Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 9 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Reede, 06 Jaan 2017 12:07 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 23 Mai 2008 13:25
Postitusi: 144
Asukoht: Tallinn/Haapsalu/Kaberneeme
Elvira toomisest

Pärast kaheksat hooaega 23- jalaste Helmsman- tüüpi purjekate Stella ja Sädega seilamist otsustasin leida endale pikkuselt ja varustuselt veidi jaksukama jahi.
Olemasolevate jahtide müük läks päris ladusalt, maikuus leidis Stella endale uue kodu Hiiumaal, juunis müüdud Säde on uue omaniku otsusel sendiselt Haapsalus Westmeris.

Peetud purjekate hinnad on võrreldes 2008.a. oluliselt allapoole tulnud, seega majanduslik häving kujunes üsna märkimisväärseks.

Intensiivse töö tõttu oli ühine puhkus sel suvel koos kalli elukaaslasega planeeritud vaid kahele nädalale juulis- augustis.

Uskusin siiralt, et paari päeva jooksul õnnestub sobiv jaht Stockholmi kandis välja valida, kaup ära teha ja siis ca 2-e ööpäevaga koduranda jõuda.

Blocketi kaudu heade Rootsi seilajatega ühenduse saamise kohta on siin varemates lugudes pikemalt juttu olnud, ei kulgenud asi ka minul sujuvamalt, kasutasin vahepeal ka Rootsi kolleegide abi ning mõne tegelasega õnnestus lõppeks ikka jutule saada.

Nii kui puhkus reedel, 22. juulil kl. 17.00 algas, tõttasin mere – ja paadivarustust täistopitud seljakotiga Tallinna lennujaama ja kohaliku aja järgi nii kuue paiku õhtul olin teraslinnul juba Arlandasse jõudnud.

Eelnevatel päevadel olin telefoni teel ühe piltide põhjal kena väljanägemisega Compis 28 omanikuga kokku leppinud, et ta ootab mind reede õhtul Stockholmi raudteejaamas ja sealt sõidame koos veidi lõuna poole, tema jahti üle vaatama.
Härra päevinäinud kupeemersu hooldustase tekitas aga juba sõidu alguses sisemise küsimuse, kas jaht ikka nii korras kui kuulutuses kirjeldet.
Kui tegelikkuses õige rääbakaksosutunud purjekas üle sai vaadatud, teatasin taadile ausalt kohe kohapeal, et minust tema veesõidukile ostjat ei saa.
Härral kukkus tuju sellise otsekohesuse peale päris ära ja sõit Stockholmisse tagasi kulges mitte enam eriti hästi sujuva vestluse tähe all.

Kuna end seepeale Stockholmi kesklinnast lageda taeva alt leidsin, palusin elukaaslasel neti kaudu broneerida mulle tuttava Solnas asuva säästuhotelli ja sõitsin rongiga Ulriksdalini. Järgmiseks päevaks kokkulepitud äärmiselt kaasaegse disainiga sportliku Beneteau 23-ga tutvumine pidi just ühes Solna lähedases sadamas toimuma.

Beneteau oligi äärmiselt sarmikas ja suurepärases korras, veidi ettevaatlikuks tegi omaniku poolt näidatud kere parandustööde jäljed kiilu ümbruses, mis eelmise omaniku hoolimatu kivisseajamise tagajärjeks, küll kõneles omanik, et tema 9-aastase sõidukogemuse põhjal olevat asi äärmiselt korralikult tehtud ja jahi konstruktsioon endiselt tugev.
Vaatamata vaid 23-e jalasele pikkusele olid jahti mahutatud WC, köök ja kõik muu suurematelt jahtidelt tuntud kraam, kuid just sama pikkus minu seniste jahtidega suunas mind kohest jah- sõna mitte ütlema ja ka teiste Blocketist väljavalitud jahtidega tutvuma.

Järgmisena sain toru otsa Stockholmi lähedal paikneva 30-e jalase Scampi omaniku, kellel oli veel samal õhtul plaan paariks päevaks Stockholmi saarestikku seilama minna ja ta lubas mind õhtu eel lahkesti oma autoga ca 40km kaugusel asuvasse sadamasse sõidutada.
Scampi osutus küll väliselt veidi päevinäinuks, kuid kajuti osas kenasti renoveeritud purjekaks, ka konstruktsioonilised osad tundusid pärast Helmsmane ja nähtud väiksemat Beneteaud äärmiselt tugevatena. Samuti mõjus mulle 30-e jalase jahi „suurus“, kõigele näis ohtrasti ruumi jaguvat.
Kohest otsust tõrkusin langetamast aga veidi eelarvest väljajääva hinna ja vaid 110% rullgenua olemasolu tõttu, teatavasti vajavad säärased topitaglasega jahid aga kergemates tuuleoludes kiiremaks liikumiseks veelgi massiivsema eespurje kasutamist.

Laupäev, 23. juuli oligi seepeale õhtusse veerenud ja jahiotsimisele planeeritud paar päeva näisid vägisi lõppevat, kahjuks ei olnud järjepidevale helistamisele vaatamata mitmete Stockholmilähedaste huvitavate jahtide müüjad endiselt päri minu kõnesid vastu võtma.

Seepeale siirdusin taas juba tuttavasse Solna hotelli ja pühapäeva hommikul otsustasin soetada bussipileti põhja pool asuvasse Sundsvalli, kus keegi härra oma 30-e jalast Comfort tüüpi purjekat pakkus ning kellega eestist ka telefoni teel rääkida oli õnnestunud.

Sõit Sundsvalli võttis pea terve päeva, nii 6 tundi ja lõi arusaama sellest kui kõrgele mööda Botnia kallast ma jõudnud olen (ja kui kaua sealt veel kojuseilamine aega võib võtta...)
Jaht, mida seal kaugel põhjas nägin, seisis vaatamata hooajale endiselt veel kuuris, oli üleüldse üks omanikule kuuluvast kolmest veesõidukist ning kasutamata just seetõttu, et omanik vaatamata kahele varasemale hooajale purjetamisega eriti sinapeale polnud saanud.
Seisukord oli just kajuti osas äärmiselt hea ning jahi kõrval kottides olnud Bodini purjed näisid pea kasutamata.

Nüüd olin paraja supi sees, arvatav kojusõit Sundsvallist näis esialgsete arvestuste põhjal võtvat nädala, ning kellegagi purjetamislembestest sõpradest mingit appitulemise kokkulepet ka väga tehtud ei olnud, kuna lootsin jahi leida ju kodunt vaid paaripäevase teekonna kauguselt.
Läbirääkimised kodustega retke teatava pikenemise osas sujusid kenasti ning ka äia kodus soostuti abikaasa sünnipäeva nädalajagu edasi nihutama, et abikäsi koduteel siiski olemas oleks.
Seega võttis jahi omanik esmaspäeva, 25. juuli töölt (ametiks oli paaditarvikute poe müügijuht) vabaks ja kohe varahommikul algas vettetõstmisetöö.

Sundsvalli paadiklubi kail oli äärmiselt käepärane fikseeritud kraana, mida kõik klubiliikmed tasuta kasutada võisid.
Paraku ei kulgenud kogenematu omaniku käe all protsess kuigi sujuvalt, kraanatropp muutis veidi asukohta ning kehva positsiooni kõõlumajäänud purjeka päästis appikutustud kaheksarattaline autokraana.
Üleüldse oleks olnud uue jahi ost vahvam mõnelt veidi kogenenumalt seilajalt, sellele härrale tuli kohati minul nõu anda ja nuputada, kuidas tema jahile mast täpselt peale istub. Varemalt oli ta seda tööd väidetavalt teinud purjetajast sõbra kaasabil.

Töö võttis terve palava päeva. Vahepeal käisid teisedki paadiklubi liikmed meie tegemisi kiibitsemas, väitsid jahi varasema omaniku igati korraliku inimese olevat ja üks taat mainis kahel korral, et kahju et Elvira nüüd müüdud ja tema oma otsusega liiga hilja peale jäi.

Olin omanikuga raha maksmise osas kokku leppinud nii, et läheme minul kaasasolnud eurosid vahetama ja tema pangakontole asetama alles seejärel kui jaht vees, mast püsti ja mootor käib.
Kusagil pärast kahte oli jaht vees ja härra juba päris nähtavalt raha järele nihelemas.
Kui tingimused täidetud said, sõitsime kesklinna omaniku panga kontorisse, mis oli kõrgete lagedaga, jahutatud ja vaikne nagu mausoleum. Ainult et mind kihutati sealt oma sularahaeurodega kohe välja, rahaga seal ju ometi keegi ei tegelevat, paluti naasta alles pärast rahavahetuspunkti külastust.
Paraku ei saanud abi ka sealt, virk töötaja teatas eurod küll õiged olevat, kuid vaja olevat ka selgitust ja tõendeid, kust raha pärit. See, et verbaalselt selgitasin, et ise eestist rahaga kohale tulin, ei veennud kedagi vahetustoimingut tegema. Kardeti küll terrorismi rahastamist ja rahapesu ja jumal teab mida veel :)

Jahi müüja oli muidugi protsessist veidi häiritud.
Kus häda suur, seal abi lähedal- kuna olin raha tõepoolest sulas oma Swedbanki kontolt enne kodunt lahkumist välja võtnud, siirdusime siis Swedi kohalikku kontorisse, et sealt tõestust saada. Abivalmis töötaja selgitas, et pank küll sama aga kuna infosüsteemid mõistagi teised, ei saa tema otse minu konto väljavõtet trükkida, kuid pole hullu, sisenegu mina tema arvutis oma netipanka ja tehku aga printscreen väljavõttest. Ulatasin naiivselt oma ID kaardi, et neiu selle lugejasse seaks kuid säärased asjad sealmaal veel tundmata ja vaja oli hoopis koodikaarti, mida meie maal suurt enam viimasel dekaadil pole keegi kasutand...
Ühesõnaga, dead end jälle, õnneks sain tüdrukult tema meiliaadressi, sõitsime omanikuga tagasi jahtklubisse, tegin oma läppari kaudu panga väljavõttest printscreenid ja saatsin kohaliku Swedi telleri aadressile, et pangas asi välja trükkida.
Taas kesklinna, Swedi kontorisse, printscreenid näppu ja edasi rahavahetuskontorisse, et näe- nüüd ju tõend raha päritolu kohta olemas!
Ehk siis 5-s kord sel päeval erinevas rahaasutuses viibida. Süüa polnud sel päeval suutäitki jõudnud, särk kleepus varasemat tööst keha külge ja üleüldse hakkas sealse süsteemi poolne vaade minu kui rahapesija ja terrorismirahastaja suunas radikas vett „väheke“ keema ajama.

Rahavahetuspunkti töötaja vaatas lootusrikkalt minu väljavõtet ja teatas et heakene küll, tükk vaeva nähtud siin aga ega ju ikka näha pole, kuidas raha minu kontole omal ajal sai!
Asi pöördus minu arvates juba väga viletsaks.
Seepeale sekkus aga vahetuspunkti juhataja ja päris, et mis asja me kaks meest siin juba tükimat aega ajada üritame. Selgitasime seepeale olukorda, et jahi müük plaanis ja raha eurodes kaasas jne.
Juhataja võttis kuhugi kõrgemale pikema kõne ja leidis lõpuks ka lahenduse- härra veendus isiklikult, et Blocketis tõepoolest jaht müügis, trükkis välja müügilepingu eksemplarid mille enda silme all lasi meilt täita, võttis minul vastu eurod ja konverteeris need otse omaniku kontole, et raha ometigi vahepeal pesumasinasse ega terroristide kaukasse ei langeks....

Ja tagatipuks täitsime veel mingi blanketi, et me pole poliitiliselt seotud seltsimehed, omavalitsuse ega riigiaparaadi töötajad ja kõik on meie vaba tahe ja kurat teab veel mida, tmv.

Oehhh.

Omaniku motivatsioon sai seepeale, et raha käes, vähe jahtuma ning jäin vastse jahiomanikuna poomi ja purjede pealeseadmist jms üksi läbi viima.

Küll jõudis enne tema sadamast lahkumist tekkida humoorikas situatsioon;

Heliseb omaniku telefon, mees vaatab aparaadilt numbrit ja ütleb mulle: "Kle, Eestist keegi helistab!"

Kõne vastu võtnud ja kuulatanud, teatab torusse, et: "Jah, räägin küll inglise keelt veidi. Ah et Marko helistab. Jah, on küll üks Comfort 30. Kust sa oled, Marko? Tallinnast? Kle sry, Marko Tallinnast, mul on siin kõrval just üks Lauri Tallinnast, kes minu jahi täna ära ostis... :)"

Napilt jõudsin..

Öö veetsin juba oma uuel purjekal, kinnitasin õhtusöögiks kokpitti laua ja nautisin täiega hämarduvat sadamat.
Teisipäeva hommikul seadsime omanikuga koos veel rullgenua paika ja jäin õhtust bussi ootama, millega äi saabuma pidi.

Vahepeal õnnestus tutvuda Sundsvalli linnaga, ronida ca 7km kaugusele slaalominõlva tippu jne.

Kui äi saabunud, külastasime toidupoodi ja seadsime kõik laeval nii valmis, et kolmapäeva, 27. juuli hommikul kella kuuest startida oleks võimalik.
Varahommikul ärkasin äratuskella helina peale ja asetasin jalad jahi kajuti põrandale.... vette.

Mida kuradit...! Eelmisel ööl oli ju jaht ka juba vees ja kõik oli kombes!

Varajane kõne omanikule, endal ajus häirekell e. paanika: „Mis asja ma endale nüüd ostnud olen, kui tõsine on jahi viga, kes korda teeb, palju see aega ja raha võtab, kuidas endist omanikku väänata jne...“

Õnneks selgitas lähem uurimine, et viga peitus WC kätepesukraani katkises pumbas, mille kaudu alles eelmisel õhtul kogu tankilastud värske vesi oli tee jahi kajuti põrandale leidnud.

Kergendustunne.

Pime ette, tugevamalt pilsipumbahooba, müüjalt väike rahaline kompensatsioon, 20L joogiveekanister ja kodu poole minema!
Purjetasime kuni kolmapäeva, 27. juuli hilisõhtuni, karmilt vastu ca 8-10m/s tuult ja lainet, jõudes lõpuks Hudiksvalli linna läheduses oleva, Hölicki kalurikülas paikneva looduslähedase väikelaevasadamani. Tuleb mainida, et 8hj Yanmar vastulaines suurt ei perfoormi.

Sealt edasi taas, vastu sama tuult 28. juulil Gävlesse. Korra kalkuleerisime sõidu pealt, et tuuleprognoos kogu eelolevaks ajaks kehv ja äkki tõmbaks risti üle Botnia kuhugi Turu kanti, saaks tuttavamate saarte vahel tuulega ehk kergemini.

Gävlest 29. juuli hommikul juba lahedamas päikeselises ilmas õhtuks Grisslehamni maa poolsele küljele. Mere poole, kust hommikul parem lahkuda, ei tahtnud õhtu eel enam minna, päeva peale keeras tuule taas kole tugevaks.

Muuseas, siinkohal küsimus- kas Grisslehamnist saab kanalit pidi mastiga veesõidukil Stockholmi poole või on teel kaardilegi märgitud madalamaid mitteavanevaid sildu?

Igatahes meie otsustasime laupäeva, 30. augusti hommikul siiski põhja poolt ümber saarte merele liikuda ja suuna Ahvenamaale võtta.
Enne suurt merd sai veel udu tõttu ankrus istutud, kuid kell tiksus ja vaatamata tundmatutele vetele liikusime teokiirusel olematus nähtavuses gepsu abil saarestikust läbi.
Ühel hetkel aga udu kadus ja näis tulevat helge päev...

Äi pühkis korra kajuti põrandalt, trepi eest, väikse õlitilga ja.... veidi aja pärast uuesti.
Kone seisma, kaas eest ära ja.... kogu mootoriruum oli rihmaratta abil õli täis lennanud.
Mina asusin seepeale pautima, äi veetis tõusavas merelaines kolm tundi kajutis. Loomulikult ei raatsinud roots meile oma uhket tööriistakomplekti kaasa anda nii et piltlikult oli tööriistadena kasutada koduvõti, autovõti ja tellitav võti.

Kuid logisev kütusepump sai uuesti kinni, mis sest et enne tuli genekas jms teelt eest demonteerida ja hiljem tagasi seada jne. Inimene sai kohe tavotiseks :)

Krt, ei olnud stressivaba see puhkus.

Ühesõnaga, seilasime õhtuks uhkesti Mariehamni läänesadamasse, kus minu 30-e jalane „suur“ purjekas oli ilmselgelt üks väiksematest :)
Enne sadamassejõudmist otsustas mastitopist Sundsvallis paigaldet tuliuus Windex „lõunamaale“ lennata. Kinnitustöö oli eelmise omaniku poolt. Ka Windexi ost, õnneks.
Mariehamnis sai uinumise eel tehtud plaan, et tõmbame sealt kohe hommikul otse kodu poole jugama, ilmaprognoos kuigi hull ei tundunud.

Hommikul aga teatas ilmajaam ikkagi eesootavast kuni 14m/s tuulest, lained olid suured ja taevas kurjakuulutavalt hall.
Jätkasime seepeale uhke kiirusega Ahvenamaa saarestiku vahel, mööda 2009.a. Kipperi eskaadrisõidust tuttavatest Degerbyst ja Kökarist jõudes sama päeva õhtuks Jurmole.

Tervitused siinkohal Yachtmasterile!

Jurmolt saime pika kaarega Utö kaudu merele 1. augusti varahommikul. Tuul ei olnud soodne ja vaibus peagi sootuks, asendudes vahva vihmaga.
Algas pikem mootoriga ummiklaines loksumine.

Hoidsin vihma ajal ennast sprayhoodi varju ja aeg- ajalt piilusin läbi uduse tsellofaani ümberringi, et kellelegi suuremale jalgu ei jääks. Umbes 3-4h jagu Utölt eemal libises tihedas vihmasegus ahtri tagant laisalt pakstaagis loksudes täiesti ootamatult ja väga lähedalt läbi üks B31 jaht, kokpitis ei hingelistki. Alles minust möödununa pistis keegi taat pea kajutist välja, kurss näis olevat Hanko peale. Eesõigus oli temal, tšuktšilikult totakas oleks olnud teise purjetajaga niiviisi avamerel kokku põrgata.

Õhtu eel, kui Hiiumaa juba paistis, saime taas päikest ja tuult, ilus oli koduse ranna poole sõita ja kui Vormsi juba püsivalt silmapiiril oli, avasin ka kogu reisi vältel kaasaveetud Vormsi päikeseõlle pudeli.
Merekraami ja rõivaid oli reisil seljakotiga kaasa 23 kilogrammi jagu.

Pimedas, kesköö paiku, jõudsime Voosisse. Tuul oli lõunakaarest ja plaanisime mootori käivitada vahetult enne kurku sissekeeramist.

Starter tegi seepeale vaid abitud jõura-jõura ja vaikis lõpuks sootuks. Voolu me kahe aku peale igatahes laevalt ei leidnud. Korra sai proovitud ka kaasaolevat vändajuppi, kuid sellega diislile ikkagi vunki sisse ei löö.

Õnneks oli meil purjekas.

Kottpimedas pautisime Voosi kurgust gepsu abi kasutades läbi, halsid seal just väga pikad ei saa. Paralepa liinil lasi tuul juba krüssata ja nii see Haapsalu lähenes.
Kuna Westmeri täituvust ette hinnata ei osanud mõtlesin, et kõnetaks ehk kordani piirivalvureid ja laseks neil mootorpaadi sabas meid sadamasse vedada.
Vaatasin siis netist telefoninumbrid valmis.

Haapsalu kordonis ei võtnud keegi toru. Haapsalu politseijaoskonna numbril ei võtnud keegi toru. Noh, öine aega kah...

Helistasin Tallinna Merevalvekeskusesse ja kirjaledasin olukorda. Ütlesin, et saan põhimõtteliselt ka purjede abil hakkama ja mingit hädaolukorda ei ole.
Lubati aga Haapsalu vabatahtlikele minu soovist märku anda.

Peagi oli Holmi liinil purjede all liikudes näha, kuidas siiski vilkuritega politseimasin läbi öise linna kordoni poole kimas. Idee polnud sootuks kedagi öösel voodist välja ajada, mõtlesin et kui mehed kordonis nii ehk naa valvel, teevad paadiga väikese sõidu Holmi otsa...
Igatahes tänu kahele mehele, kes meile pimedas vastu tulid!

Nii saime Elviraga 2. augusti varahommikul kell 2 Westmeri kodusadamasse. Kogu teekond võttis seega 6 päeva ja ühe öö.

Ehk kogu jahitoomisesaaga oligi põhimõtteliselt teisipäeval lõppenud, ainult, et nädalajagu hiljem.
Jõudsin enne puhkuse otsasaamist kalli elukaaslasega veel autol Saaremaadki külastada :)

Kokkuvõtteks sain heas korras väga korralike purjedega jahi. Käivitusprobleem peitus ootamatult koolnud akus, mis tänaseks vahetatud, kindluse mõttes sai ka starter uued harjad.

Merekultuuriaasta sündmus missugune :)


Manused:
Elvira.jpeg
Elvira.jpeg [ 66.1 KB | Vaadatud 4534 korda ]
Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Reede, 06 Jaan 2017 22:22 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 13 Sept 2016 17:51
Postitusi: 110
Maru tuttav tulemine. :-)
Ise tulime Bellonaga (foorumis jutt kirjas) ka Sundsvallist, aga 3 nädalat hiljem.
Tuttavana tundub kirjeldus sadamakraanast - ega see üks väiksemat sorti sadam Sundsvallist põhjas ei olnud? Biltemast umbes 12 km põhja suunas?
Lauri Laanoja kirjutas:
Muuseas, siinkohal küsimus- kas Grisslehamnist saab kanalit pidi mastiga veesõidukil Stockholmi poole või on teel kaardilegi märgitud madalamaid sildu?
Navionics näitab kahte avatavat silda, mis kinnistena on 3m kõrgusega, kaht õhuliini üle 20m kõrgusel ja üht silda 17m kõrgusega.

PS! Kuna ma tõenäoliselt sel hooajal ka Haapsalu kandis enamus ajast saan olema (s.t. laev saab olema), siis võiks mingil hetkel pikemalt heietada.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Laupäev, 07 Jaan 2017 22:48 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 23 Mai 2008 13:25
Postitusi: 144
Asukoht: Tallinn/Haapsalu/Kaberneeme
Sinu kaardi põhjal startisite Sundsvallist kaugemalt põhja poolt, Elvira sealne kodusadam oli kohe Sundsvalli uue silla põhjapoolse otsa all, kesklinnast ehk paar kilti. Haapsalus näeme!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Jaan 2017 11:05 
Eemal

Liitunud: Esmaspäev, 17 Mär 2008 01:08
Postitusi: 102
Asukoht: Tallinn
Põnev lugemine.
Arusaamatuks jäi see rahaasjadega manipuleerimine - miks ei oleks võinud omanikule raha kohe pangaülekandega maksta? Eriti kui arvuti kaasas oli ka.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Jaan 2017 14:50 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev, 28 Dets 2010 13:47
Postitusi: 211
Ka minul oli sama lugu, et svensson tahtis sularaha saada. Ütles, et ei usalda pangaülekandeid, kuna neid saab tagasi võtta.
Minu svenssonile vähemalt sobisid eurod.

_________________
Tanel


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Jaan 2017 21:22 
Eemal

Liitunud: Reede, 13 Mai 2016 08:45
Postitusi: 75
Asukoht: Harjumaa
Ei tea küll nende Svenssonite seadusi, aga seal võib olla ka mingi tulumaksu teema.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Jaan 2017 21:58 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev, 16 Apr 2006 21:27
Postitusi: 93
Asukoht: Tartu-Pärnu-Otepää-Tallinn
"Minu" svensson oli jällegi Transfer Wise'ga rahul, ise ka imestasin :-)

_________________
carpe diem


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Pühapäev, 08 Jaan 2017 22:29 
Eemal

Liitunud: Kolmapäev, 11 Juul 2007 18:45
Postitusi: 1828
Asukoht: Tallinn
Ahoi Lauri!
Õnnitlused ikka, uue paadi puhul!
Seikluseid selle saamisega, oli sul palju ja veel pealekauba ka...
...mulle igatahes Comfort 30 meeldib...
http://sailboatdata.com/viewrecord.asp?class_id=5438
...olen isegi sellele silma heitnud... :wink:
Compis 28
http://sailboatdata.com/viewrecord.asp?class_id=3975
...jääb ikka sinna 20 jalaste paatide hulka... :lol: !
Scampi 30
http://sailboatdata.com/viewrecord.asp?class_id=880
...oleks küll esimesel pilgul vaadates tugev Comfort 30`ne konkurent...
...aga eks see paadi ostmine ole üks paras loterii... olgu ta vastne, või kasutatud... :lol: !
...nüüd seilad Comfortiga aastat paar ja usu mind kallis vana naabrimees: ...Su mõtted hakkavad käima juba 40 jalase paadi suunas... :D !
...jah toredad ajad olid need eskaadri purjetamised: Kökar, Jurmo (alpakadega, või olid nad hoopis midagi muud...)... Jurmo on just see saar, kus iga endast lugu pidav purjetaja peab ära käima...!
...ei siin midagi, kui 7 jalga vett kiilu alla...
Ikka päikest!
Kalle

_________________
Kalle Kuus yachtmaster


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Comfort 30 Elvira Lauri Laanoja
PostitusPostitatud: Teisipäev, 10 Jaan 2017 11:19 
Eemal

Liitunud: Pühapäev, 05 Aug 2012 22:33
Postitusi: 206
Asukoht: Tallinn
Margarithat ehk siis minu Scampi 30 tuues puutusin samuti kokku rootslaste suure umbusuga ülekannete suhtes. Sula ruulib ning minu svensson ei tahtnud Transferwise'ist miskit teada. Sealjuures oli svensson selline umbes 30ne noormees, mitte põdur vanainimene.
Need seitsmekümnendate pooletonnised on nunnud mu arust. On kangesti tore, et neid Eestisse aina juurde sigineb.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 9 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group