KIPPER.EE

Tere kõigile,

Suur tänu vastamast. Siia foorumisse on nüüd tekkinud vägagi adekvaatne arutelu O2 haagiste ehitamise perspektiivikusest, diskussioon mis minu hinnangul oli selgelt puudu kõikidest eelnevatest aruteludest sellel teemal, kuna enne siia kirjutamist otsisin korralikult ja nii ülevaatlikku arutelu ei leidnud.

Kui enda aega tõesti mitte arvestada siis niru mõttekäik numbrite osas on üsna põhjalik. Ainuke asi, et sellesse arvutusse tuleks liita see paar-kolmsada mis siis registreerimisele kulub ainueksemplari puhul.

Igatahes, mõtteainet on. Annan teada kui mingile otsusele jõuan. Kuna hinnavahe ei ole väga väga suur, siis üritan olemasoleva haagise kriitiliselt üle vaadata ning mõelda et mis kulusid veel lisandub. See ehk siis aitab otsusele jõuda et kuidas edasi.

Seniks tänud ja jõudu. See arutelu oli siiani eesti foorumitest nii ülevaatlikult selgelt puudu!

Jõudu!

vot ei tea, milline Sul see toekam US käru välja näeb ja kui raske. Ise olen teinud ümber Macgregor26-e (u.8m ja 1500+kg) US kärusid. Need on suht asjalikud alutaladest kolakad, aga kerged - miski 200kilo ringis. Sinna alla olen pannud 1905kg kandejõuga piduriga silla ja rehvid, mille kandejõud a' 950kg. registrisse arvele läinud 1900kg täismassiga. Mac-i jaoks kuhjaga piisav.
Sulle ka äkki selline variant napilt sobiv. Kui huvi, siis mul äkki veel komplekt sild ja veopea olemas.

Rene

_________________
60 HP abimootoriga purjejahid -> www.tattoojahid.ee

Olen Eesti ajal küll hüdropiduritega variante näinud ja kodus vedeleb üks kellegi poolt kunagi Soomest siia lohistatud autoveotreiler, millel hüdropidurid. Kuna tiirutan sellega vaid kodu juures, pole see treila minu käes olemise ajal kunagi ülevaatusele jõudnud. Aga nii ta Soomes igatahes tehtud on ja Eestis millalgi registreeritud ka.

Minu teada pole lubatud sedasorti hüdropidurid, mis oma energia veduki piduripedaali vahendusel saavad, nagu rasketehnika õhkpidurid. Kui süsteem saab oma pidurdusjõu veopea kokkusurumise teel, siis on sellised pidurid olemuslikult ikka inertspidurid.

Soovitan samuti kuumtsinkimisele mõelda. Enda kerge paadiveohaagise tsinkimine maksis umbes kahekordse hinna, mis oleks ise tehes värvimisele kulunud. Kuid värvitud käru pead teatava regulaarsusega üle võõpama, tsink on aga surmani peal, kui ise just käru ära ei lõhu.

_________________
"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"

Kirjutasin maanteeametile kirja kus küsisin:
1) kas inerts-hüdropidur on aksepteeritav
2) kas 4 ratast ühel teljel on aksepteeritav

Juba 15 minuti pärast sain tagasi tel. kõne kus siis maanteeameti spetsialist ütles, et nendes kahes aspektis probleemi ei ole. Ehk siis ise valmistan - ise määran. Samuti määran ise täismassi, kuid rehvide ja veopea massi ei tohi ületada. Enne regamist tuleb asi kuskil ka ära kaaluda, näiteks prügimäel. Lisaks sain teada, et kogu protseduur (vist tüübikinnitus+regamine) läheb ca 300 EUR maksma. Niisiis - romulast kaubiku sildu otsima?

EDIT:
Leidsin netist, et 16 tollisena on võimalik Eestist osta kaubikurehve koormusindeksiga 121 (1450 kg), hind alla 85 EUR. Mulle endale sobiks pigem üks 16 tolline rehv lehtvedruga silla küljes (2700 kg torsiooni ei ole Eestist leidnud) + trossidega pidur, kui hakata topeltratastega kaubikut lõhkuma ja hüdrot aretama. Mul seda sissevajumise argumenti pole, kuna enamasti on pinnaseks kas unikivi, asfalt või betoonslip, küll aga vajan ülihead käsitsi manööverdamisvõimet.

No mis me siis rääkisime:) Eks ole mõni treiler ikka registrisse ka pandud...

Doonoriks otsi selline sild või rummud, mille laagrid ja simmerid, ning piduriosad on varuosapoes letikaup. Ära karda hüdropidurit, see on kokkuvõttes töökindlam ja tõhusam, kui trossiga asi.
Mina eelistaks isegi ketaspidurit, hooldus kordades odavam ja lihtsam.

Aga kas seisupidur ka peab olema?
Unustasin ametniku käest küsida.

Seisupidur peab olema. See on pmst veopeaga koos ostetav ja paigaldatav, e. ehitad sõidupidurid, saad ka seisupiduri.

Seega kui läheks pakiauto silla ja hüdropiduri peale, siis kässar on jälle üks lisavidin aretada....

Vahepeal olen saanud targemaks, et näiteks Knott toodab nii 2500kg kui ka 3000 kg torsioonsildasid -> kolmandiku võrra kallimad, kui 2 eraldi silda...aga siiski on olemas ja paarsada hoiab rattapaarilt ka kokku.

Aga miks on Tikil, Respol, Kernul ja ka näiteks Thulel, Majaval, Akul, Brenderupil alates 2000kg kõik alati kahesillalised? Kas ainult hind? Kui hind kõrvale jätta, kas on ka mingi tehniline põhjus miks üle 1800 peab olema kindlasti kahesillaline? Ehk, et kui ma oma ühesillalise manööverdamisvõimet taga ajan ja selle Knotti 2500 kg silla ära ostan, et ega ma miski muu omadusega ämbrisse ei astu?

Rehvid. Täpsemalt rehvide kandevõime / koormusindeks

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Üks väike võimalus, miks mingist kandevõimest ülespoole 2-sillalised haagised on, võib olla ka asjaolu, et nii on ostu- ja laoteema lihtsam - vähem erinevaid jubinaid = vähem SKU-sid.

_________________
Progressiivne kolme triibuga siseveeline.

Ühesillalisel on koorma paigutus ülioluline, kuna auto konksud reeglina erilist raskust ei kanna. Ja isegi kui koorem on väga hästi peal, siis kõigutab ebatasane tee autot palju. Aga see kõik on pikamaa transpordi ja sellega seotud turvalisuse teema.

Ühesillaline jookseb küll paremini järel ja rehv ei kulu nii palju, aga sellega minuarust kasulikud omadused ka piirduvad. Käsitsi sellist 2000+ kg käru hoovipeal nagunii väga ei liiguta. Ja kahesillalise kasuks räägib kindlasti ka kaks paari rattalaagreid. Teadupärast kipuvad need paadihaagistel üsna kiiresti ning ootamatult surema ja kahesillalisega tuled vaikselt ka kolmel jalal koju. Ühesillalisega seda võimalust pole, kui just kasetoigast alla ei seo.

Kõval pinnasel liigutab küll, tegelen sellega pidevalt, kahekesi on muidugi parem.
Muidu laagrid, rehvid ja muud errorid on argument küll.

Kas keegi teab kedagi, kes on omavalmistatud piduritega O2 paadihaagise arvele saanud?

Maanteeameti infolehti/statistikat guugeldades leidsin näiteks, et 2011. aasta aprillis on Ida-Virumaal omavalmistatud O2 paadiveok arvele võetud.