Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 28 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 20 Apr 2013 02:07 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 23 Dets 2003 12:18
Postitusi: 857
Asukoht: Koluvere, Tallinn, Pärnu
Karge Põhjameri
24.August.
Tegime varajase äratuse kell viis hommikul ja tõus pidi algama vahetult ennem kuute. Sai kergelt jahi tekk üle loputatud ning samas ka hommikueinet nauditud.
Istusin oma kohvitassiga kokpitis ja panin pläru põlema ning kaifisin hommikust vaikust...vaid kajakate kisa oli eemalt kosta. Selliste kaunite hommikute nimel olen nõus andma mida iganes...see hingeline toit mida üks merd armastav inimene sellest saab on täiesti kirjeldamatu ,kuigi vaid mõned päevad tagasi ei tahtnud merest enam kuuldagi ja juba oled kergelt ärevil rõõmust ,et kohe saad merele. Kraapisin poomilt purjekatte ning panime mootori uhkelt võtmest tuksuma ja järgnesime sadamast äsja väljunud Hollandlastele kes muuli taga meid madalamate mootoripööretega järele ootasid. Kuna tuul veel puudus siis andsime mootorile valu. Läksin kajutisse oma püha kohust täitma milleks oli logiraamat ning tegin vajalikud märkmed. Kell 06.00 Väljusime Doveri sadamast ning sihtkohaks oli Nieuwpoorti sadam Belgias. Kurss 103´ Tuul 1-3m/s west ,Laine 0-0,5m Nähtavus kuni 2 miili ja tihe pilvisus koos uduga. Koordinaadid 51`06`40``N ; 01`30`40``E
Kiirus oli 6 kanti ning lasime niiviisi minna, kord nemad ees siis meie ees ning vahepeal groodiga siis jällegi ilma.

Sõitsime niimoodi seltsis kella poole neljani ning olime juba sadamasuus. Sadam oli suur-suur no ikka väga suur jahisadam .Kaid olid tähestiku järjekorras ning igale kaile mahtus ligi kolmkümmend jahti. Meie õnnetuseks saime loomulikult koha eelviimase kai äärde kuskohast sadamakontorisse ikka juppmaad oli jalutada. Peale sadamamaksude tasumist saime vaid väravavõtme ning kuskilt ei saanud teada kus ja kuidas pessu saaks. Lõime käega ja jalutasime hoopis linna mis polnud just väga kaugel sadamast. Mööda kõnniteed jalutades ei osanud kuidagi aimata ,et tuled suurest jahisadamast ,kõrval kasvas põllul mais. Mingi hetk oli tee ääres hiiglama suur monument kus suure kiviringi sees üksik ratsanik. Linn oli kaunis täis 3-4 kordseid vanas stiilis hooneid. Kõikjalt oli näha ,et Brüssel on lähedal kuna kogu linna ehtisid Euroopa liikmesriikide lipud.

Linnast tagasi jalutades käisime köharohu poest läbi ning sai esmakordselt reisi jooksul varutud seda kõiksemavägevat külmarohtu milleks seekord sai rummi asemel Napoleoni konjak. Hind oli hämmastavalt sarnane juba Eesti kärakahindadega ning võtsime kohe varuga. Jahi peale tagasi jõudes oli kõik suht-koht tavapärane. Söök jook ning seekord siis natukene erilisena tunduv salaplaan hommikul paugutada sirge lennuga Ijmuidenisse Hollandis kuhu oli 95 miili.

Hollandlased väga meiega päri polnud kuna neile ilm ei sobinud.Nimelt väitsid ,et hakkab hommikul tuult tõstma ja kuni 12m/s. Saime neist aru ,kuna ühel siiski väike pere pardal. Meie siiski tegime otsuse ,et hommikul anname tuld kui tõusuaeg käes.

25.August.
Mootor läks käima kell 10.15 ja sõitsime sadamast välja. Tuul paitas kergelt juukseid ja oli peaaegu otse vastu. Nähtavus oli hea ning juba peale lõunasööki tõmbasin rõõmsalt spinnakeri ülesse. Käik tõusis hetkega 3,5 pealt 6,5 peale ning suunurgad kerkisid pea sama kiiresti. Lobisesime isaga kõiksugustel teemadel ning vahepeal limpsasime ka kõvema väepealiku nimelist jooki ja nautisime sõna otseses mõttes elu. Peale nelja tuul keeras natukene ning otsustasime spinni alla kitkuda. Tol õhtul oli meeletult kaunis päikeseloojang kus eemal hakkasid hiljem ka Gaasiplatvormid ja merel olevad tuulikupargid paistma. Sõit oli pikk ning teadagi vahetustega kuid teadsime, et läbitud on tublisti üle poole teekonnast siis otsustasime üleval olla ja pigem lobiseda. Kohvi kõrvale sai ehitatud ka roolimehele kompassi valgustus mis imekombel valgustas roolimeest segamata kogu kokpiti.

Öösel oli tuul vaikne ning panime ka mootori põksuma. Kuid kuna oli vastik külglaine suutis jälle vist mootori küttefiltri umbe tõmmata, ei hakanud enam pimedas näppima. Ehk öösel rahuneb lainetus natukene ja hommikul tuulutan ära.

Kella kuue ajal olime Ijmuideni sadamasuus. Just lõpetasin kütteprobleemide lahendamise ja panin mootori põksuma. Laine oli täpselt traaversist ja loopis muulide ees ikka päris korralikult. Märkasin ühtäkki läbi pimeduse ,et peale meie siseneb sadamasse ka tanker. Just siis kui oli plaan gaasi anda ,et jalust ära saada tegi mootor sellist häält nagu tahaks ära kooleda. Krt. jooksin kiiruga alla, mootoriluugid lendasid kuskurat ja kukkusin veel poolelditöötava mootori pihusteid ükshaaval avama ja kohe ka sulgema. Nibin-nabin enne tankeri päralejõudmist ning muulide otsa lendamist sai pöörded taas normi ja mootori võimsuse kasvades sai jaht kenasti jahisadamasse sisse juhitud. Sadam asub sissesõidul paremat kätt ning koosneb neljast väga pikast ujuvkaist.Ujuvkaide otsad lähevad kokku ja maale sadamakontori poolt.

Olime just leidnud sobiva koha randumiseks kui kai pealt veel sadamatöötaja küsis ,et kui kauaks jääte. Vastasin, et homme või hiljemalt ülehomme oleme läinud. Hiljem sain teada ,et nädal hiljem toimub sadamas miskit veesõidukite näitus ja kai pidi selleks ajaks puhas olema. Nii ,et saime ilusasti jääda sellesama kai äärde. Sadamakontorist saime ilusasti kaardid ning sooja dushi alla. Teenindus oli igati superlux korralik.
Kindel plaan oli sama päev külastada ka Amsterdami ning selleks uurisime juba transpordi kohta sadamatöötajatelt. Tegime taas jahi peal mõnusa hommikueine koos kohviga ning juba enne lõunat läks buss sadamast mõne kilomeetri kaugusele ,kuskohast saime osta automaadist sularaha eest pilteid tiiburlaevale mis viis otse Amsterdami kesklinna. Esma-ahastus tekkis kui nägime jalgratta parklaid mis ei olnud lihtsalt tänaval nagu meil vaid majades ning mitmeid korruseid ning igal korrusel veel mitmes kihis üksteise peal.

Esmalt trampisime mööda vaatamisväärsuseid ja siis kui jalad hakkasid kangeks muutuma võtsime kaks piletit citytouri bussile.Pilet oli 9eur ning selle sees oli ka Euroopa kuulsaima teemantite poleerimis tehase Gassan külastus.Näidati meile ikka päris lähedalt väga hinnalisi kive ja tehnoloogiat kuidas neid poleeritakse ja mille järgi kive hinnatakse.

Linnamelu oli ikka suurlinnale väga kohane. Kõikjal oli näha tänavakunstnike ja esinejaid. Ei puudunud ka parimad kebabi letikesed kus omale lõuna saime.Õhtul jahile naastes tõdesime mõlemad ,et vaja oleks 2-3 päeva selle linnaga tutvumiseks kuid kahjuks meil ajaliselt juba suhtkoht kiire kuna sügistormid juba kannul.

27.August.
Hommikul uurisime veel hoovuste kaarte ning lõime kohvi käima.Ilm oli kergelt pilvine ja tuult ideaalselt 4-7m/s. Plaan oli selline ,et plaani polnud ! Kuigi jube tahtmine oli otse Kieli kanalini panna.Vaadates kaardilt vahemaad oli seda ilmselgelt palju.Polnud meil päris minuti pealt minekut ning toimetasime eelnevalt kõik toimetamised ära.Sadamast lahkusime alles tund peale tõusu algust ning võtsime suuna uhkelt põhjasuunas.Nähtavus oli hea ja tuul kogu päeva stabiilselt WNW ehk siis alguses kerge krüss ja iga tund edasi läks lahedamaks kuna võtsime kursi aina enam itta.Kogu öö oli väga hea purjetamise ilm kuid hakkas vaikselt lainet kruttima.Hommikutundidel tegime juba vahikorrad ümber kuna tuul ja laine oli küljelt ning jaht kohe mitte ei tahtnud teravas 2,5m laines kursil püsida.Rooliratas sai valusat vatti ning iga kord kui maha magasid tahtis jaht luhvata koos lainega läbi vastutuule seisu mis oleks lõppenud kiire paudi ja halsiga.(saladuskatte all võib ütelda ,et seda sai ka mõnikümmend korda tehtud).

Peale lõunat tekkisid selja taha väga mustad ja äikest pilduvad pilved mis kiiresti lähenesid.Kuigi käiku koos hoovusega oli ligi 10 otsustasime mootori tööle panna ,et ehk saame eest ära ennem kui see väga kole asi meid endasse matab. Keskmine käik oli meil juba päris hea kuid tee mis tahad...järele jõudis.Kell 13.45 oli jahil mast vastu vett.Iga vihmapiisk oli kui püssihaavel mis vastu nägemist lendas.Kramplikult ja ennastsalgavalt end ühe käega reelingust hoides nii ,et käenahk valgeks tõmbus sai kokku keritud genua.Kroot sai lastud fallist eelnevalt juba lahti ning suurem osa oli jõudnud juba alla vajuda. Viimast lõppu tirisin alla ligi 15 minutit. Ise üdini hetkega läbi külmunud ning nukid lõhkised. Äike paugutas mitmekümneid kordi ,vähem kui kaabeltau kaugusse. Sain läbi vere ja valu groodile kinnitusotsad külge ning kiiresti alustasin tasa-ja targu genuat rullist järele andma kuna igasugune juhitavus jahi üle oli kadunud ning olime täielikult maru juhtida.Kui saime jahi uuesti liikuma siis ruutmeetrise eespurje lapikesega registreerisime kiiruseks 13,5. Ajas naerma ning saime sellest äkkehmatusest kiiresti üle. Võtsin kajutist kiiresti Napoleoni ja kugistasime pudeli paari lonksuga alla.Kaameraga sain veel väga hea video kus kokpit silmeni vihmavett täis nii ,et roolimees pea munadeni vee sees ja pakitud groodilt Valaste juga pähe voolab taamal äike paukumas.Vot see oli juba lahe purjetamine !Öösel sellist asja ei oleks tahtnud kuid päeval oli mõnus ! Meri ikka tuletab vahest meelde ,et ta on olemas ja ka ise saad sellest aru ,et kui tähtis on avamerel eelnev kogemus rasketes tingimustes.Olime mõlemad uhked enda üle ning kuna vahepeal oli täistund olnud asusin logiraamatut täitma sissekandega : Kell 13.45 sattusime ägedasse tormi kus tuule kiirus võis iiliti ülatuda kuni 45 m/s Purjed ja mast jäid imekombel terveks !
Tuul jäi stabiilsemaks kuid väga valjuks ulatudes pidevalt 25m/s.

Vahetult ennem päikeseloojangut tuli tagant taas uus karm pilv ning seekord me enam põgeneda ei üritanud. Tegime kõik vajalikud rehvimised ja ettevalmistused kiiresti ära.Suurim lootus oli selles ,et enam vihma ei sajaks kuna olime tugevalt läbi külmunud ja teadagi ,et merel olles enam naljalt sooja ei saa.Südaöö tundus ,et suurem osa tormist on möödas. Kartsime meeletult masti pärast kuna tugevad ja äkilised pagid hakkasid mastile miskit kahtlast häält tekitama.Võitlesime vapralt kogu pimeda ja külma öö aina peale tulevate tormipilvedega ja saime hullu moodi räsida.Kehal oli päikesetõusul vähe kohti mis ei valutanud kuid tuul oli endiselt vali ja jääkülm.Oli vaieldamatult seni reisi külmeim öö.Alates lõunast oli tuul pakstaagist ja samuti ka laine kuna olime pidevalt kurssi korrigeerinud päripäeva lõunasuunas.Cuxhaveni sadamasse sisenesime vastu tugevat hoovust mootoriga ligi 3 tundi täispöördel. Kurat kui närvi ikka need hoovused ajavad kui saabud pikemalt sõidult just sellel valel kellaajal.Sadamakai on juba käega katsuda ja no kohe mitte ei saa lähemale.Ujuvpoide taga on suisa vahused veekeerised veevoolu tõttu.Lõpuks sadamasse sisenedes saime aru ,et egas ka siin torm ennast varjanud ja oli jõevee taseme tõstnud viimaste aastate kõrgeimale tasemele ulatudes kohaliku sadamakohviku vundamendini.Käes oli õhtu ja läksime linna kus kõik ammu suletud. Ots ringi ning laeva magama.

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601


Viimati muutis tollboy, Neljapäev, 20 Okt 2016 11:43, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 12 Nov 2013 02:15 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 23 Dets 2003 12:18
Postitusi: 857
Asukoht: Koluvere, Tallinn, Pärnu
Nuh nüüd siis ka väike järg :) Kuupäeva näitab foorumis vana kuna muutsin ühe väikese vähe suuremaks :)

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 16 Jaan 2014 16:51 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 15 Jaan 2014 16:17
Postitusi: 2
Kuigi alles esimesed lõigud loetud, tundub hea lugemine!

_________________
Junkers maasoojuspump


Viimati muutis kkooli, Neljapäev, 20 Mär 2014 08:41, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 16 Jaan 2014 21:45 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 20 Juun 2013 15:12
Postitusi: 41
Asukoht: tln/spb
Wau! Sooviks võimalusel edasi lugeda :roll:


Viimati muutis andrush, Laupäev, 18 Jaan 2014 20:48, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev, 16 Jaan 2014 23:56 
Eemal

Liitunud: Laupäev, 11 Veebr 2006 03:36
Postitusi: 711
Ajalehetoimetajalt üks selline soovitus: teie kirjatükid on VÄGA PALJU PAREMINI LOETAVAD, kui kasutada taandridu või mis veel parem, tabulaatoriga löödud tühimikke lõikude vahel.

Isegi PriitV, kes ometi ajakirjanik olnud, unustab selle vahel.
Aga kolme-nelja lause järel, nt kohtades, kus alustate juttu uuest asjast, tehke palun taane.
Kõik loevad ja kiidavad.

Tänud ette!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 17 Jaan 2014 00:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev, 22 Sept 2005 22:43
Postitusi: 2556
Asukoht: Tallinn
Kas edasi ei lähegi?

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 17 Jaan 2014 13:30 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 24 Mär 2013 21:48
Postitusi: 60
Asukoht: Elbonia
ex SUURLAID kirjutas:
Ajalehetoimetajalt üks selline soovitus ...


noh foorumis teksti küljendamine on üldse paras pain - ma pigem innustaks Tollboy'd proovima medium.com kasutamist, hoopis teine lugemiselamus ja kujuta ette, kui pildid oleks sujuvalt vahel...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 17 Jaan 2014 17:25 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 23 Dets 2003 12:18
Postitusi: 857
Asukoht: Koluvere, Tallinn, Pärnu
Ise teksti lugedes lähed sujuvalt vigadest üle ning ei märkagi.
Tegelikult võiks üldsegi olla keegi armas inimene kes aitaks mul selle jutukese kaante vahele panna ja müügitulu jääks sellele kes seda teeb. Kogu reisist mul ka 700 fotot nii ,et huvitava asja saaks :)

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Merekaru jutustab :)
PostitusPostitatud: Neljapäev, 20 Okt 2016 11:42 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 23 Dets 2003 12:18
Postitusi: 857
Asukoht: Koluvere, Tallinn, Pärnu
Hommikul sadas. Sadamahoone juures kuulsime üle mitme aja vene keelt ning asusime kohe vestlusse. Nimelt oli tegemist Peterburgi poistega, kel plaanis Kanadasse minna oma iseehitatud kahemastilise raudlaevaga. Esmase vestluse käigus selgus, et nad otsivad poodi või remonditöökoda, kuskohast saaks uue generaatori, mis Kiili kanalis saba oli andnud. Sadas tugevat vihma ja oli endiselt väga jahe - vast isegi jahedam kui õhtul. Kui tugevam sabin üle jäi asusime kõik suure kambaga liikvele linna suunas, mis jäi sadamast kergelt vasakule. Linna jõudes asusid nemad küsitlema kohalikke, et ammutada inffi generaatori saamise võimaluste kohta ning soovisime neile edu. Kapten koheselt teatas, et õhtul oleme oodatud nende laeva viisakusvisiidile.

Jalutasime selle väikese linnakese üht- ja teistpidi paar korda läbi, kuid polnud miskit sellist millest oleks puudust tundnud. Kuid siis torkas kohe pähe, et väga tore oleks kui paadis oleks ka merekaardid Gatekati kohta ja Kieli kanali läbimise kohta. Saime need ühest raamatukauplusest suht-koht krõbeda nutsu eest. Kuna ilm oli niivõrd külm, et kohalikud kandsid juba talveriideid, siis otsustasin oma lühikeste pükste ja fliisiga jahi peale minna, kus oli tsipa soojem. Paadis pidimegi ju lõunasööki vaaritama hakkama. Oli meil ju Inglismaalt Doverist varutud paras portsjon sööki ja jooki, millest head ja paremat smoorungit kokku keeta.
Kõhud täis asusime omade mõtete ja toimetamiste kallale, kelle kord oli mollid pesta see pesi molle ja kes vahist vaba see tegeles omade toimetamistega. Mina hakkasin tegelema uurimistööga, et täpsemalt teada Kieli kanali läbimist värsketelt kaartidelt. Uurisin ja lugesin logiraamatu sissekandeid ning kalkuleerisin läbisõite ning allesjäänud kütuse kogust.

Kui kell oli piisavalt õhtuks liikunud, siis jalutasime sadama teise otsa, kus asus Peterburi poiste uhke kahemastiline laev. Koputasime viisakalt nagu merekombed ülemailmselt ütlevad. Kohe tuli keegi ülesse ning viisakalt teretas ning palus laeva astuda. Sisenesime kiirelt vihma eest peitu pugedes laeva kokpitti, kus asus kõva katusega roolimaja. Roolimajas oli kogu juhtimistehnika natukene ajale jalgu jäänud, kuid paistis toimivat. Üks meeskonnaliige oli läppariga parasjagu skype ühenduses oma pruudiga Venemaalt ning lehvitas meile läbi internetiavaruste. Paistis, et roolimajas tegid ka meeskonnaliikmed suitsu ning seda oli ka õhust tunda.

Kapten juba palus meid, et alla salongi tuleksime kus oli mõnusalt soe tänu webasto soojendusele. Salong oli meeletult suure ja avara kõrge laega. Seinas suur LED teler hea helikvaliteediga. Suur ühislaud mahutas ligi viisteist meest ning oli kaetud kõiksugu jookide ning snäkkidega, mis osalt pärit läänest ja osalt idast.
Koheselt tehti laevas ekskursioon ja näidati ka meeskonna kajuteid, mis peale Gatekati torme suht segamini veel olid. Rääkisid nad, et olid Gotlandi saarest alates kuni Kielini pidevas tormis sõitnud ning palju vurustust oli purunenud. Kielis oli kogu naistekari maha läinud, kes jutu järgi ei julgevat tulevikus ühelegi veesõidukile enam astuda. Eks õhta jooksul sai seal veel kingitusi vahetatud ning merejutte räägitud kuni hommikutundideni. Terve sadam vast sai aru kus oli pidu.

Kiili kanal... kodu paistab !

Hommikul ärkasin koputamise peale. Algselt mõtlesin, et vene poisid tulid peaparandust pakkuma. Viskasin kiiresti miskit selga ja läksin välja. Selgus, et tegemist oli hoopis Saksamaa politseiga, kes soovis meie passe näha koos viisadega? Mul jooksis juhe natukene kokku kuna oli ikka päris raske hommik ja kurk tolmas nii mis kole.

Otsisin välja passid, mis alati kindlalt kaardilaua all ning ulatasin ametnikule ise kulinal mullivett kugistades. Ametnik läks näost kaameks ja küsis kus teine mees on. Ma ütlesin, et magab. Käskis ülesse ajada ning mordat näidata. Seniks küsis ka laeva dokumente ja kogu paberimajandust kuni volitusteni välja. Igatahes sai mulle pilt selgemaks mõni aeg hiljem, kui mõtlesin mis lipp meil ahtris on.
Kui miilits läinud vaatasime kella ning välkkiirelt asusime hommikusööki valmistama koos kohviga. Mõlemal tuli hommiku otsa suust selline vikat välja millega oleks vabalt küünlaid võinud süüdata.

Kai otsad andsime 9.30 Cuxhaveni sadamast ning võtsime suuna lootusetult tugevavasse mõõna Bruns-Bütteli ehk Kieli kanali läänelüüsi. Sõitsime koos isegi kaubalaevadega mööda kitsast faarvaatrit piki Seert Elbe jõge mis pidavat algama kuskilt Tsehhimaalt Praha linna lähedalt. Alles kella ühest pääseme lõpuks tugevast võitlusest ja jõuame Kieli kanalisse. Pole kaardi pealt järgi vaadanud kui palju see vahemaa reaalselt oli. Silma ja tunde järgi kuskil kümmekond kilomeetrit, kuid gps näitas 17 miili. Kui varem pole kunagi Kiili kanalit kasutanud siis sisenemisel kipub pisut raske olema, sest mõlema lüüsi ees oleks justkui punane tuli ja kohe mitte ei oska seisukohta võtta kuhu minema peaks. Lõpuks peale tiirutamist saame raadiost kutse vasakpoolsesse lüüsi kuhu boordiga saime silduda madala ujuvkai äärde. Kui jaht kinni oli platsis ka koheselt miilitsaonu, kes pani meie kapitani puhuma ja tegi tugevate jääknähtude kohta ka vastavasisulise trahvi. Edasi paluti sõita minul kui vähe kainemal juhil, mida ma kohe kindlasti tunde järgi veel ei olnud.

Lüüsist läbi sõidetud hakkasime mööda kanalit muudkui kodu suunas sõitma. Kiirus ca 13-14 kilomeetrit tunnis. Vahepeal kui tuul vähe tõusis siis panime ka groodi ülesse ja saime paar kiirust juurdegi. Nimelt on Kiili kanalis lubatud kasutada purje, kui see ei sega teisi ega aeglusta sinu käiku. Kanalis oli enne igat kurvi ja kitsamat kohta valgusfoorid tänu millele võisid näha kas vastu tuleb mõni suur koll või mitte. Iga kilomeetri järgi on kaldal suur kilomeetripost, mille järgi oli väga hea ja lihtne oma asukohal silma peal hoida ja ka logiraamatut täita. Kanalist lähevad üle meeletud sillad mis osad on mõeldud autodele, kuid mõned ka rongidele. Sildade kõrgus kõigil 44m veepiirist. Kuna varem pole me kunagi nii suurte sildadega tegemist teinud, siis oli ikka ahhetamist ja ohhetamist küll. Päev otsa iga 15 minuti tagant vooris mööda meist suuri kaubalaevu ja tankereid. Oli ka mõni üksik kruiisilaev. Kiili kanali pikkus on pea täpselt 100km.

Päeval sõitsime läbi paarist linnast, kus asusid ka väikelaevade sadamad. Meie otsustasime edasi sõita niikaua kuni saab. Nimelt on Kiili kanalis väikealustel liikumine pimedal ajal keelatud. Sel hetkel kui avastasime, et oleme lootusetult kaugel kõiksugu linnadest ja sadamatest hakkas vaikselt pimedaks minema kuna ikkagi tegemist eelviimase augustikuu päevaga. Pidime leidma ankrupaiga, kus ööbida ning meie õnneks oli selleks 85km posti juurest paremale keerates väikene rahulik lahesopikene. Sissesõit oli madal, kuid põhja ei puudutanud. Ujuvkäisid ega miskit polnud näha ning otsustasime vööri puu külge siduda. Sõitsime tasasel käigul kiviklibuse kaldani ning vaikselt libises kiil siledale kuid kõvale merepõhjale kinni. Panime igaks juhuks ka ankru eelnevalt sisse, et kui hommikul peaks olema vähe madalam veetase saab kiilu põhjast lahti. Kuna päev otsa oli mõlemal meist päris raske olla, siis tegime ühe rahustava koktaili ja kerisime magama. Ilm oli endiselt väga külm.

Hommikul ärkasime meeletult varakult kuna ka magama heitsime ju vara. Egas selles randumiskohas polnud mittekuimidagit. Olime kõikidest küladest ja linnadest vastikus kauguses ega viitsinud isegi mõelda sellest, et peaks jalutama hakkama 15 linna ja sama tagasi kilomeetreid.

Kell 6.20 oli väljas juba valge ning andsime otsad puu küljest lahti ja hiivasime ankru. Tibake sõitu ja olimegi juba Kieli linna jõudmas. Kell 9 hommikul saime läbi idapoolse lüüsi. TERE TULEMAST kodune Läänemeri!!!
Sees valdas tõesti täiesti kodune tunne. Jahisadamad ümberringi, kus jahid, paadid, kaatrid ja muud väikesed ujuvvahendid poide peal, mida polnud tõesti ammu näinud. Lainetus oli väga kodune väike madal ja terav ning isegi tuul paitas justkui koduselt.
Peale Fahmarni saare silla alt läbisõitu proovisin veel korraks kalaõnne ning oh imestust, sain veel kümmekond skumbriat.

Päikene piilus kergelt pilve vahelt ja soojendas natukene riideid, mis andis soojus- ja rõõmutunnet vähe juurdegi. Kõigest mõned päevad tagasi oli meil veel plaanis sõita Bornholmi ja sealt edasi Gotlandile, kuid nüüd oli silme ees vaid kindel siht ja selleks oli kodu. Kuna oli tore külgtuul terve päeva, siis läbisime koguni südaööks 94.4 miili. Öösel sadas natukene vihmagi, kuid jätkasime külma trotsides oma teekonda. Käes oli ju sügis... 1. september ja me olime Läänemeres kohe-kohe koju jõudmas. Tuulgi oli terve päeva meile meeletult soodne pakkudes vahepeal suisa laineid, millel saime glisseerides 9.7kn kiirust kätte. Proovisime ka mitme eespurjega sõita, kuid see väga lisakiirust ei andnud.
Ööpäeva läbitud teekond täna 140,3 miili, mis pole just kõige kehvem.

2.September.
Hommikutundidel hakkas tuul aina enam vaikima kuniks panime kella 9.30 ajal tuksuma mootori. Lõuna paiku roolis olles lendas ahterstaagi peale üks väikene tihase sarnane linnuke. Kuna me pole ornitoloogid, siis ei osanud päris kindlat nime talle anda. Panime linnukesele taldrikuga magedat vett ning tükike saia ja küpsist, mida ta ei puudutanud. Olime lindu jälginud mõne minuti lendas jahi peale teine tiivuline, mis seekord oli miskit kulliline ja see oli ikka natukene juba kartustäratavama suurusega. Istus tema siis pakpoordi kajutiakna kõrval ja ei liigutanud mitte sammugi. Nimelt oli tal valimuse järgi väga vedanud, et seal olime. Suled ja kogu kõhualune oli vaesekesel läbimärg ning ta tuli meile puhkama. Kuidas nad koos meile paadi peale jõudsid mõtlesime koheselt välja. Nimelt hakkas kull väikest linnukest taga ajama kas siis Gotlandilt või Ölandilt seda mei ei tea. Nimelt nende kahe saare lähedusel kuid pisut lõunas me parasjagu olime. Kui linnukesed kauguses meie paati nägid otsustasid puhkama tulla. Tore oli vaadata kuidas väikene linnuke tunnike hiljem kulli kiusamas ja narrimas käis. Oli meilgi päevast poolteist tundi toredasti sisustatud külaliste võõrustamisega. Ilmgi oli täna väga soe ja päikesepaisteline. Olime juba eilsest saadik kuulanud seda vastikut põrisevat mootorit ning meri oli vajunud juba täielikuks peegliks nagu Läänemeri ikka peale paart päeva vaikust. Kanalites oli sõit mootoriga samuti terve päeva, kuid öösiti seisime kai või mätta küljes ja mootor sai koos meiega puhata erinevalt praegusest.

3. september.
Kell 8.15 hommikul lõppes mootoripaagis kütus koordinaatidel 57`16`316N 20`17`247E
Õnneks tuli väikene tuuleke ja saime keskmiselt 4kn kiirusega edasi. Nimelt olime plaanidesse pannud, et koht kus Eestimaad esimesena puudutame on Ruhnu saar, kuid selleks, et sinnani välja jõuda pidime kuskilt kütust mootorile ja kurgule leidma.

Võtsin kaardid välja ning kurss lähimale suurele sadamale milleks oli Ventspils.
Ventspilsi sadamasse sõitsime sisse täielikus tuulevaikuses oma viimaste kütusetilkadega, mille leidsime kokpitis olnud diislikanistrist, mis selliseks puhuks mul kõrvale oli pandud. Venta jõesuue on täis väikeseid justkui hüljatud koledaid sadamaid ja slippe. Hädavaevu leidsime ka väikese külalisjahisadama kuhu saime otsad kinnitada. Sadamakapten oli igati muhe vana ning näitas meile kohe dushid ja muud luksused sadamas ära. Dushiruum meenutas tugevalt lapsepõlve, kus sai kuskil kalma saunas käidus. Kõik oli nii nõuka kui nõuka olla saab. Aga vähemalt korralikult puhas. Kui kiire söök tehtud tegime ka väikesed joogid ning juba ootaski sadamakapteni sõber meid autoga kail. Nimelt oli Isa eelneva vestluse käigus uurinud, et kuidas saaksime kanistritega linna tanklasse ja tagasi. Ütles ,et küll miskit välja mõtleme ja viie kohaliku eest oli meil autojuht olemas.

Kui tanklas käidud, siis tagasi paati ning tankisime laeva ära. Tegime veel ühe pudeli ning olime juba parajad lõvid, et 18.00 uuesti otsad anda ning Ruhnu poole paugutama hakata.
Peale Kura otsa hakkas paistma hommikutundidel ka Ruhnu majakas. Kuna sadam asub teiselpool küljes, siis sinna jõudsime kella seitsmeks õhtul, kus meid juba ees oodati. Ilm oli erinevalt eilsest tunduvalt jahedamaks muutunud ja tuulgi oli paisunud ligi viieteist meetrini sekundis. Õhtul saime sauna üle väga pika aja ja nautisime kohalikku eluolu paar päeva enne, kui taas otsad andsime, et asuda oma viimasele etapile Ruhnu-Haapsalu.

6. september.
Ilm on pilves ja kergelt udusajune. Jahe öö on endiselt veel kontides, kuid ümber Rukkirahu keerates ei lase sellest end häirida. Koristan laeva ja kasin molle. Kõik on niiske ja rõske. Hallituselõhn ajab natuke isegi iiveldama ja tuju on null. Ometigi ju peaks olema õnnelik, et poolteist kuud kodust eemal olnud ja pääsed mõne tunni pärast taas koju aga ei. Ei teagi mis see südames kripeldas...
Kas see oli sellest, et tervis polnud kõige parem või hoopistükkis sellest, et hakkas kohale jõudma, et kahe tunni pärast oleme Haapsalus ning seljataga on poolteist kuud hullumeelset teekonda?

Kas just sel hetkel tuli meelde nende karmide tormide ja ilmastikuolude piinad ja valud? Kas sel hetkel tuli meelde ning mõtisklesid kudas püüdlesid päevi vastu hoovuseid kodu poole, kuid liikusid hoopis tagasi? Või tuli hoopis meelde see kaunis loodus koos linnadega, mis surmani meelest ei lähe ning millele hakkad mõtlema alati kui paha tuju, et tuju paraneks. Igatahes mis see ka ei olnud oli olek kuidagi teistmoodi...

Jõudsime sadamasse peale viite õhtul ning klaarisime otsad kinni.
Olime kohal. Pakkisime oma mereriideid, suveniire, mida olima kõikidest linnadest ning maadest kaasa ostnud. Pakkisime kottidesse ülejäänud toiduproviandi ning suurel hulgal Prantsusmaa veine. Puhastasime kappe ja kontrollisime, et miskit maha ei jääks laeva, mis oli meile olnud koduks poolteist elu kõige kaunimat ning seiklusterohkemat kuud.

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Merekaru jutustab :)
PostitusPostitatud: Reede, 21 Okt 2016 22:03 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 17 Juun 2009 20:48
Postitusi: 432
Ääretult mõnus lugemine, kummardus.

Olles suur kohvisõber ja et tekstis on läbivalt märksõna "kohvi", tekkis mul aga huvi - mis kohvi antud reisil laevas merekarud tarbisid, kuidas ja mis vahenditega nad seda valmistasid jne.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Merekaru jutustab :)
PostitusPostitatud: Laupäev, 22 Okt 2016 00:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 23 Dets 2003 12:18
Postitusi: 857
Asukoht: Koluvere, Tallinn, Pärnu
Reisidel kus külastad palju erinevaid maid ei saa kindlat kohvimarki kuidagi kätte. Eks ta ikka keskmise röstiga arabica ole :) Tegemisviis ikka traditsiooniline. Puru tassipõhja ja kannust kuum vesi peale. Kui tõmmanud siis ohtralt suhkrut ja koort sisse ja lase heal maitsta :)

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Merekaru jutustab :)
PostitusPostitatud: Neljapäev, 28 Sept 2017 20:03 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 11 Juun 2009 13:26
Postitusi: 10
Asukoht: europe
-
Suur aitähh kirjutise eest !
Kyll ma alles irvitasin omaette ...
... ei mina sellist eesti keelt tea ! : D
Tegin endale kompuutri raamatukokku igaveseks koopia.
Aga blogi kinni? Seega ma pilte ega videosid vist ei saagi ...
Olin ainult midagi elus kuulnud mingitest Prantsusmaa kanalitest ...
... nyyd sain rohkem teada =
https://fr.wikipedia.org/wiki/Canal_du_Midi
https://fr.wikipedia.org/wiki/Liste_des ... _de_France
-

_________________
≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈
https://eesti.top/
≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈ ≈


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Merekaru jutustab :)
PostitusPostitatud: Pühapäev, 01 Okt 2017 22:06 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 23 Dets 2003 12:18
Postitusi: 857
Asukoht: Koluvere, Tallinn, Pärnu
Jutt olemas: LINK
Pildid olemas kui sorada minu ( Tõnu Vennikas) fb lehel galeriis albumite all. Viareggio-Dover ja Dover-Haapsalu vist :)
Tore kui meeldis :) Võin pikemalt ka teinekord õlleklaasi taga muljetada asjadest mida kirjutis ei kannatanud :)

_________________
Tegelen veesõidukite remondi ja hooldusega ! 58581601


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 28 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group