KIPPER.EE

Tervitus,

Kas leidub inimesi, kes on sellise töö ette võtnud ja tahavad pisut oma kogemusest rääkida?

Pean plaani soetada isiklikuks tarbeks puidust jaht (folkboot), mis on pikalt kuival maal ja kinnises ruumis seisnud.
Kere on purukuiv ning lõplikult vettpidavaks seda ilmselt väga raske saada. Seega oleks ideaalne enne vette panekut kere üle lamineerida.
Idee on puhastada kere väljast (lakk/värv eemaldada). Selleks oleks ilmselt mõistlik kasutada soodapritsi vms. Manuaalselt jäängi seda tegema.
Seejärel lamineerida kogu kere väljast, kuni vendriliistuni/teki servani, 1-2 kihti klaasriiet(ca 2 mm paksuselt). Kasutaksin ilmselt vinüülester vaiku. Epo oleks parim aga see on kallis. Polüestrit veeliinist allpool ei kasutaks.
Kui ainult veelini alune osa lamineerida siis lainega peksaks klinkerplangutuse vahelt ikka vett sisse (arvas omanik ise).
Vastavalt vajadusele võib olla ka siluks pisut pahtliga. Seejärel värviks üle, kas siis kogu pinna või ainult veealuse osa oleneb mis nägu jääb.

Kuna aga puit mängib, tundub asi kahtlane. Kas ja kuidas puit seest poolt viimistleda. Mõistlik oleks, et puit saaks hingata. Kuid kui niiskustase muutub siis ka puit mängib rohkem.

Ootan ideid ja soovitusi asjatundjatelt.
Kas see on üldse mõistlik mõte ning millele veel tähelepanu pöörata?

Indrek

Millisest folkboodist jutt käib? Kui see paat ja materjal just tasuta kätte ei tule, siis äkki on mõistlikum vettpidav folkboot osta... Nii Svea kui Pärl on siinsetes soodsalt müüa, mõlemal ajalugu teada ja saaksid oma energia õigemasse kohta panna.
Olen kuulnud ja lugenud, et puitpaadi plastikuga katmine on selle surmale määramine mõne aasta perspektiivis. Paati tuleb ju vett ikka sisse ja mis sinna väljast plastiga kaetud laudisesse pääsenud vesi siis edasi teeb...

Puidule siiskit ainult epo. Klinkri lamineerimisel omad nipid, kuda asi lihtsam. Tel. 5047261

_________________
Tuult!

Jutt on Saaremaal asuvast Ahti'st. Eelmine kevad käisin vaatamas ja nüüd kummitab. Omanikuga saime siis tuttavaks, suhtleme ikka vahel. Hind oleks ca kolmandik Svea või Pärli hinnast.
Materjalide koha pealt nii palju, et need liiguvad ja kasutan igapäevaselt. Vajalikke koguseid ja hindu pole täpselt veel kokku arvestanud.
Kuid sinu jutt siiski kinnitab minu kartusi. Kindlasti ei tohi puit nö ummuksisse jääda. Kui ta saabki niiskust peab tal olema võimalus jälle kuivada. See aga tähendab pidevat "mängimist".

Kata plastikuga ja siis kui väljast plast peal, koogi seest puit välja, vsjo, probleem lahendatud!

Seda ikka tehakse, aga reaalselt ei ole sellel asjal pärast nägu ega tegu. Kes tahab seda epoga teha, siis edu materjali raiskamisel. Lahendus on see näiteks lappaja või mingi lihtsa tööpaadi puhul, mis enam vett ei pea, aga tööd on vaja teha ja plastikpaati osta ei kannata. Sellisel juhul visatakse koorik ümber ja käib veel mitmeid aastaid.

Olles isegi ühe puitfolgiga tegelenud mõne aasta - see ei ole hea plaan. Paar aastat kuivamist ei ole hull. Saab vett ja pundub uuesti tihedaks. Olen kuulnud lugu kus paati vette tõstes kraana tropid enne ei lõtvunud kui põhi vastu tuli. Paar nädalat vettimist ja paat püsis edukalt pinnal. Tasub paati enne vette tõstmist seestpoolt kasta, tuleb kasuks.
Pole päris pädev hindama miks Ahti väga hästi vett ei pea, kuid asi on reeglina detailides ja Ahti seisukord ei tohiks nüüd nii hull ka olla.
Kui laudades on suured praod, freesi need välja, kui asi väga hull, asenda laud.
Kui leke laudade vahelt, ahtripeegli vahelt, on vaja tegeleda nende vahedega, üle neetida, tihendada, jms. Isegi aimamatutest pragudest tekkib hämmastav lekk. Teisalt õnnestub näiliselt täiesti hõre paat panna isegi purukuivana vett pidama nagu uus, kui pisut tähelepanu ja aega pühendada.
Kui kiilu, täävide, emapuu piirkonnas oleva lekke korral on vaja vaadata tähelepanelikult konkreetselt sinna kus leke on.
Lühidalt - kui paat pole täielikult läbi mädanenud, on palju paremaid ideid kui üle lamineerimine.

Üks tähelepanek veel. Nentisid, et: "Kere on purukuiv ning lõplikult vettpidavaks seda ilmselt väga raske saada".
Pole eriti põhjust soovida kere ideaalselt vettpidavaks saada. Ilmselt on see võimalik ja tore soov, aga praktikas on mõõduka lekkega mõistlikum leppida ja loota automaatsele pilsipumbale.

Olen minagi mõned head aastad Folkboodiga vaeva näinud.Alustasin kipper Kuivjõe Vana Armu soodimehena, hiljem oli meil kipperlane Andyga koos võimalus purjetada Skandaali omanikena. Skandaal oli oma aja kõige kiirem ja Vana Armu kõige vihasem konkurent.Skandaal oli vahepeal nimetadud Anneks ja meie omakorda kasutasime nime Väike Anne.
Klinkerpaat vajas kevadel ikka nädalakese leotamist, kuni ära paisus ja vett pidama hakkas. Vanasti viidi puujahid Kalevi klubis teisele poole jõge madalasse paisuma, meil seda võimalust TOP sadamas ei olnud. Üks kevade hankisime anduriga elektripumba ja see uhas mitu päeva jutti veerandtunniste vahedega...pärast korjasime pilsist surnud kalapoegi...
Et seda protsessi kiirendada, käisime lauavahed sikaflexiga üle. Kasu oli. Üks aasta otsustasime kavalad olla ja Sikaflexi asemel kasutada odavat vannitoa hermeetikut, kuna kevadise remondi aja niikuinii tuli osa uuesti üle käia. Karm karistus järgnes umbes kuu- kahe pärast-meri loksutas odava silikooni lauapragudest välja, paat läks keset hooaega lekiks...
Ahti puhul ei tohiks polüestervaiku kasutada, see ei nakku hästi puiduga ja varem või hiljem lööb lahti ja siis on jama majas.see sobib tõesti ainult robustse kalapaadi lappimiseks, mingi kümmekond aastat on võimalik eluiga pikendada. Pärnakatel oli selle töö tegemiseks omal ajal isegi terve tsehh...olen olnud ka tammest vana kalakuunari-soomlaste tammitroolari klaasplastiga remontimise juures. Esimesed kihid löödi vasknaeltega kere külge kinni...
Ahti puhul on praegu ajalooline võimalus üle kleepida epo ja klaasriidega, kuna kere purukuiv ja hea tulemuse saavutamine võimalik.Sel juhul tuleks ka kogu kere seestpoolt katta epovaiguga. Hea uudis on, et kallist epot kulub oluliselt vähem,kui polüestervaiku,halb, et see kõik tuleb väljast üle lihvida ja pahteldada, pahteldada, pahteldada ja jälle lihvida, tolmumaske, parem respiraatoreid kulub ja ilma ärge mõelgegi seda tööd tegema hakata!
nende tehnikate kohta on palju materjali, piisab vaid otsingusse panna cold molding, palju puit ja vineerpaate tehakse praegu niimoodi.
Positiivne on veel see, et kere muutub oluliselt jäigemaks ja ei väändu purjede all propellerisse.
Varem või hiljem pääseb merevesi ikka kuskilt sisse ja siis see koht läheb mädaks. Remont on lihtne- välja raiuda ja täita puujahu ja epo seguga.
Aga kas selline suur töö ette võtta, ikka omaniku oma kalkulatsioon ja otsus.

_________________
+372 52 71 081
Marumeri OÜ
klaasplastist ja vineerist paatide ehitus, remont.
www.marumeri-marumeri.blogspot.com

Epo ainus asi mis puiduga "mätsib", loomkatse( proua tellis lillekastid) nii polüestri kui vinüülestriga näitas, et asi ikkagi järgmiseks kevadeks vesi all, epoga tehtud kast aga juba neljandat aastat samasugune, tõsi küll, uv kaitseks värvitu Finiton peale tõmmatud. Seest ei teeks üle, pigem panustaks ventilatsiooni- kuskilt peab niiskus puidust välja saama. Kui vähegi võimalik, kasutaks vaakumit- sisenurkade kinni saamine muidu võimalik aga jube ajakulu sellega. Suuremad praod klaasinööri ja epoga enne kinni "keevitada", muidu vaakum ei pea. Ise enam seda tööd ei tee, aga viimane oli 5m lappaja, mis sai sel viisil jaanitulest päästetud, muidu suht pehme kere on peale lamineerimist päris kange.

_________________
Tuult!

Uuete materjalidega on kogemusi napilt, aga 18aasta eest saada olnud materjalidega (vene epovaik ja Läti klaasriie) sain kogemuse,et ühe, aga vist ka kahe riidekihiga Sa ei pääse. Vineerist kajuti komingsi (- külje) 6mm vineeri peal olev 1 riidekiht hakkas mul kergelt mõranema vist teisel aastal. Tuli üks- kaks kihti tookord juurde lamineerida. Aga olen näinud kunagi Hai- jahti (sama suurusjärk, kui folker), mille kajut oli üle lamineeritud kahe kihi klaasriidega. Tulemus- mõne aasta pärast oli tammest komingsite klaasriide sisse tulnud suured pikimõrad. Uuri seda teemat veidi.

Vene- aegsed klaasriided andsid kihi paksuseks umbes 0,5mm! Klaasrogusk oli vist 0,7mm kandis.

NB! Minu andmeil umbseks lamineeritud, (st. ka seestpoolt) kere puhul on väga vaja ka pisikriimustused kohe ära parandada. Muidu on jama...

_________________
Muutuv muutuvas. Positiivsus on oluline.

Epo on raiskamine, sest ei tea ma kedagi, kes viitsiks selle asja ühe folkari puhul pärast ka viimistleda selliseks, et paadil häbi ei oleks sadamas seista. Kas see häbi on vormistatud epo või tõrvapapiga, pole minu arust eriti vahet. Reaalsus on see, et selliste lahenduste puhul läheb niiskus varem või hiljem ikka kuskilt sisse, aga välja ta enam ei tule. Edasi pole juba vahet, mille vahel see puit ära kõduneb. Ehk siis kui seda korralikult teha, siis koos viimistlusega on see suur (ja kallis) töö ning tulemuseks on üle lamineeritud vana folkboot. Sellisel asjal on mõtet säästulahendusena kõige odavamate materjalidega ja pidades silmas seda, et mingil hetkel saab puit otsa ja koorik peab ise tööd tegema. Kui on võimalik päästa puitkere (oleneb kui lõhki ta on kuivanud), siis see on ainuke õige tee. Jaanituli võib vahest näida õudse lõpuna, aga parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Viimase kommentaariga väga sama meelt. Pirita TOP'i sadamas olen ühte väikest sileplangutusega puujahti näinud, mis klaasplastiga kaetud, aga näeb välja nagu savist oleks käsitsi voolitud. Ilusasti tegemine on pingutus ilmselt...

Tänud kõigile asjalike vastuste eest!

Lamineerimisega olen sinapeal ja tean, kui töömahukas on käsitsi lamineeritud pinna siledaks viimistlemine. Pealegi on veel tegu klinkeriga, mis teeb kogu töö mitmeid kordi keerulisemaks.
Ahti kere on väljast üle värvitud ja puidu enda seisukorda oli raske hinnta. Mõned kohad jäid silma, kus tundus pehkinud olevat. Kõige kahtlasem oli väljast kiilu ühenduskoht.

Tavalise "chopped strand" tüüpi klaasiriide pind jääb tõesti nagu käsitsi savist voolitud, kui seda ka veel piisavalt paks kiht peale panna ja oskamatult rullida. See oli hea võrdlus küll
Lihtsalt puidu niiskuse eest kaitsmiseks kasutatakse õhukest (ca 200 g/m2) roving tüüpi kangast epo vaiguga. Selle välimus jääb kena ja sile, kuid mingeid erilisi konstruktsioonilisi tugevusomadusi sellel tõesti pole. Lihtsate viineerpaatide puhul on see levinud + puidust kanuud, lainelaud jms. Klinkeri puhul väga raske/võimatu normaalselt lamineerida - roving ei veni.

Kuna hindan üle kõige aega ( ..ja raha), mida peaksin sellele kulutama siis jätan ilmselt selle restaureerimise variandi kõrvale. Olen siiski pigem "plastikuusku". Kindlasti oleks see omaette romantiline ja kangelaslik tegu äratada vana jaht uuesti elule. Alghind oli kutsuv... ja jaht ka muidu ilus.

Seega vaatan nüüd pigem plastik jahtide poole, mille remont on enamasti pigem kosmeetiline. Ka suuremate vigastuste parandamisel tunnen ennast plastiku puhul kindlamalt kui puiduga.
Pealegi satub neid nüüd juba järjest rohkem müüki.
Kui aga siinsetest lugejatest on kellelgi pakkuda/soovitada mõnda avariilist või lihtsalt odavat väikejahti, millega siinsetes vetes hea kive nügida siis andke teada.

Tänud veelkord!

Kui paadi hind on imeväike või kukub suisamuidu sülle, siis üks odav võimalus on veel. Kanaaia võrk mitu kihti ja üle krohvida. Hiljem värvida. Jääb kena. Seda kirjeldatakse lehel ferroboats.com just vanade puulaevade taastamiseks ja eluea pikendamiseks. Kuna paadile tuleb raskust juurde siis muidugi on suurematel alustel kui folks seda mõtekam teha.