KIPPER.EE

Tere!


Kui paljud siinsetest kasutajatest oleks huvitatud omandama RYA YM paberit?

Tean ühte eksaminaatorit, kes on nõus eksamit vastu võtma kus iganes kui oleks mingi hulk soovijaid.

Tegemist on siis RYA yachtmaster offshore paberiga kuhu STCW basic paberi ja lisa e-eksamiga saab ka commercial-li juurde.

Kuna olen asja ise läbi teinud siis tean ka mida nõutakse üldjoontes.

Huvitatutel on peale yachtmaster-i (commercial) paberi omandamist võimalik konverteerida oma paber ümber MCA master 200t. omaks. (nädalane kursus mida on võimalik ka Eestisse importida) ning suuline eksam, kuid see tuleb kahjuks inglismaal sooritada.


Lugupidamisega,

Taage

enne kui tõsiselt huvituda, peaks teadma, kuidas toimub eksamineerimine, õppematerjalide saadavus - ja muidugi ka finantsiline külg...

Anton, kes hetkel tegi Stella peal vajalikku miilisõitu (ning jube lahe - Kapten Virko oma Eesti plastkaardiga paneb õpllase "päevikule" käe alla ehk on ju "kõvem" mees...) ja sekstandi-praktikat rääkis põgusalt Riia koolitusest.
Minu alati konkreetne ja vastuvoolu ujuv arvamus: vaja vaid siis, kui suhteliselt totrate vanamoodsate suhtumistega brittidele tahad palgaline kapten olla. Kui tahad lihtsalt maailmas ringi purjetada ja elu nautida, ei anna see suurt midagi. Kui, siis neile, kes plaanivad miljardärideks saada ja omale Siilatsi-lubadest elik 24+ meetrit veel suurema veesõiduki soetada. Aga siis miks mitte juba päris Merekool ja päris tüürimehe paberid?

Lihtsalt on maailm, tehnika ja purjetamine ise niipalju edasi arenenud, et see kunagine tõesti vajalik erikoolitus on muutunud suhteliselt ebavajalikuks. Maailm on ilma selletagi lahti. Vaja vaid iseendal kainet mõistust, lugemisoskust (Internetis on kõik olemas) ja praktikat, praktikat, praktikat. See on täpselt sama, kui 20 aastat tagasi programmeeriti ropu raha eest NMT telefoni number sisse, täna toimub mis? Nii on ka purjetamine muutunud totaalselt alates jahtidest ja varustusest/materjalidest inimeste teadmisteni välja.
Samas ei jookse ükski enese harimine mööda külgi maha, küsimus on raha ja saadava lisandväärtuse suhtes. Ja see on minu arust väga paigast ära, kui jääda hobiks ja iseenda rõõmuks purjetamise tasemele.

Lõõpisime Stella peal Jersey all, vaadates saare kaarti, et "sekstandi/paberkaardiga pimedas/udus/tormis navigeerijad on kenasti ümber saare spetsiifiliste kaardimärkidega tutvustatud" ja lahkudes oli üks teoorias RYA-kapten ROC-paberiga (brittidel on too lubade värk vähe karmim kui meil või soomlastel-rootslastel) oma alusega Guernseyl mõõnaga kalju otsa jäänud ja karjus eetris mayday...

Parafraseerides Eesti ühte tuntumat vanasõna: Hari lolli palju tahad, see oskab ikka karidele sõita.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Kui kedagi väikelaevnikest huvitab -
korraldame sel talvel vanalaevnikele kursused algtaseme STCW profipaberite saamiseks.
See on nagu autojuhiluba - kehtib eluaeg ja mine tea, kus seda vaja võib minna.
Eestis vanalaevaga seilamiseks on STCW tunnistus paraku hädavajalik.

Kes tahab osaleda - vanalaevniku soodushind E334

_________________
kuunar "Kajsamoor"
www.kajsamoor.eu
tel. +372 5068152

Kas see on mingine "Herkki Haldre seadus"? Huumor.
Vähemalt mina Eesti vabariigi kodanikuna tean pisut teistsuguseid seaduseid mille järgi elada:

MoS
§ 2. Mõisted
...
25) ajalooline laev – laev, mille vanus ületab reisilaeval 35 aastat ja muul laeval 40 aastat ning millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi ja millel valdavalt on säilitatud ehitusaegsed materjalid, või sellise laeva või laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale;

Ma saan aru, Eesti Ajalooliste Laevade Selts on loodud silmas pidades peamiselt suuri kinnistatud laevu ja neid vanu väikelaevu, kellega tahetakse teha tasulist reisijatevedu suurearvulise seltskonanga. Aga see ei muuda teisi laevu, mis neile tingimustele vastavad, kuidagi vähem vanalaevadeks. Väikelaev on lihtsalt laevade "Lihtsustatud" ja tööeesmärgita alamjaotus, mitte midagi muud. Ja neid on Eestis oi-kui-palju ja mingit eriluba nendega sõitmiseks vaja ei ole.
Vaata Herkki, ma olin maismaal Musta Numbri idee ja loomise juures ja ma saan absoluutselt aru, miks on nii maal kui merel üha idioodistuvas maailmas vanakeste jaoks vaja eraldi seaduseid teha, mis "vabastaks" need üha arutumateks muutuvatest tehno- ja kasutusnõuetest. Aga mina ei loe kohe mitte kusagilt välja, et teatud mõiste alla mahtuva sõidukiga sõitmiseks oleks mingit eriluba vaja! Muuseas, mõisted vanasõiduk ja vanalaev tulenevad ühest ja samast öiro"nõudest" või direktiivist.

Aga on ka üks kuid oluline vahe:
MkM määrus:
§ 3. Lühendid ja mõisted
...
113) vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukiks tunnustatud;

Jällegi: ära tekita segadust, sest STCW on vajalik töötamiseks palgalisena, mitte oma lõbuks sõitmisel. Ja kui 41 aastat vana laev või ka tuliuus "väike"laev a'la SuperMaxi vms ületab Eestis 24-meetrise LOA (mujal on see 20 meetrit), muutub ta kohe laevaks koos vastavate kutsetunnistuste nõudega laevaperele. Aga kurat enamuse Folkboat'idega Väinas ukerdamisel ei ole küll mitte midagi erilist vaja Muidugi saaks ju EALS ka kerget lobitööd tehes ässata ning tunnustamiskohustuse seadusesse sisse suruda aga maismaal oli see tingitud hädavajadusest (kaitse idiootidest ülevaatajate vastu just rasketehnika poolelt, ettevaatamisega tulevate automaksude suunal), mitte et meil muud targemat teha poleks olnud. Õnneks on mereasi veel palju tolerantsem ja mingit ulmelist peedistamist vanade laevade kohalt pole nagu täheldanud, seega pole hetkel tunnustamisvajadus ka kuidagi põhjendatud. Aga see tuleks kõnealla siis, kui sarnaselt maismaaga hakataks Folksudelt nõudma reelinguid, isetühjenevat kokpitti, "must be" elektrit koos automaatsete pilsipumpadega etc. Aga seda maismaal küll pole, et planetaarkastiga Ford-T'ga või jalgsiduri ja käsikäikudega vasaku käe all oleva gaasiga Indianiga sõitmiseks peaks olema mingi eriline vanasõiduki juhiluba

Kui mingi eraalgatuslik organisatsioon nõuab oma üritusel osalejalt mingeid lisasid ei muuda see antud nõuet kohustuslikuks kõigile. Mina võin ka Talverallil vanasõidukiga osalejailt ette nõuda "mida iganes" aga need ei ole siis "PriitV seadused", mis kehtiks ka Sulle või Talle Kükametsalt. Ehe näide ARC, kus poisid praegu on ja milleks tuli Stella Marist oluliselt täiendada (ja mitte väikese raha eest). Need on ARC'i organisaatori nõuded antud võidusõidul osalemiseks, mitte kehtiv seadus Atlandi ületavale jahile.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Priit, "vanalaevnikuna" pidasin tõepoolest silmas neid, kes sõidavad suuremat sorti vanade laevadega ja veavad nendega reisijad. Tehes seega tööd.
Pakkusin antud foorumi raames välja võimaluse huvilistele, kes tahaks kursustest osa võtta. Vastav kursus maksab revali merekoolis E480, seega leian, et EALS kaudu korraldatav kursus on igati soodus pakkumine.
Nendele, kes antud asja vastu huvi tunnevad.

Aga kui Sa juba "vanalaeva" teema üles võtsid, siis küsimus - miks folkarid, L6-d ja teised ei taha liituda EASL "vanalaevnike" seltskonnaga. vastavalt seadusele on ka need "ajaloolised laevad".
Aga ajaloolised laevad omakorda kui nad tunnustatakse "ajaloolise laevana", mitte ei ole registris suvalise "väikelaevana", on erinevate toetuste subjektid.

_________________
kuunar "Kajsamoor"
www.kajsamoor.eu
tel. +372 5068152

samuti on huvi RYA vastu, kuid tõsi jah, enne tahaks ka teada, mis see maksma läheb ja infot eksamite toimumiskorra ja materjalide saadavuse kohta.

kas on mingit infot vahepeal tekkinud hinna ja materjalide kohta?

Tõlkige palun algajale ära, mida need lühendid tähendavad

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Hää, kui inimene sõbralikust norimisest aru saab

Aga miks vanad väikelaevad ja purjekad ning nende omanikud ei taha Teiega liituda - arvan, et eelkõige teadmatus? Folksudel nüüd oma flotill, minu arust tõeliselt põhjendatud oleks neil EASL'iga kas liituda või tihedat koostööd teha. Aga ka vanad puidust mootorpaadid, on neidki ju mõned siia toodud ja restaureerimisel. Ja eks peaks ka Sanderit selle teemaga kiusama, sest lisaks ulmeliselt kvaliteetsele restaureerimisele on Tangaroal olemas ka täiuslik dokumenteeritud eelnev ajalugu. Ja kui on tõesti toetuse subjekt, siis ma ju tean, et Tangaroa seisabki sellise "väikese" probleemi pärast: see on tegelikult "nii natukene" veel vaja, et originaalmast korrastada, ohutult uute trossidega taageldada ja veel paar nipet-näpet teha. Sõna otseses mõttes on "koera saba ots" käes aga ka "laululinnul rauges jõud..."

Siiani sama seis (spetsiaalselt ehitatud ellingus kuivas!), ainult et mootor on ka paigas ning kõik luugid olemas, puutöö tehtud, enamus roostevabast ka olemas, ainult vaja "kokku panna". Mastita mootorpaadina võiks peaaegu kohe vette tõsta.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Oleks huvitatud!

Tere!

Vabandan viivituse pärast, ma siia foorumisse just väga tihti ei satu ja mingeid e-maile mulle siit ka ei tulnud... see selleks.
Kui kellelgi mingi pikem või delikaatsem küsimus siis taage.vahesoo ät gmail on aadress.

Õppematerjale (inglise keeles!) saab tellida internetist RYA kodulehelt. Suht kallis ja ma ei tea kas nendest abi ka oleks kuna pole ise nendega tutvunud.

Täpsustan härra priitv väitele vastu, et ei oleks asjata palju kära ja vähe villa siis yachtmaster-i paber annab õiguse sõita KUNI 24m paadiga ning vahet ei ole kas siis commercial on juures või mitte.
MCA 200t paber kõlab ilusamini ning nõuded on karmimad kuid jällegi on limiit 24 meetrit aga kui on soov kuhugi tööle saada siis see oleks päris hea eelis.
Veel teadmiseks, et mitte ainult totrad vanamoodsed inglased ei registreeri oma paati Inglismaale vaid Inglismaa on vast ehk teisel kohal USA Delaware järgi jahtide registreerimiste poolest.

Kindlasti on UK paber mitu korda rohkem väärt kui meie vahva unlimited plastikust kaart.

Üldiselt, et eksamilt läbi saada peaks olema enne juba eesti plastiku omanik ja seda selleks, et ega kaarditööd ja kõike teoreetilist poolt väga lihtne kodus ise õppida pole.

Commercial annab õiguse töötada kuni 24m paadil/jahil.
Et commercial märget saada peab taotleja omama STCW basic paberit (4 moodulit) ja kas siis GMDSS ROC või GOC paberit.

Teooria pool eksamist näeb üldjuhul välja nii, et härra annab alguse ja lõpu kordinaadid (minul oli algus Maassluis Rotterdam NL ja lõpp Port of Thames UK) ning eksamineeritaval tuleb siis teha korralik kaardtöö koos kõigi lisade (report pointid jms) ja varu sadamatega.
Juurde tuleb veel hoovuse ja tõusu/mõõna arvestamine.

Praktiline eksam hakkab laeva seadmete ja kõikide vahendite kirjeldamisega alates masinast kuni AIS antennini välja. Edasi minnaks merele sõitma (Eestis kahjuks meremärgid kahjuks sisuliselt puuduvad võrreldes Hollandi või Inglismaa vetega) ja navigeeritakse märkide järgi. Lisaks küsib ta igasuguseid küsimusi laevatulede ja RSK (rahvusvaheline signaal kood, Lipud ja morse) kohta.
Lisaks on tüüpiline ülesanne, et olles merel X kohas annab ta ette punkti (näpuga näidetud punkt kaardil) kuhu sa pead jõudma ilma plotteri ja/või radari abita.
Reaalsed peilingud erinevate objektide vahel, radari ja lihtsalt kompassiga.
Ja lõpetuseks on sõit pimeduses.

Ajaliselt peaks eksam kestma kuskil 1,5 päeva neljale inimesele aga kõik on ikkagi kinni eksamineeritavate teadmistes.

Täpsemalt kõigi nõutavate teadmiste kohta saab infot RYA lehelt.

Et asjast kõik ikka üheselt oleks aru saanud siis mainin üle, et eksam toimub TEIE poolt organiseeritud ja mehitatud paadiga, eksamineerija on ainult reisija, tema mingeid otsi ei anna ega vahti ei pea.
Eksamit on võimalik sooritada nii purje- kui mootorjahile või ka mõlemale ( topelt hind!!).

Ma julgen väita, et Eesti plastiku saamine on hällilapse lalin selle eksami kõrval kuid eks ka väljavaated on pisut erinevad.

Taage


EDIT:

Lugesin mingit sekstandi juttu siin, mis sellest õpetusest kasu on?
Paljud siin foorumis üldse sekstanti käes on hoidnud?
Ma sooviks teada kuidas mõnel väiksel alusel sellega mõõtmisi teostatakse, sekstandiga mõõtes peab paat ikka VÄGA paigal olema

Käin ise hetkel merekoolis piiramatu tüürimehe õppekava järgi, enamusel meist on reaalset praktikat kolme aastaga kogunenud 6-7 kuud kuid alles mõni kuu tagasi õnnestus sekstanti näha ja seda ka koolis mitte laevas... seega sekstant on pisut ületähtsustatud ma arvan...

RYA paber ei vabasta paraku meie aknakaabitsa tegemisest. Olgu paber kui kange tahes, Eesti politseionule ei seleta kuidagi ära, kui kõva meremees sa tegelikult oled.

Nn plastiku jaoks toodi meile ka nina alla vähe teise vööndi merekaart ja samamoodi väina läbides pidime arvestama hoovuse, tuuletriivi ja võimaliku tõusu mõõnaga faktoriga. Eksami kaarti ei mäleta, et kas sinna anti tuule tugevus ette ja mis kaart see üldse oli. Öösõitu küll ei olnud, kuid pileti küsimuseks võis sattuda ka must põhi vilkuvate ja põlevate tulukestega ja pidid suutma selle siis lahti lugeda. Kukepea see just ei olnud, kui väga meremeeste seltskonnas just pole elanud ja hulga reise kaasa teinud jahi pardal. Reaalne elu on aga see, et kui igapäevaselt ei kasuta neid teadmisi ja mulistad oma tiigis edasi, siis varsti on meelest läinud. Märgid püsivad küll peas, aga laevade tuled ja need valgepäeva tähistused koos tuututamistega on juba arhiivi talletunud, ilma märksõnata riiulil.

_________________
http://reinufoto.wordpress.com/

Noh neid jahte on raske teha uusi pagan