KIPPER.EE

Tere kõigile.

Nii mõnestki teemast ja arutelust siin foorumis on läbi jooksnud mõte, et vaja oleks luua Põhjamaades toimiva TROSSI süsteemi sarnane teenus, mis pakuks aastamaksu tasunud paadiomanikele tasuta abi näiteks väikelaeva tehnilise rikke, kütuse lõppemise või muu lihtsama probleemi puhul.

Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste on selle teemaga juba mõnda aega tegelenud, saavutatud on ka põhimõttelised koostöökokkulepped Soome ja Rootsi partneritega ja käib detailse toimemudeli välja töötamine. Praegu ei julge küll veel süsteemi tööle hakkamise kuupäeva välja hõigata, kuid tööd selle nimel igatahes tehakse.

Sellega seoses esitaks küsimuse kõigile foorumlastele: kui tõenäoliselt oleksite valmis sellise süsteemiga liituma ja aastamaksu tasuma? Täpsetest liikmemaksu summadest on veel vara rääkida, kuid võrdluseks võib tuua hinnad Soomes (75€/aasta) või Rootsis (700 SEK, 77€/aasta).

Ja loomulikult on ka kõik arvamused, ettepanekud ja arutelud teretulnud.

Valikutes võiks olla ka - kui see tagab abi minu sõidupiirkonnas.

_________________
http://purjekas-minni.blogspot.com/

Eesmärk on ikka tagada abi igal pool Eesti merealadel ja suurematel järvedel. Muidugi, kohe võibolla selleni ei jõua ja kindlasti jääb abi saabumise kiirus asukohast sõltuvalt erinevaks, aga põhimõtteliselt võiks vajadusel abi saada igal pool.

Kui kunagi 10a pärast näiteks iga teine Eesti väikelaevnik oleks mingi 70 EURiga liige, siis mis teenust selle eest meie maal ka pakkuda suudaks? Meie paadid on vanemad kui Soomes, meie merekultuur on viletsam, meie paatide arv on 100? korda väiksem aga rannajoon mitte niipalju väiksem. Inimesed lähevad lohakaks ja hakkavad tühjade paakidega ja katkiste mootoritega väljas käima - abi ju nagunii juba makstud - ehk siis jälle see kultuuride erinevus.
Ja veel on mul väike kartus, et kohe jääks niigi olematu riiklik päästeteenus veelgi olematumaks.

Selle vastu aitaks ehk see, kui aastamaks oleks tiba odavam, kuid väljakutse ise maksaks mingi summa (a'la 10-20€ vms sõltuvalt asukohast). Näiteks.

Igal juhul tervitatav mõte.

Iga teine väikelaevnik ei hakka ilmselt kunagi liikmeks. Aga täna on Eestis registris veidi üle 24000 väikelaeva. Kui arvestada, et ehk 5% soovib kunagi ka mereabi teenusega liituda (Rootsis näiteks ~10%), siis 40€ aastamaksu puhul saaks kaetud ligi 50000 eest kulusid - see on juba päris mitme väljasõidu jagu. Loomulikult ei saa vabatahtlikud selle teenusega rikkaks ega saa see ka olema peamine vabatahtliku merepääste rahastamise allikas, aga ega see polegi eesmärk.

Mis puutub niigi olematu riikliku päästeteenuse veelgi olematumaks muutumist, siis taolist tehnilise abi teenust ei osuta riik ju niikuinii. Kahjuks on tõesti aegajalt vabatahtlike olemasolu kasutatud ettekäändena, justkui võiks riik veelgi merepäästelt kokku hoida ja "optimeerida", aga see on juba omaette teema.

50000 eest saaks ju umbes ühe paadi?

Aga aita mul süsteemist aru saada ehk mis paatidega vabatahtlikud oma teenust pakuvad? Kas vabatahtlikel on omad paadid millega nad muidu näiteks peredega tsillimas käivad ning siis kui nad nendega lähevad elu päästma, siis maksab riik neile bensu + muud kulud kinni? Ehk siis arveldamine käib väljakutse alusel? Kas vabatahtlikel on ka mingi kohustus või lubadus 24/7 valves olla? Kas see valve ja valmisolek ongi see vabatahtlikkus, mille eest keegi raha ei saa? Veel - kui eelmisel aastal Blue Siriuse operatsioonil vabatahtlike RIB ribadeks läks kas ka selle remont maksti kellegi poolt kinni?

Ning siis kui vabatahtlikud lähevad bensu viima, siis peaks abivajaja selle kinni maksma.
Kui ma nüüd mootoririkkega keset Tallinna lahte vabatahtlikele helistan ja luban kulud korvata, siis tuleksite ilmselt ka ilma lepinguta appi? Vahe siis selles, et nüüd uurite kas aastamaksu alusel sama teenust saaks pakkuda?

Soomes on see pigem "äravedamisabi" ja need kes liikmed ka ise võimalusel aitavad saades teatava kompensatsiooni. Phm tänane vabatahtlik merepääste seda funktsiooni juba täidab, selle vahega, et vahendid tulevad riigilt, või lepitakse hädasolijaga kulude komp. kokku. võrgustik on juba täitsa olemas ja areneb/kasvab.

_________________
Janek

Üldjoontes praegune süsteem nii toimib jah.

Erinevatel vabatahtlikel üksustel on varustus küllaltki erinev - mõned on suutnud endale europrojektide toel RIB kaatrid soetada, mõned teevad tööd erinevate isiklike alustega, mõnele on ka PPA poolt vanemaid aluseid üle antud (need viimased on küll enamasti pigem tööpaadid ja ei kvalifitseeru päästekaatriteks).

Kui väljakutse puhul on tegemist elupäästega, siis maksab riik otsesed kulud kinni. Ka see Blue Siriuse juures puruks läinud pontoon sai minu teada lõpuks vähemalt osaliselt kinni makstud, kuigi probleeme sellega oli. Vabatahlikkus seisneb eelkõige muidugi oma töö ja aja panustamises. Mitte ainult valmisolek vaid ka koolitus, ennetustöö, varustuse hankimine ja hooldus, jne. Lisaks muidugi reaalsed töötunnid merel.

Hetkel ei suuda veel ükski vabatahtlik üksus garanteerida pidevat 24/7 valmisolekut ja kiiret reageerimist, aga eks eesmärk on ka selle tasemeni jõuda. Praegu deklareerivad üksused vastavalt oma võimalustele, et hetkel oleme näiteks valmis 15 või 30 minuti või 1 tunni jooksul välja sõitma, kuid see valmisolek ei ole kindlasti terve hooaja jooksul tagatud.

Kui nüüd rääkida olukorrast, kus keegi on näiteks mootoririkkega merel hädas, kuid ilm on ilus ja eludele ohtu ei ole, siis muidugi, eks tullakse ikka appi ka ilma igasuguse lepinguta, aga tõepoolest ootaks sel juhul kulude katmist abivajaja poolt. Ja olenevalt hädasolevast alusest, tema asukohast ja muudest teguritest võivad need kulud vahel päris suureks minna. Nii et aastamaksu alusel tehtav teenus on ühest küljest justkui kindlustus, võrreldav näiteks maanteeabi teenusega. Teisest küljest võib seda vaadata ka kui lihtsalt vabatahliku merepääste toetamist. Näiteks rootslased on jõudnud oma arengus selleni, et abi antakse alati tasuta, sõltumata sellest, kas abivajaja on lepingu sõlminud või mitte. Kui abi saanud paadiomanik ei ole süsteemi liige, pistetakse talle lihtsalt pärast vastav brošüür kätte ja öeldakse aitäh... Ja liikmeks olemine ning aastamaksu tasumine on kõigi osalejate jaoks pigem auasi kui majandusliku kalkulatsiooni tulemus.

Kuidas see süsteem meil täpselt käima läheb ja kuhu poole pikas perspektiivis areneb, ei oska täna ilmselt keegi ennustada. Nagu ennegi öeldud, rikkaks ei saa sellest kindlasti keegi ja loomulikult ei ole ka kogu vabatahtlikku merepäästet võimalik taolise mudeli pealt rahastada, aga tahaks loota, et üldist mereohutust ja merel abi saamise võimalust see parandaks.

Minumeelest on sellised tegevused t2iesti vastun2idustatud veel eestis. Meie "mereriigi" riiklik (loe ppa) v6imekus on mittemidagi. Paar kummipaati kopsik, mida kuitsutakse merel6viks ja edasi vaid pikker ja k6u kahjuks.... Mina kahjuks vaadates viimased syndmuseid olen sunnitud inimestele lisaks muule infole lisama ka selle, et meil p22stega probleeme - oma riisikol tulete. Ja seda v2listuristidele, sest meie ppa j2tkukuvalt valetab ja vassib, mis on masendav aga kahjuks on neid episoode liiga palju ja sellie mendi mentaliteet kumab sealt t88st. Muidugi vabandan kui kedagi solvasin aga ais peaks.sllistel alustel koguawg t88tama. Ise selle programmiga liituks ainult siis kui riik suudab taga
da ku elu turvalisuse m6istlikuse piires. Enne seda keelaks ametlikult k6ik vabatahtlikud see eiole.asendus riiklikule.SARile

Vabandage aga tigedana on raske telefoniga kirjavigu v2ltida.

_________________
pootsman

Oot, ja milles need vabatahtlikud siis nüüd süüdi on?

Jah, riiklik merepääste võimekus peab olema garanteeritud ja seda me räägime kogu aeg ja igal pool, et vabatahtlike olemasolu ei tohi tuua ettekäändeks riikliku võimekuse vähendamiseks. Aga fakt on see, et ka kõige parema süsteemi puhul ei saa olla riiklikku üksust igas lahesopis ja on küllalt olukordi, kus kohalik vabatahtlik saab abi anda kiiremini. Lihtsalt kogu asi peab olema tasakaalus ja läbi mõeldud.

Muidugi see jutt käib üldse elupääste kohta ega puuduta otseselt siin jutuks olevat mereabi teemat, mis tuleb mängu ikka ainult siis, kui elud ei ole ohus ja probleem on ainult tehnikas.