KIPPER.EE

Ehk siis eesti keeles kas saarestik või järvestik - see on küsimus
Ajas keset talve kripeldama ja hakkasin alternatiivi otsima Turu saarestiku reisile.
Võtsin IPadi ja suutsin joonistada 250 miilise ruudi Lahtist kuni poolde Soome välja. Võibolla oleks sisemaal korrektsem öelda, et 450 km ruudi? Vahet pole, aga teekond tundus huvitav ja vesi kindlasti palju siledam, kui saarestikus, kuigi ka saarestikus pole meri just liiga karvane. Samas väga palju sadamaid sellel teekonnal ei näinud. Vaja oleks muidugi veel paat kuidagi näiteks Porvoost Lahtisse (80km) treilerdada. Tallinnast treilerdades oleks Tallinki treileripilet lihtsalt liiga jaburalt kallis.
Kas ehk keegi on käinud mootorpaadiga pikemalt Soome järvedel matkamas ja ehk oskab võrrelda näiteks Turu saarestikuga? Kas seal oleks miskit kiire paadiga näiteks nädal aega teha või on pigem "igav liiv ja tühi väli"?

Siseveed on kohe kindlasti avastamisväärt asi. Ja mitte ainult Soomes. Ainus mis mulle absurdsena tundub, on see, et pead kohalikud reeglid ja nõuded kuskilt netist endale selgeks tegema ja mingit teadaolevat kohta, kust kõik selgeks saaks, ei ole. Aga alati saab ka kohalike käest küsida, et mis on ok ja mis ei ole. Oluliseimad asjad nõuetes on kiiruspiirangud ja mootoriga sõidu piirangud.

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

9. veebruaril algavad Helsinkis venemessut. Äkki võiks see olla koht kust leaksid teavet ja teadjaid inimesi?
Neid sadamaid seal näikse ikka olevat:
https://venelehti.fi/satamat/

Väga võimalik, et seal vesteldes leiad ka kellegi kes paadi merest järvistusse treilerdaks

_________________
Usus Est Magister Optimus
+372 56264630

Olen käinud kolmel suvel Saimaa järvistul sõitmas. Lahti kohta ei oska midagi ütelda, sest see on Saimaaga võrreldes ikka väike.
Esimest korda käisin oma kummikaga. Hakkas nii meeldima, et järgmistel kordadel rentisin kohapealt laevukese. Paadi sain Savonlinna külje alt ja see oli korralikult varustatud matkapaat koos kaartide, sadamate lootsiraamatu, plotteri ja muu tarvilikuga. Seiklesime naisega kaheksi seal ringi, võtsime lüüse niipalju, et peale 15.ndat läks lugemine sassi. Nädalaga ei jõudnud seal eriti palju ära teha, järgmiste matkade marsruutideks tekkisid uued ideed ja järgmisel aastal rentisime juba suurema laevukese koos sauna ja kahe magamiskajutiga ning käisime siis juba neljakesi. Käisime põhiliselt Savonlinnast põhja poole jäävates harudes.

Loodus on seal fantastiliselt huvitav, põnev on navigeerida. Kaartidel on toodud sõltuvalt süvisest erinevad farvaatrid, mis on veepeal väga hästi tähistatud. Sadamaid on piisavalt palju, lisaks tasuta loodussadamad. Ühel aastal oli enne jaanipäeva nädal nii soe, et vesi oli iga päev üle 20 kraadi ja hommikul kusagil loodussadamas ärgates oli kõigepeal hea kohe üle parda ujuma sulpsata. Kuid ilmaga võib ka kehvemini minna, kuid lainet seal ei kohta.

Rentimise kohta niipalju, et peale jaanipäeva lähevad hinnad üles (+30 ja rohkem %). Laev tuleks juba varakult kinni panna (hiljemalt märtsi alguseks). Sobiv aeg sõitmiseks ongi nädal enne jaanipäeva, sest juulis on kõik juba kallis ja pole ka sadamates vabu kohti lihtne leida. Augustis, madalal hooajal, on jälle päevad lühikesed ja ööd pimedad.

Helsingi Venemessul saab lisaks palju infot. Reeglid, marrsuudid ja käitumisjuhised on sellises heas brošüüris "Saimaan Venematkaopas", mis antakse igal aastal uuesti välja. Reisi planeerimiseks saab messilt ka piisavalt infot ning kaarte. Mul on näiteks selline suur kaardileht, mida saab seina peale panna: Vuoksen vesisto, 1:250 000, FIN 921. Seal peal peamised sõidetavad farvaatrid alates 1,8m süvisest. Kuid purjekaga pole seal ilmselt eriti mõnus, sest sügavamaid farvaatreid on vähem ja need on kitsad, nii et tuul puhub seal pikki farvaatrit ja nagu tavaliselt ikka, vastu. Sadamate kohta on hea "Saimaan käyntisatamat ja kanavat".

Kuid oma laevukese ülevedamiseks pole veel sobivat võimalust leidnud. Saima kanal on kaugel, kuid teoreetiliselt peaks saama ka kusagilt Soome lahe äärest rannikult üle vedada lasta. Oleks mõnus kogu suveks paat sinna järvistule paika seada ja kõik need sopikesed üle vaadata.

Tervitades
Peeter

Kas paadi bronniks on ka miski weebiaadress?

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"

Mina võtsin sealt http://saimaanvuokravenho.fi/ kuid seal on ka mitmeid teisi.

Näiteks Saimaalt:

http://www.saimaaboating.fi/en/boat-rentals
http://www.norista.fi/ndir/indexe12.html
http://www.saimaansolmu.fi/veneet_fi.html
http://www.starofsaimaa.fi/en/

_________________
52 sadamad Eestis jahiga

Kas sain õigesti aru, et kui järvistö, siis Saimaa?

Aga kas on kedagi kes oskaks saaristot ja järvistöt võrrelda?

Kui on palju saari, on saaristo. Turu saaristo on suur. Helsingis ei ole õige saaristo. Soomelahe saaristo on kitsas.
Soome keele ametlikus sõnaraamatus (kolm raamatut nagu telliskived, 100 000 sõna) saaristo on "ryhmä lähekkäisiä saaria (varsinkin meren rannikolla), saariryhmä".

Järvistö-sõna me ei kasuta ja seda ei ole sõnaraamatus. Teil on Kurtnan järvistö = Kurtna järvestik. Järvistö on küll Soomes perekonnanimi. Ma võin ka mõelda, et kui on palju järve, se koht võib olla järvistö. Aga sellist sõna ei siis kasuta. Pool Soome on üks suur "järvistö". 187 888 järve ja tiike, kus pind-ala on minimum 0,05 ha (Wikipedia).

Saimaa =~ Saimaan vesistöalue =~ Vuoksen vesistö
Lahti-linnast põhja on Vesijärvi ja selle pärast Päijänne, Soome teiseks suurim järv. Pikkus 119 km ja suurim laius 28 km. Vesijärvi, pikkus 28 km, ja Päijänne vahel on Vääksy kanal.

_________________
52 sadamad Eestis jahiga

Suured tänud keeleliselt selgitamast. Kuidagi hästi loogiline tundus, et kui eesti keeles on saarestik ja järvestik, siis soome keeles võiks ju olla saaristo ja järvistö. Eestlased on varemgi selliste asjadega ämbrisse astunud.

Aga formuleerin oma viimase küsimuse eesti keeles uuesti, kuna järvestik on eestikeelne sõna Minu liiga lühidalt formuleeritud küsimuse tagamaa oli ikka sisuline, mitte keeleline

Kui on tahtmine Soome järvestikku avastama minna, kas siis peaks ilmtingimata Saimaa poole minema või võib ka Vesijärvi/Päijänne piirkonda avastada? Kas Saimaa kant on ägedam kui Vesijärvi/Päijänne?

Ja siis esialgne küsimus oli, et kas keegi on käinud nii Turu saarestikus, kui ka Soome järvestikus, et oskaks neid võrrelda. Ise olen käinud igal aastal Turu saarestikus aga mitte järvestikus.

Väikse täpsustusena, et eesti keeles on järvestik ja järvistu.
Järvestik on lihtsalt rühm järvi. Järvistu puhul on tegemist üksteisega seotud järvede rühmaga.


Josef K

Olen käinud mõlemis. Kuidas ja kas neid üldse saaks võrrelda. Mõlemad on täiesti erinevad, sama on ainult vesi, mis laevukesi kannab ja seegi on ühes soolane ja teises puhas, läbipaistev, puudub laine. Navigeerimine nõuab Saimaal palju rohkem tähelepanu kui Saaristos.

Tänud, hakkab tulema, ise oleks tahtnud teemat umbes sedamoodi arendada:

- kas järvestikus glissis tohib sõita või on enamuses piiratud kiirus?
- kas sadamaid on sama palju, kui saarestikus ja sadamakultuur sarnane?
- kas loodussadamaid ka on kuhu ööseks jääda?
- kas suvilate jms asustustihedus on suurem või väiksem kui saarestikus?
- kas kaldad on kõrged ja graniidised nagu enamasti saarestikus või pigem madalamad ja rohusemad?
- kas liivaranda ka on?
- ..........

Paistab, et kedagi teist vastamas pole, vastan siis ise.
- pole mindeid piiranguid. Kui on, siis vaid lüüside läheduses
- minu meelest sadamaid palju rohkeim. Sadamakultuur on Soomes igal pool kõrge. Paljud sadamad on väikestes linnades/külades.
- loodussadamaid on palju ja neis on ka tavaliselt mingisugune kai ning lõkkeplats koos puudega, lisaks tualett (paberiga).Puhast vett saab otse järvest.
- Suvilaid on kindlasti rohkem koos oma väikeste kaidega ja ma arvan, et ka nende äärde võib silduda, kui pererahvaga kokkuleppele saab
-kaldad pigem graniidised, kuid leidub ka igasuguseid teisi. Liivaranda vast vähem , kuid leidub samuti
- jne.

Peeter