullitav. Code 0. Kindlasti korralik autopiloot (puldiga). isepautivat fokat pole vaja, vintside asukoht on lihtsalt oluline.

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/

Kogend merepullid ehk selgitavad katamaraani omamise miinuseid? Tuleviku huvides kasulik teada.
Sadamatasud suuremad? Treilerdamine raskendatud?

Siin on antud teemat lahatud: http://inseneeria.eas.ee/index.php?opti ... &Itemid=27

Sadamamaksud ongi vast see suurim mure. Ei saa välistada, et mõnes sadamas polegi katale head sildumiskohta. Treilerdamine? Mis treilerdamine? Kiirus on ikka selgelt suurem kui monol, aga kuigi teravalt krüssama ei pääse. Katakate puhul on ka üks väga oluline asi see, et kas ta on ehitatud svertidele või kiiludele. Svertidega on rohkem askeldamist ja neid peab kogenud kruiisikatamaranistide sõnul mõned tagavaraks ka olema. Kui ikka saad 45 jalase suvilaga meetrises vees ringi uhada, siis varem või hiljem peab puruks sõidetud sverdid ka uutega asendama . Kui on plaan tõusu-mõõnamaal kruiisida siis on kiiludega katakas mugavam. Sõidad enne mõõna ranna ligidale ja siis istud rahulikult ja muretult liivapõhjale ning lähed mõne aja pärast kuiva jalaga poodi. Nii see umbes käib vähemalt nede katagurude juttude järgi kellega olen vestelnud. Mis seal salata, olen isa kah katafänn . Riiulis selle kohta kirjandustki ja sahtlis 45 jalane projekt mida minu rahakott kahjuks välja ei kanna Kui kellegi 400K raha üle on, siis tooge aga siia

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Õnneks on sverte vaja vaid krüssuotsadel. Välja kuivamise jaoks tehakse ka nn beaching keel'udega katasid, see on süvist vähe lisav sile pind, millele paat kuival olles toetuda saab.


Uh-jah, pole isegi välja mõelnud, kust see vajalik summa ühe 32jalase kata jaoks välja võluda. Ja kust leida siis see aeg, et seda ka täiega tarbida. Mõte on minugi peas juba päris küps.

Üldiselt on katade sadamatasud 1,5 kuni 2 kordsed. Teisalt väidavad teadjamad, et katasid on seepärast nii vähe sadamates näha (muidugi, Eestis ja üldiselt Euroopaski neid pea-aegu pole), et nad seisavad kusagil ankrus või kuivavad välja.

Suvisel tipphooajal võib Soome-Rootsi kenades väikesadamates katale koha leidmine küll keeruliseks osutuda. Õnneks LP ei paista kata-usku olevat Monohulluga lükkad vööriga teised veidi kõrvale ja vendrite kriginal leiad ikka omale koha.

Ma juhiks veel tähelepanu vöörivindile, kui seda siin juba tehtud ei ole. Olen ise sellest mõnel korral suurt puudust tundnud. Just kai äärest lahkumine on raskusi valmistanud. Tuul surub peale, roolileht kohapeal seistes ju ei mõju ja kedagi abiks kutsuda ka ei ole.

Et kui pappi on ja valik lai siis vöörivint võiks ka "tulevasel" olla.

Meil on küll kõigil laevadel vöörivindid aga minu kogemuse järgi 8+m/s tuulega neist suurt kasu pole. Sellisel juhul paigaldan ringotsa springiks ja keeran vastavalt vajadusele, kas vööri või ahtri välja, ots lahti ja punuma. Muidugi alati peab vaatama, et otsa vinti ei lase. Pole küll proovinud aga ilmselt saab ringotsa asemel ka nn kauboisõlme teha – sellisel juhul ei pea springiots pollari tagant või aasast läbi jooksma ja saab otsa pärast lahti päästmist kohe laeva tõmmata ning tõenäosus selle vinti jõudmiseks on oluliselt väiksem.

Vöörivindi puhul on kaks valikut. Kui tahad lihtsalt kekutada, et sul on vöörivint ja seda tuulevaiksetel ilmadel sadamas uhkelt ulguda lasta, siis võib dimensioneerides julgelt tootjate soovitusi järgida. Kui tahad tõhusat abimeest, eriti olukordadeks kus asjad täbaraks kipuvad minema, võta üks-kaks sammu suurem kui vaja ja saad peaaegu piisava võimsusega tõhusa abimehe
Räägib kogemus.

Pruugitud paadi puhul on muidugi selle kõige jaoks juba hilja.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630