Kipper.ee

KIPPER.EE

Väikelaevajuhi foorum
Logi sisse
Registreeru
Detailsem otsing
Sulge tooted

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 14 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Jääpurjekate flotill
PostitusPostitatud: Reede, 15 Juun 2007 11:50 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 483
Asukoht: Pärnu
Juhtusin militaarnetist http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=15 lugema

Tsiteeri:
Ajutine üksus - Üks omanäolisemaid üksusi terves Eesti Vabadussõjas oli kindlasti Balti pataljoni relvastatud jääpurjekate flotiil (Segelnschlittenflottille)mis loodi 22. veebruaril . Paadid toodi kohale Haapsalust ja flotiili baasiks sai Remniku ja selle ülemaks määrati kapten-leitnant Adam von Gernet. Tema juhtida oli 5 purjekat mis olid relvastatud kerge ja raskekuulipildujatega, flotiil jagunes omakord 2. divisjoniks. I divisjoni kuulus: „Spika” ( 1rkp ja1 kkp), „Frilby” (1kkp) ja „Traviata”, (1kkp), seda juhtis al-ltn parun R. Tiesenhausen.
II divisjoni kuulus: „Fatiniza” (1kkp), „Fandango” (1kkp), selle ülem oli kapten Erik von Holst . Paate kasutati Peipsi järvel luure ja patrulli kohustuste täitmiseks.


Kas keegi foorumlastest omab rohkemat informatsiooni selle kohta?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 15 Juun 2007 12:47 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Kes selle artikli autor on? Äkki mereajaloolane Mati Õun?

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 15 Juun 2007 12:56 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 483
Asukoht: Pärnu
Pole vähimatki aimu.

Omal ajal räägiti või ka kirjutati, et teise ilmasõja ajal kasutati N-Liidu poolel avamere jahte luureks ja vist ka miinide paigaldamiseks. Jääpurjekate sarnasel otstarbel kasutamisest lugesin küll esmakordselt. Ja seda Eesti vabadussõja ajal.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 15 Juun 2007 13:17 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Mati Õun Google otsingusse ja peaks mingid artiklid ja töö ette lööma. Poole kõrvaga olen kuulnud jah sellisest asjast. Arvatavasti oli tegu salastatud üksusega, et vaatati purjekat aga ootamatu oli seal peal hoopis kuuliprits.

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 15 Juun 2007 13:23 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Kuule Kipper siit idee: Kas äkki annaks korraldada suvel sügisel talvel kohtumise Mati Õunaga?? Arvan, et sellise mehe juttu kuulates ja pärast küsimusi esitades, jätkuks juttu kauemaks :D

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 15 Juun 2007 13:40 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 07 Nov 2003 23:10
Postitusi: 2464
Asukoht: Tallinn; Leisi vald
kassoggy kirjutas:
Kuule Kipper siit idee: Kas äkki annaks korraldada suvel sügisel talvel kohtumise Mati Õunaga?? Arvan, et sellise mehe juttu kuulates ja pärast küsimusi esitades, jätkuks juttu kauemaks :D

Annab ikka - st tee ära ;) Kui on huvi, siis leidub ka initsiatiivi - eksole?
Paku ürituste alafoorumis välja aeg, räägi sellest hr Õunale, pange paika teemadering, otsi koht ja kutsu rahvas kokku!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 15 Juun 2007 13:46 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Kas sa oled kokkutulekute orgunnist loobunud? :D Kokkutuleku programmi teema oleks ju hea. Aga teen siis turu-uuringu ja mine sa tea 8)

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 16 Juun 2007 00:39 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 25 Mär 2005 21:12
Postitusi: 1434
Asukoht: Tartu
Mati Õunaga kohtumine oleks väga hariv ja ma tuleks kindlasti.
AGA! See kohtumine on neile palju huvitavam, kes on Mati Õuna raamatuid lugenud. Soovitan kindlasti. Siis on, mida küsida ja millest vestelda. :wink:


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev, 16 Juun 2007 18:18 
Eemal

Liitunud: Neljapäev, 15 Juun 2006 20:24
Postitusi: 992
Asukoht: Tallinn
Niih, kui kiirem aeg merel mööda hakkab saama siis asun orgunniga tegelema :D

_________________
pilsis pole õlut


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 28 Sept 2007 13:54 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 07 Nov 2003 23:10
Postitusi: 2464
Asukoht: Tallinn; Leisi vald
Mart S, vaatasin seda viidatud militaar.net teemat ja avastasin selle postituse, mis vihjab, et isiku väljaselgitamine pole õnnestunud. Kas võiksid asja korda teha ehk siia korrektse info leida?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 28 Sept 2007 15:30 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 483
Asukoht: Pärnu
Ei saa küll väga etteheitest aru, kuna otsisin ju just meilt täpsustavat infot. Kuid OK. Kuna nende foorumi kasutaja on ühe postituse all andnud oma maili, siis proovin järgmine nädal ühendust saada ja välja uurida kust vastav jutt pärit on.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede, 28 Sept 2007 15:58 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede, 07 Nov 2003 23:10
Postitusi: 2464
Asukoht: Tallinn; Leisi vald
See ei olnudki etteheide. Lihtsalt nüüd saaks infot täpsustada militaar.net abiga.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev, 02 Okt 2007 15:27 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 483
Asukoht: Pärnu
Nagu lubatud, kontakteerusin antud teksti autoriga.

Selline vastus siis, mis lahendab ka kirjutise autori saladuse :lol:

Tsiteeri:
Tere Mart

Kui nüüd päris aus olla siis ma võtsin ise kipperi foorumi modega ühendust. Ma pidin teile juba nädal tagasi meili saatma aga töö kohustuste täitmise tõttu see ettevõtmine on viibinud.

Väga palju informatsiooni selle üksuse kohta ei ole. Sisuliselt ainus teadaolev eesti keelne tekst pärineb minu sulest.
Ma üritan hilisemalt neljapäevaks Teie jaoks panna kokku ühe teksti antud teemal.

Siim Õismaa
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum



Jääme huviga täiendavat lugu ootama.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev, 08 Okt 2007 10:16 
Eemal

Liitunud: Teisipäev, 27 Juun 2006 14:46
Postitusi: 483
Asukoht: Pärnu
Nagu hr. Õismaa lubas, sain temalt järgmise kirja.

Kuna jutt küllalt pikk ja mina seda lingiks teha ei oska, siis kopeerin ta tervikuna. Kui kipper peab vajalikuks, eks siis toimetab veidi või õpetab mind.

Tsiteeri:
See on kõik mis ma selle Jääpurjekate flotill kohta tean. Kuna tegemist oli ajutise üksusega, ei jäänud neist palju materjale maha. Mul kahjuks pole pilte ka neist. Lisasin natukene ka üldist infot selguse mõttes.Oleks hea kui sa postitaksid selle juttu kipperi foorumisse ka üles.


Siim Õismaa
Eesti Sõjamuuseum

Igaks juhuks


Balti pataljoni relvastatud jääpurjekateflotiil (Segelnschlittenflottille)

Siim Õismaa

Eesti Sõjamuuseum



Eesti väed asusid 6.-7. jaanuaril 1919 vastupealetungile, mis kujunes väga edukaks. Vastupealetungi eesmärkiks Viru rindeloli punaste surumine üle Narva jõe ja Narva linna vallutamine. 19. jaanuariks oli eesmärk täitetud ja Eesti 1. diviisi väeosad võtsid enda alla uued positsioonid alates Narva-Jõesuust kuni Vasknarvani. Peale Narva vallutamist 19. jaanauril, anti käsk Balti pataljonile asuda Gorodenka – Kuningaküla – Permisküla – Perevoloki – Vintse – Vasknarva joonele, eesmärkiga takistada punastel üle Narva jõe tungimast[1]. Kaitsele asunud pataljonile oli abiks see, et Narva jõgi ei olnud veel täiesti kinni külmunud, tekitades niimoodi tõsise loodusliku takistuse. [2]



Balti pataljon mehitas talle antud lõigu lõplikult 22. jaanuariks.[3] Kaitseliini pikkuseks oli Gorodenkast Vasknarvani umbes 17 km, millele lisandus veel Peipsi järve rannavalve kohustus 11 km pikkusel lõigul Vasknarvst kuni Remnikuni, millele 18. veebruaril lisandus veel 40 km lõik Remmikust Lohusuuni.[4]



Kerge ülesanne see ei olnud kuna pataljonil polnud niipalju mehi, et luua pidev mehitatud rindejoon, seega mehitati ainult suuremad asulad ja kaitse mõttes head looduslikud tugipunktid. Tugipunktide vahel liikusi pidevalt valvesalgad. Ka asuti Balti pataljon lõigus kaevikute ja punkrite ehitamisega, tööriistade puudusel edenes see aeglaselt ja töid tehti reeglina öösel, et mitte neid reeta vaenlase suurtükitulevaatlejatele.[5] Postid ja staap olid omavahel ühendatud telefoniliiniga. 1. veebruari seisuga oli piirkondas : 30 ohvitseri, 126 tääki, 62 mõõka, 14 kp, koos umbes 135 kuulipilduriga, 4 pommipildujat 16 mehega. Kokku oli pataljonis 664 meest.[6] 5. veebruaril saateti pataljonile toetuseks Viru Vabatahtlike rood, kes allutati polk Weissile. Viru Vabatahtlike rood võttis enda alla Peipsi järve rannavalve, luues rannale vahipostid, kokku oli roodus ca 100 meest.[7]

Kuigi rindejoon Gorodenkast kuni Vasknarvani oli enam vähem kindlustatud, tekis suur probleem seoses Peipsi järvega. Seni kui Peipsi järv ei olnud jäätunud oli ta hea kaitse liin. Kuid vebruari kuus algasid esimesed külmad ilmad mille tagajärjel Narva jõe ülemjooks ja Peipsi järve rannaalad jäätusid. Tekkis tõsine oht, et punased võivad tungida üle jää Balti pataljoni seljataha, mida nad ka tegid.

22. veebruari hommikul üritasid punased üle Peipsi järve rünnata Vasknarvat. Baltlaste positsioone ründas vaenlase Eeskujuliku külakehvikute polgu 1. rood, ca 180 tääki, kahe kuulipildujaga. Vasknarvas asus 60 meest 3 kuulipildujaga, ka saateti Jaama külast teele kaks jagu 1. jalaväerühmast 2 kuulipildujaga ja Smolnitsast 2. ratsaväerühm, rünnak löödi kapt Kügleri juhtimisel tagasi.[8] Baltlased kaotasid lahingus 1 mehe surnuna ja 3 haavatuna.[9] Punaste kaotused olid tunduvalt suuremad: 2 vangi, 10 surnut ja ca 25 haavatut. [10] Kuigi punased löödi tagasi, säilis oht, et nad võivad uuesti ja suuremate jõududega üritada.



Siinkirjutajal ei ole täpseid andmeid kes oli jääpurjekate flotiil mõtte algataja, kuid juba samal päeval (22. veebruaril 1919.)[11] loodi flotiili juhatus ja paadid saabusid 1. märtsiks. Esimene „patrullsõit” tehti 27. veebruaril 1919.[12] Nii saigi alguse üks omanäolisemaid üksusi Eesti Vabadussõjas, Balti pataljoni relvastatud jääpurjekate[13] flotiil (Segelnschlittenflottille).

Paadid toodi kohale Haapsalust, kus asus baltisakslaste purjeklubi. Flotiili baasiks sai Remniku ja selle ülemaks määrati kapten-leitnant Adam von Gernet.[14] Tema juhtida oli 5 purjekat mis olid relvastatud kerge ja raskekuulipildujatega, flotiil jagunes omakord 2. divisjoniks. 1. divisjoni kuulus: „Spika” (1 raskekuulipilduja ja1 kergekuulipilduja), „Frilby” (1 kergekuulipilduja) ja „Traviata”, (1 kergekuulipilduja), seda juhtis al-ltn parun R Tiesenhausen.

II divisjoni kuulus: „Fatiniza” (1kergekuulipilduja), „Fandango” (1kergekuulipilduja), selle ülem oli kapten Erik von Holst.[15] Flotiili ülesandeks oli Balti pataljoni parema tiiva valvamine ja luure ja patrull ülesannete täitmine.[16]

Idee kasutada jääpurjekaid oli hea, kuid praktikas osutus see raskemaks. Peipsi järv ja ilm tollal oli muutliku meelega. Tihti oli täielik tuule vaikus, järve jääd kattis paks lume kiht, see raskendas jääpurjekate kasutamist. Oma tegevuse ajal jääpurjekate flotiil kaotusi ei kandnud, ka ei juhtunud suuri kokkupõrgeid vastasega. Kuid tihti peale avasid nende pihta tule mitte vaenlane vaid oma mehed, eriti just piirivalvamisega tegelenud Kaitse Liidu üksused[17].

Kevade tulekuga saadeti üksus laiali kui Peipsi järv muutus jäävabaks. 1928. aasta seisuga oli alles kaks paati(purjekat), neist üks oli sõidukorras ja teine vajas remonti.





--------------------------------------------------------------------------------


[1] Õismaa. Siim. Balti pataljon Vabadussõjas. Tallinn 2007.(Käsikiri autori valduses) Lk 20.

[2] Eesti Vabadussõda I osa, lk 392; Wrangell, W: Geschichte, lk 46.

[3] Wrangell, W: Geschichte, lk 46-47.

[4] ERA 495-12-677, leitnant P. Kraus. Viru rinde kaitsmine 19.jaanuarist kuni 13 maini, L 26-27. Tallinn 1938; Wrangell, W: Geschichte,, lk 46-47 ja lk 58-59.

[5] ERA 495-12-677, L 41.

[6] ERA 495-10-19, L 55; ERA 2124-1-382, lehed nummerdamata. Arvud on antud 1.veebruari 1919 seisuga.

[7] Wrangell, W: Geschichte, lk 59.

[8] Wrangell, W: Geschichte des Baltenregiments. Reval 1928, lk 62 – 63; ERA 495-12-677, lk 92.

[9] Krusentstjerna, G. v : Heldenegedenkbuch des Baltenregiments. Reval 1938, lk 23, 95.

[10] ERA 495-12-677, L 92.

[11] ERA 581-1-3, L 4.; Wrangell, W: Geschichte des Baltenregiments. Reval, 1928, lk 64.

[12] „Die S-F” Erik von Holst. Revaler Bote, 1. detsember 1928 nr 277.

[13] Mereleksikon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996, lk 123. Tutvustatakse missugused jääpurjekad olid ja antakse ülevaade Eesti jääpurjetamise ajaloost.

[14] Hiljem teenis vene valgete Loodearmees.SÕ

[15] Hilisem mitmekordne Euroopa ja Eesti meister jääpurjetamises. SÕ

[16] ERA 2124-1-385, leheküljed nummerdamata; ; Knüpffer,G. Das Balten-regiments Ein jahre in Felde. Dorpat 1920, lk 69-70.

[17] „Die S-F” Erik von Holst. Revaler Bote, 1. detsember 1928 nr 277



--------------------------------------------------------------------------------
Invite your mail contacts to join your friends list with Windows Live Spaces. It's easy! Try it!


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 14 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group