KIPPER.EE

Tulenevalt soovist ja vajadusest seedin mõtet uue maaliikuri muretsemisest. Uskuda loetud müügijuttu on üks asi, küsida kokkuvõtteid ja järeldusi praktikast - hoopis asisem. Madis16 ja Peeter Ude valikute kogemustest olen juba veidi kuulnud foorumiväliselt.

Seega mis autoga paati veate? Kas see sai teadlikult veoks valitud või antud olukorras lihtsalt optimaalne lahendus? Mis on sinu plekkliisu head ja vead seda ülesannet täites? Kuidas on käitunud slippidel? Milline on kütusekulu ilma ja koos järelveetavaga?
Millist paati veate? Mõni parameeter parema pildi ettemanamiseks? Millisel treileril paat kaasa veereb?

Silma on jäänud järgmised: Jeep Grand Cherokee (CRD), Cadillac SRX, Nissan Pathfinder, Lexus RX, Subaru Outback ja Tribeca.
Kulgur ei tohiks väga uimane olla (seni harjunud ca 200 hobusega) ja olgu rohkem sõiduautolik (suure osa kilomeetritest kogun linnas).

Ei, ma ei taha Beneteau 34,7 -t sellega vedada Tulevikule mõeldes lihtsalt olgu piisavalt universaalne.

(Purjetaja auto teema ei olnud niivõrd praktiline. Seetõttu uus teema siit.)

Sul need väljavalitud ju juba õiges järjekorras! CRD kohta vaid kiidusõnu öelda.

(Minu arvamus on ei loe, sest põen rasket USArauahaigust !!! )

Kas otsid uut või kasutatut?

Kasutatut (alates 2005.a), aga ma oma soove rohkem ei täpsustaks - teema idee pigem läbi üldise tow car arutluse midagi kõrva taha panna.

selleks et tirida nt minu 2000kg täismassiga haagist on vaja vähemalt 2000kg tühimassiga sõidukit seda vedama. kokku teeb see 4000kg + üle 750kg treiler ehk CE kati lubasid on ka veel vaja. päris kole...

aga aga länkkar tundus päris vahva, kui tahavaatekaamera ja õhkvedrustus küljes olid. sõitis ilusti pildi järgi konksuga kinnituse alla ja tõstis ato üles

Meil on pikemaajalisem kogemus Jeep Grand Cherokee 3,0 CRD-ga. Kui 2006.a. sai valikuid tegema hakatud siis kõigist nimekirjas loetletuist on CRD-l suurim lubatud veosekaal ja parim mootor. Teh.passis vist 3360 kg lubatud, kuid on veetud Baltikumist messile ja tagasi hinnanguliselt ca. 3,6 tonnine komplekt (vedu toimus muidugi kinnisel territooriumil ). Kütusekulu selle koormaga 14 sajale. Natuke naljakas oli vaadata - 8,5 meetrine, 3,2 m kõrge kruiser 4,7 meetri pikkuse auto järel aga toimis hästi. Positiivne on tagavedrustuse kandvus, kui paat jääb veidi kaalust ette, ka siis suuri probleeme ei teki, Patrol mis meil enne tööd tegi lasi selle peale saba väga alla. Peeglid on kumerad, seega paadi küljed kah näha, hea regulli korral lisapeegleid pole otseselt vaja kasutada.

Slipist üles tulles töötab aeglusti ja jätkuv nelivedu suurepärases sünkroonis - kokkuvõtteks, tegemist on väikese aga tubli aatomikuga. Vaadates neid hindu millega need autod hetkel järelturus on saadaval -ainuke kommentaar oleks "real value for money". Negatiivset kah - vast ongi uue auto ostu puhul tohutu algne hinnaamortisatsioon, lisaks veel selle et ega selles autos universaalkerega sõiduautost ruumi palju rohkem ei ole - seinad ja uksed on paksud nagu kompaktses tankis. Samas kui tagaistmed alla lasta saab ka suurema kola ära veetud. Soovitan.

Subaru Forester 2.0 TD - Paat koos käruga u. 1300 kg (Glastron MX 175 ja üheteljeline EZ-Loader treiler). Kütusekulu keskmine reaalne 8,0 kui käru taga siis võtab 1-2 liitrit rohkem. Kiirendus hea 0-100 10 sek.
Haagise vedamisel on hea asi piduriga haagise lubatud mass kuni 2000kg, tõusul sõidualustamise abisüsteem ja tagavedrustuse automaatne tasandusfunktsioon. Järsul slipil tuli paat palju lõbusamalt üles kui Mitsubishi Outlanderiga.

Kuna meil on kõigil kolmel sama haigus lisaks mere"haigusele" (ja neid on siin veel) aga on mul ka kogemusi ikka igasuguste uut ja vanade 4X4 loomadega nii maanteedel kui ka rasketel mudadel, lisaks heade sõprade kogemused, siis:
kõik muu unusta ära ja tõesti ainumas tegija aparaat on Dana talasildadel Suur Irokees Mersu diisliga kuni 2005. Sõltumatu sillaga uus on juba oluliselt sitem masin. See auto on tõesti nii ülimugav sõiduauto kui pea parimatest parim vedur ning ei jää vähegi rehviga maastikul hätta! Seejuures on GrandCherole uhkelt saada erinevaid rattakomplekte, et tahtmisel võid kodus hammasrattad alla keerata, kui tõsisemaks sõiduks läheb. Korraliku masina hind 175-225K krooni aga tasub hoopis tuua/lasta tuua Euroopast, kui just siit imepakkumist ei leia.

SRX on vahva auto, issand veermikult natuke maastur. lehhus lihtsalt vastupidav, Tribeca mõttetu junnide junn. Arbuus oma 3-liitrise B-6-pajaga on ka alternatiiv, kui ei plaani raskemale teekattele kui rööpas kõvapõhjaline metsatee keerata. Aga Outback/Allroad/CrossCountry ei ole meestikuautod, tavalised punnitet sõidumasinad.

Peale väga-väga põhjalikku uurimist jäi naabrimehele sel hetkel parim Allroad lihtsalt linnasõiduks ja Norrasse suure "Kuudi" vedamiseks ja mõnulemiseks GC. Lisaks silmini mudas müttamiseks cabrio-G

Kui ei taha liiga palju kulutada aga ikka samad nõudmised, et oleks ka maanteel mugav, siis on jumalik masin L-R Disco I vana hea omaenda 90kW 2,5 diisliga. Muuseas, jupid on kohati Golfiga samas hinnas, näiteks veermikupuksid, "kondid" jms.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Aga PALUN

Plussid:
Keskmine küttekulu sõites kõvasti linnas ja vedades ohtralt paati - 9,9l/100km
X-drive on üks parimaid neliveo skeeme tänapäeval
Ei jää kuival maal sõites merehaigeks
Õhkvedru korral saad ka kenasti konksu alla kükitada.
Telekaid ja navisi ei tasu vist mainidagi

Miinused:
Ei näe enam kõige popim välja
Puudub aeglusti (ilmselt ei läheks elus kunagi ka vaja)
Väikekodanlased ei suuda auto marki läbi seedida
Diisel ei ole väga sportlik - 0-100km/h 8,5sek Võib vaadata 4,8i-d see on pisut äkilisem

Laast pole liist - tead, et kuninglikus purjetusliigas sõidetakse samas seades autodega - individual Maritim

Kahjuks tuleb maastikul sõitmise autod juba eos jagada kahte: need, millega kannatab seal sõita ja need, millega ei tohi sinna minna. X5 on üks maailma parimaid autosid, kui sellega sõitmisel piirduda metsateedega. Lisaks selline mõttetus kui Outback jms, millega ei tohi auklikult kilulinna tänavalt eemale minna...

Maastikuauto valikul on esimene asi tema "rauasisaldus". See koht, kuhu igasugused iksviied ja muud parketimaasturid kinni jäävad, sõidavad veel suure hammasrattaga edevedused, Panda 4X4 ja parim selline - NIVA - aga veel kümme korda hullemas kohas. Mu Sitikas on läbinud kohtasid, kus neliveod juba kinni istuvad aga see on vaid kaalu"probleem". Kuid siis tuleb "kahetonnisele uppunud kukele" ette rakendada tõsisem aparaat, panna vahele veniv köis ja algabki pain in ass pihta. Tagasi leiab veel kõva rauatüki, tavaliselt kärukonksu, aga kui vaja edasi vedada, siis tõmbab sellistel lihtsalt nina eest ära või on tehasesilm lihtsalt ohtlik. Neil ei ole kohtagi, kuhu korralikult puksiirotsa kinnitada, kui juhtumisi on masin põhjapeal savimülkas kinni. Lõpuks kaevad alt puhtaks, "seod" ümber sillatala, tõmbad julma hoo ja inertsiga ning maha jääb lõputult looduskahjulikku plastikut. Hakka siis seda sitta kokku korjama...

Muuseas, näiteks ma ei lubaks Sinu autot iseenda mereteed pidi randa sõita, kui on märg ja pehme. Kuigi ma korjasin kivid välja, siis lepajuured ja kännud tõmbavad tagastange kindlasti ära. Aga Disco I ja UAZ, lisaks Panda, G ja Patrol, vaat nendega juba võib.

Mäest üle sõitmine ei ole mingi väga oluline näitaja maastikuvõimekusele. Seda "silutakse" hooga. Näitaja on sügava teravakaldalise kuivenduskraavi koolmekohast läbisõitmise võime. Kui sisse sõites jätad sinna esistange ja siis hooga välja sõites tagastange, on tegu mittemaastikuautoga. Näiteks selle sama pärast ei ole maastikuautod ka 4X4 kastikad oma 2,5-meetrise baasi ja 1-meetrise tagaülendiga.
Teine maastikuauto olulisim tunnus on auto esiosal põhjaga samal kõrgusel või kõrgemal asub tugev ja ligipääsetav puksiirsilmus, mis kannatab hetkelist koormust 3-4 korda auto kaal pikisuunast 30-40 kraadi erineva nurga all. See sissekeeratav poldijunn või traadist väänatud silmus läbi plaststange ei ole need asjad.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Veits madalamat lendu vahelduseks.

paat 5x2m, 450 kilo tühjalt, koos mudruga ehk kuni 600.
treila tiki - ise mingi 170 kilo.
saani ees on CR-V 2.0 automaat. too "Pobeda" kerega.

Pluss.
Veeskamine ja väljakakkumine - no problems. raami pole, aeglustit ka mitte. olen igaks juhuks pannud sisse tolle piirajaga käigu. 1 või 2 võimistaoli.
Pentsukulu paat taga 12-13 100 peale.
Ilma paadita maanteel parim tulemus pakstaak tuules 6,6, keskmine kuskil 7. seda kiirusel 95kmh.
Linnas 12.
Meenuta, mitu korda sa aastas paat taga sõidad?

Miinus.
Jumal üksi teab, millal ta oma 4veo sisse lükkab. Mul on teinekord tunne, et kas üldse...
Käsitsi tal toda taha lülitada ei saa. Väidab, et mõtleb ise aga isegi miskit tuld märguandeks ta ei vilguta.

Kokkuvõte.
Slippide peal siiani pole selle pisilaadungiga köhatanud. Suvalise esiveoga tavaauto suhtes ma mürki võtta ei julgeks. Seega mina olen rahul. Põhja allal ma ju ei vahi, et mitu ratast krabavad. Äkki polegi minu asi?

Märkus.
Praktiseeritud paigad: Vergi, Käsmu, Emajõe Kavastu, Sõudebaas, Rebase, Saadjärve jahtkluub jne. Viinistu slipile (paras suusahüppetorn tundus) ei julgenud-ki-gi ukerdama minna. Tulin tulema. Küll aga sai ülihästi hakkama Käsmu Meremuuseumi taga, kus on slipp nagu veepargi toru. Pikk, kõver ja järsk, eriti algus. Käsmu muuli peal lõpeb muidex slipp salaastmega, kuhu murrad madala veega sillad. Andsin samuti loobumisvõidu. Aga see selleks.

Paadiauto testiks sobikski hästi Viinistu slipilt paadi vettelaskmine näiteks augustis, kui veepiir on mõnuslt lögane.

Mulle küll meeldiks paadiauto juures aeglusti ja mägipidur.
Olulisem kui slipi kasutamine on tegelikut maanteesõit. Kui treilal on ok vints siis on ülesaamatuid probleeme ei teki.

Mõneti on E kati nõue loogikavastane. Minu paat koos treileriga on 900 kg mis tähendab, et vedamiseks peab olema suht kerge auto samas on üheselt selge, et raskema autoga oleks transport turvalisem. Peebuste Navara igaljuhul käru olemasolu märku ei andnud. Väikse autoga suhtud jälle teeaukudesse suurema respektiga ja paat vapub vähem.

Yaris võtab maanteel 900 kg käruga sõites ca 5,5 l kütust 100 km kohta.

Mina vean oma asju Nissan Navaraga (diisel, automaat) - passis lubatud käru 3000kg, tagasilla difrilukusti, aeglusti. Mugav sõita maanteel ja maastikuläbivus hea. Eriti meeldib mulle just kastiga auto - hea igasuguse kola panemiseks. Kasti põhja panin äravõetava elektrivintsi. Taha universaalkonksu, erineva kinnitusega kärude haakimiseks. Kütusekulu tuleb käru vedamisel 12 ja üle.

_________________
kuunar "Kajsamoor"
www.kajsamoor.eu
tel. +372 5068152

ikka dziibiga
täpsemalt siis diisel GC e. CRD

Ahjaa, palju arutatakse juhiloa kategooriate ja masside üle:

seaduse järgi on igal autol passi kantud max haagise mass. See ei oma mingit tähtsust, milline on auto mass (ja et haagise mass võib olla võrdne auto massiga). On autosid, kus lubatud haagise mass võib olla väiksem auto massist ja vastupidi. ARK-i tegemisi teab ainult jumal taevas...!

E-kat: kui autorongi täismass ületab 3500kg, peavad olema E-kat load (C-kat üksi ei piisa!). St. nt. Nissan Patrol on täismassiga 3500kg. Sinna ei tohi ilma E-kat lubadeta isegi aiakäru taha panna.

Natuke saab trikitada: kui auto täismass on nt. 2500kg, siis saab haagise registrimassiks määrata 1000kg, kokku 3500kg. Ilma sillakaaludeta politseimehe puhul see aitab. Kui üle kaalu lastakse sõita, siis on muidugi sitt leivakotis...

_________________
kuunar "Kajsamoor"
www.kajsamoor.eu
tel. +372 5068152